11. nädal

See nädal on igast huvitavaid asju juhtunud. Esmaspäeval kui käisime Geophilat korjamas ja leidsime ka palju juusi kohti, ühe sõnaga sõitsime pirukaga mööda metsa teesid ja otsisime taime. Ühes kohas kasvas ta koos, ühe hästi terava taimega, midag isarnast nagu Eestis orashein, aga siin on ta selline et lõikab igat pidi nahka sisse ja teeb palju haiget. Loomulikult õnnestus meil Kuldariga end ikka korralikult katki teha, ma sain kohe mõlema käe sõrmed peopesa poolt katki ja sügavalt ka, ning nende haavade paranemine on väga aeganõudev. Kuid ühe päeva kohta saime pärispalju korjatud ja jäi ka veel jörgmisteks kordadeks. Teisipäeva hommiku pesime seda Geophiilat, mul peaaegu kõik sõrmed plaastrites ja viisime kontorisse kuivama. Teine pool päeva käisime Kourust teisele poole Quassiat korjamas ja ühte kraavi taime, millel on väga ilusad valged õied, aga kasvab kraavis ja suht sügavas vees, nii et Kuldar oli peaaegu vööni kraavis. Ja see hetk kui me neid Quassia taimi ja mulda tassisime kallas korralikult ja saime märjaks nagu ikka peab siin vihmametsas. Ma vist sain nii moodi märjaks siin alles kolmandat korda. Siis käisime ka kanasööda tehases ja seal oli peale sööda ka tibupojad müüa, ma küll soovitasin Kuldarile, et ostame paar tükki need ju ilusad kollased ja ei maksa ka eriti palju keskmiselt 2 eurot, aga ei olnud Kuldar sellega päri. Teisipäeva õhta tõi Frederic siia ka 2 Haiti poissi, nimed olid vist Harry ja Johnny või midagi sellist, kuna me korjasime 300 Quassia taime ja need tuleb ju kiirelt maha istutada. Kolmapäev ja neljapäev möödusid meil Quassiat istutades ja ka Cectrumi viimased taimed istutasime ära, kõik mida sai istutada panime mulda. Haiti poisid tegid väga head tööd ja asi liikus väga kiirelt.

Enne ma natuke mõtlesinm et mu hele nahk on ikka kergelt jumet võtnud, aga kui ma töötasin kõrvuti musta mehega siis oli asi kindel, et jumeni on veel väga pikk tee. Reede on meil plaan minna mingeid kartuli laadseid asju korjama ja uuesti Geophilat korjama, poisid lähevad ka homme ära kuna nad said selle töö tehtud milleks neid siia toodi. Elu möödub siin päikese all suht rahulikult, laupäev on täis kuu ja poole kuu pärast ehk tulevad mõned turistid, võib olla ka mitte.

Täna vaatasime oma tööde nimekirja ka uuesti Kuldariga, sest ta kirjutab üles ja tõmbab maha, mida oleme teinud ja mida on vaja veel teha. Ühesõnaga nimekiri on pikk ja ei paista lõppu tulevatki ja herbaariumitega ei ole ka saanud juba teab mis ajast tegeleda, tööd on palju ja ega ta eest ära ka ei jookse. Siis on veel see ka, et meie maija kolis elama opossom, see kord selline väike ja sööb ära kõik ripakile jäänud banaanid. Nii et me Kuldariga otsustasime ka teda jäädvustada, kui saame video lõigatud siis panema ka kuskile ülesse.

10. nädal

Nädala algus on möödunud peamiselt Clidemia juurte korjamise tähe all. Kuna meil on vaja seda juurt 30 kg kuivalt, ehk siis nii 80/90 kg märjalt, seda on ikka oma jagu palju, aga tundub, et kui homme norm ilm, siis peaksime saama selle koguse kokku. Täna õhut seda juurt tükeldades õnnestus mul kirvega näppu riivata, sõrm jäi alles, aga veristas natuke, nii et praegu on plaaster peal ja tundub, et ehk homseks on korras. Oli vist esmaspäev, kui teritasin kirvest, et liiga nüri ja ei taha eriti juurt läbi hambsata, aga tundub, et sai vist liiga teravaks lükatud, või oli hoopis õhtane väsimus peal, et viimane aeg lõpetada tänane päev. Vihma an ka siin viimsaed päevad koguaeg sadanud nii vahelduva eduga, aga midagi katastroofilist ei ole tulnud, nii 50 mm piirimail. Reedel või laupäeval peaks tulema Frederic tagasi ja järgmine nädal hakkama puhastama ja sorteerima Desmodiumi, mida on vaja väga palju, aga eks ole näha, mis kuidas ja kellega. Kui ilm paremaks läheb siis peaks jälle minema sellele Patawa joale, sest ma arvan et praegu on seal väga palju vett ja see kindlasti on lahe ja seal suplemine mõnus. Kuna suht koguaeg on pilves ja vihmane, ei ole ka saanud jalutama ja libilkaid püüdma, aga ilmade paranedes parandame need vead kõik.

Reede õhtu ja nii nagu ma nädala keskel arvasin, jõudsimegi Clidemia lõpetatud täna, Kuldar arvas, et meil peaks olema seda praegu kuskil 100 kg koos ja sellest peaks piisame 30 kg kuivalt, kuid see on oletus, sest ta ei tea palju see taim kokku kuivab, aga arvatavalt 3 korda. Näpud rohkem viga ei saanud, kuigi vahepeal ma ikka mõtlesin, et väike vääratus kirvega ja näpu ots või rohkem on läinud, sest kirves on ikka kuradima terav küll. Me siin Kuldariga arutasime, et peab Fredericule soovitama, et kui sellist tööd tuleb veel palju siis on mõistlik muretseda oksahakkur, sellega oleks hea ja turvaline neid oksi ja juurikaid hakkida, mitte kirve või matšeetega. Täna õhtu võtsime ka lõpuks ette oma külmiku sulatamise, sest jääkappi mahtus piltlikult ainult üks jäätis ja ülejäänud oli ainult jää. Siis homme vast peseme ka külmiku korralikult ära, et oleks ilus ja puhas. Ruth läks ka meil eelmine pühapäev ära ja Kuldar oli natuke kurb ka, aga nüüd ta praktiseerib Rose'iga portugaali keelt, kuna Rose'i prantsuse keelt eriti ei räägi ja Kuldar aga jälle mitte portugaali keelt. Mina end sellele eriti vahele ei sega, nad saavad omavahel väga hästi läbi ja hakkama. Kuid jah, eks Rose'il ole igav ka natuke, kuna telekat ei ole ja Brasiilia seepe ei näe, kuid ehk lähi tulevikus asjad paranevad ja ta saab ka teleka vast. Me siin tegelt mõtlesime, et kui nüüd Ruthi maja on lagund siis oleks mõistlik sealt vedada tv kaabel endale ja teha mõni vana tv korda, ning paras vaadata maailma uudiseid ja õppida prantsuse keelt, aga eks ka sellega ole nii nagu on.

Ma ei mäleta, kas olen sellest rääkinud, aga see selleks, et mingi kord kui me käisime Andréga saeveskis, siis sealne endine boss Cristian lasi mul ühte rohelisse puuse naelu sisse taguda, aga mis välja tuli, et naelad ei lähe puusse. Tõesti noh, ma lõin suure haamriga nii kuidas jaksasin, aga mingi peale 3 cm läksid kõik kõveraks. Ja algul ma arvasin et see puu on immutatud, aga ei ongi kohe roheline puu ja kuradima tugev, ning meeletult raske. Üldse on siin puud väga rasked ja ükski neis ei pidavat ujuma, ehk tihedus on suurem kui veel. Sellised puud on ehitusel kindlasti väga head, nad ei mädane,ega kõdune ainuke oht on termiidid, mida on ka ainult siin, mitte seal kus on külm.

Ning siis veel see ka, et kus me puhastasime ja tükeldasime juurikaid kasvavad ananassid ja kahel on kohe täitsa viljad küljes, nii et on lootust esimest saada vast märtsi lõpus ja teist hiljem, sest teine on väike alles.

9. nädal 2011

Märts algas meil suure õnnetusega kui võib nii öelda, keegi kyll viga ei saanud, aga meil ei ole enam Ruthi maja. Oli hommik, ma just lõpetasin valgus püüki ja Florence sõitis tööle juba enne viite. Algul ma imestasin, et mix nii vara, aga ju ta teeb oma töötunde mis ta oli Pariisis tagasi. Läksin koju, käisin ilusti pesemas, et võimalikud alergiat tekitavad karvakesed likvideerida ja magama. Paari tunni pärast nii 9 ajal ütles Kuldar, et ega ma väga magada ei saa, sest Bernard tuli siia ja nad hakkavad puid maha võtma. Kuldariga nad tegutsesid nii tunnike, mind see sae müra eriti ei seganud ja ma magasin, kuid kuulsin läbi une et mingi suurem mütakas oli, läksin vaatama ja nägin, et nad olid ühe puu Ruthi maja otsa peale lasknud, ma arvasingi et see väike puu, mis Frederic tahtis maha võtta kukkuski maja servale ja läksin edasi magama. Siis tuli aga Kuldar ja ütles, et juhtus suur õnnetus, suur puu midanad teisest istandusest saagisid maha kukkus valele poole ja otse Ruthi maja peale ja maja on nüüd pooleks, ehk ei ole enam midagi järgi. Õnneks kedagi majas ei olnud, vähemalt viga keegi ei saanud, aga jah maja enam ei ole ja prouad hõivasid Danteli maja. Ega siis mul ei jäänudki muud üle kui üles ärgata teha paar võileiba ja minna neile appi koristama tagajärgi. Kõige väärtuslikum asi oli vist köögikombain, mis läks kohe täiesti pilbasteks, aga muud asjad jäid terveks. Koristades suutsin ma astuda oma plätasse klaasi killu ja sellega teha katki kaks varvast, kuidi ma algul arvasin et ma astusin naela otsa, sest naeltaga laudu vedeles ju igal pool, aga kui teist korda sain teine varvas haiget, siis uurisin natuke asja ka ja oligi plätas klaasikild. Puhastasin varbad ära panin plaastri peale ja sai edasi tegutseda.

 Tagasi tullas selle alergia juurde, siis kõhupeale ikkagi natuke tuli löövet, ma veel imestasin ka, et kuidas sinna, sest see oli mul korralikult ju kaetud, aga võibolla särke seljast võttes kargasid karvakesed ja kohe pahapeale väljas. Õhtu väsinuna eriti süüa ei viitsin aga midagi head tahaks, tuli mõte teha banaani piimakoktrili, läksin siis küsima miksrit ja Florence soovitas oopis proovida banaani kookospiima kokteili, see tuli väga kreemine ja mõnus, teine kordki tuleb seda teha.

Teine pool nädalast möödus rahulikult, korjasime ühe taime juuri ja pesime, ning tükeldasime neid. Mina tegin veel ühe ööpüügi ja arvatavalt laupäeval ka, sest üks Venemaa koguja on nii mugav, et oli helistanud Fredericule, et me püüaks talle ja Frederic saadaks need talle Venemaale. Eks me siis nii teegi, sest käsk on vanem kui meie. Täna käisime veel ka turul ja ostsime suurema koguse banaane, et jaguks nii söögiks kui ka piimakokteili sisse panekusks ja pärast käis Kuldar kohalikus juuksuris. Pärast välja tulles nägi täitsa matcho välja, ainult nahktagi ja must kolmene bemm puudu :)