Pildid!

Pilte panene yles aegajalt sellele lehele.

www.picasaweb.google.com/andres.urbas

25.11.

Kuna eile saime maga hilja, ehk siis mingi peale 2 ööse, oli ka ärkamine hilisem, ehk peale 8't natuke. Ku oli juba yleval ja sõi hommikut ja mina panin kohvi keema ja sõin hommikuks šokolaadi myslit piimaga, ma isegi ei mäleta millal ma eestis viimati sellist hommikusööki sõin, aga see oli väga hea. Kui hommikusöök söödud, pesin hambad ja leppisime K kokku, et lähme C'le järgi kella poole 11 ajal. Nii et ma sain rahulikult lugeda tunnikese raamatut ja pesemas käia ja oligi aeg minna. Ma pean ju enda asjaga kurssi viima, kus on õiged kohad ja millisest tee otsast tuleb ära keerata. Käisime ka Mc'is uurimas kas siin on vaba wifi't aga ei olnud, ja kuna meil ei ole kontoris ka netti, siis on kohe korralik neti põud. Ja K hakkab varsti ära minema ja tal ei ole infot, millal tal lennud toimuvad. Yhesõnaga Cayenne'is ei saanud netti tuli mei tagasi sõita, täna olid avatud kalerii uksed ja me K otsustasime sinna sisse vaadata ,aga ei saanud aru mis tänase kalerii eesmärk on. Parajal ajal sõitsime C'i kooli juurde ja võtsime ta peale, ning tuligi sõta koju. Kella 1 paiku jõudsime koju, oli nagu launa aeg ja tuleks vist jälle syya, kuid isu ei olnud nii meeletu ja ma pyhendasin oopis aega raamatule. Kuid nii kolme paiku soendasin ikkagi omale suppi ja peale seda tegin väikse jalutuskäigu siin samas lähedal ja pildistasin õitsvaid puid ja taimi. Pärast seda jälle raamatu manu, kuna see on väga huvitavaks läinud ja hakkab varsti lõppema. Mingi aeg lugesin ja kui juba parasjagu olin hamaksi tegelenud sellega, vaatasin et aitab ka. Tegin veel yhe jalutuskäigu siinsel laudrajal ja vaatasin kas midagi huvitavat silma ka jääb, aga ei midagi peale kiilide. Vaikselt hakkab ka pimedaks minema ja järjekordne päev on õhtas. Täna oli jälle selline vaikne päev, kus sai lugeda palju raamatut ja vaadata ringi kuumas päevas, kui see ka veel, et kui K käis metsas loomi otsimas leidis ta paarituvad raagritsikad ja tõi neid meile näidata. Emane on selline suur ja pruun, nagu oks ikka ja isane väiksem ja rohekas sinine, ehk siis värviline ja me panime nad yhte karpi ja nyyd loodame saada terve trobikonna raagritsikaid.

24.11.

Hommikuga meil kiiret ei olnud, kuna taimede määramine oli juba nii kirjuks teinud meil mõistuse ja silme esise, et kõik tundusid yhe sugused, tegimegi endale sellise toreda vabama päeva, yhe sõnaga vaba päeva. Magasime nii minu meelest mingi peaegu 10'ni, hommiku kohvi ja võikud ja hamakki raamatu manu, kui tuli uni lasin ka silma kinni, ning kui ykshetk kõht tyhjaks läks tegin endale suppi, viinerite ja munaga, tuli väga mõnus ja jagub ka homseks. Peale seda natuke vaatasin ikkagi taimi ja uurisin ja yritasin neid meelde jätta ja lugesin jälle hamakis raamatut, see raamat ka läheb nii põnevaks ,et igal võimalikul hetkel loen seda kui aga saan. Enne pimedat tegin nyyd väikse pausi ja kirjutan natuke oma tegemistest ja ööse, või siis õhtu, aga siinses mõtte ööse lähme autoga kuhugi kaugema jõe äärde, ehk näeme mingeid loomi või Caiman'e. Need on siinsed krokod, ei nimetata neid ei krokodillideks, ega aligaatoriteks vaid caiman'ideks. Neid on igas suuruses ja pikkuses, nii väikesied kui ka suuri 6 meetriseid. Ehk õnnestub näha kedagi ööse, aga jama on selles, et kuiva perjood on veel ja vett on jõgedes vähe, aga vast piisavalt. Tänane päev on selles mõttes läinud suurelt raamatulugemise ja puhkamise tähe all, kui see on huvitav ,et täna ei ole sadanud vihma, paaril korral on nagu myristanud, aga vihma ei ole sadanud. Aaa, praegu tuli meelde, et Ku ja K kinkisid mulle vihmavarju synnipäevaks, seda läheb siin vaja kui liigud kodu ymber, ei pea kohe märjaks saama, aga irooniaga on see roosat värvi, K hullult meeldib ja selline ilus. Nyyd veel mõned tunni ootust ja siis jõele loodust uudistama, sest öösiti on siin elu veel tihedam kui päeval. Poole 10 ajal panime pikad riided selge ja pakkisime enda autosse, täna oli minu kord kuudis olla ja seal ei olegi nii hull, väike tool ja istud nagu aiatoolil ikka, aint natuke väristab. Sõitsime autoga kullakaevurite platsile ja sealt jala edasi, taskulambid välja ja jalutama öisesse tsunglisse. Taevas on selge ja kuu valgustab nagu suur lamp, tähed on eriti eredad ja tähistaevas on yldse oopis teist pidi kui meil ja suurt vankrit me ei leidnudki ylesse. Pimedas jalutades nägi K esimesena mingeid silmi võsas, mis helendasid lambile vastu ja veel nägime ka mingit väikest putukat, mis vahete vahel lylitas oma laterna põlema. Esimese sillani jõudes kuulasime seal loodus hääli ja vaatasime mis jões huvitavat on näha, aga suur ei midagi. Kuid loodus on öösiti ikka suhteliselt elav, hästi palju huvitavaid hääli on öösiti ja täiskuuga on eriti tore, sest on ka natuke valgem kui muidu. Edasi liikusime teise silla poole, vahepeale jäi veel ka kaevurite tee ehitamiseks tehtud tasandik , kuhu on istutatud uusi puid ja on selline lagedam koht keset tsunglit. Mulle see koht eriti meeldis, sest seal olid huvitav vaadata, kuidas palmide ja teiste troopiliste puude taga kuu valgustas neid ja see oli tõeliselt ilus vaateilt, yritasin ka pildile midagi saada, aga pime on ja ei jää midagi peale suurt peale kuu, ehk suure valge täppi. Teisele sillale jõudes läks K kohe ojale jalutama lootes sealt midagi huvitavat leida, kuna vesi on madal ja tal on kummikud jalas, on see parim võimalus kedagi huvitavat silmata, ehk isegi caiman'i. Me Ku uurisime nii sama ringi ja kuulasime loodus hääli, ma vaatasin ka lambiga ingeid taimi mis tundusid suht tuttavad ,et võiksid olla herbaariumist, aga põrast arutades ,ei olnud need see, mis ma arvasin. Ykshetk K kiljatas ja hyydis: „ madu!!!“ Ku läks kohe uurima, et mis mõõtu isendiga on tegu ja kas on myrgine või ei ole, sest K arvas algul, et äkki on anakonda või poa'line. Madu oli tal olnud kohe kummiku juures ja napilt oleks isegi peale astunud, kui madu liikus natuke edasi ja jäi eemale meid vaatama, eks ta ka ehmatas natuke ära. Kuid jäi päris hea koha peale passima, nii et K ja Ku said ojast teda hästi vaadata, mul ei ole veel kummikuid ja mina vaatasin oja äärelt ja nägin ka omajagu. Madu, mida me jälgisime oli omajagu suur, nii yle meetri või sisegi pooleteise meetri kanti ja mustriline. K sai teda korralikult pildistada, aga mina kuna ei saanud oija minna, siis ei sanud korralikku pilti, aga paar sellist läbi võsa tehtud ikka sain, kui madu hakkas ennast rohkem rõngasse kerima ja kaitse positsiooni sisse vütma, otsustasime ,et nyyd on juba kyllalt pildistatud ja teda häiritud ja tulime oja juuret yles sillale tagasi ja K ytles, et me nyyd natuke oleks seal, sest ta väriseb sellest ehmatusest. Ja veel see ka, et siinsed maod võivad hyppata oma meetri jagu edasi ja kõrgele, et yhesõnaga suht ohtlik värk kui ka on veel myrgine, koju jõudes me määrame kindlasti ka selle mao ära ja siis on näha, mis maoga tegemist oli. Kui K oli natuke kogund ennast, hakkasime tagasi jalutama õises vihmametsas, kui olime jälle jõudnud sellele kaevurite platsile vaatasime tähistaevast ja uurisime erinevaid tähtkujusid ja yldse tähti. Mina ei tea eriti tähistaevast suurt midagi, peale suure vankri, mida me ka leida ei sootnud. Kuid K tundub teadvat ja ta näitas mulle kus asub yks ja teine tähtkuju ja täht, see oli huvitav ja mõtlesin, et oleks mõistlik otsida tähistaeva kaart ja sellega vaadata siinselt taevast ööse. Tagasi auto juurde kõndides, olin mina esimene oma suhteliselt viletsa lambiga ja midagi uut ei näinud,aint helid mis metsast kostusid olid võimsad. Põhiliselt on kuulda erinevate konnade krooksumisi, mingeid linde ja ka möirahve kuulsime. Öiset jalustus käiku võib täitsa kordaläinuks nimetada, me kyll caiman'i ei näinud ja jaaguari ning pumat ka mitte, aga nägime suurt madu, mida koju jõudes määrama hakkame. Tagasi sõitsin ka kuudis ja hoitsin võret kinni, et see ei kriuksuks, sest selle heli on nii kõrvu lõikav, et valus kohe hakkab. Kodus lauataga võtsime raamatud välja ja tuli välja et see madu ostus bothrops atrox'iks, mis on siin yks myrgisemaid madusid ja ta oli suur ka, nii et minu esimene madu mida nägin oli suur ja myrgine, et kui ta oleks mind hammustanud, siis mu ylesandeks oleks olnud ta surmata ja endaga kaasa võtta ,et saada võimalikult õige vastumyrk ja praegu K ytles,et mingid prantsuse teadlased, kes iin on käinud rääkisid, et kui bothrops'ilt hammustada saada on suht tõenäoline et sellest jäsemest jääb ilma või saab ka surmavalt myrki, et tõenäosus protsent on 20 sinu kasuks ja ylejäänud 80 räägib selle poolt, et jääd oma jäsemest ilma kui just surma ei saa ja me nägime seda madu nii meetri kauguselt ja K oleks äärepealt talle peale astunud. Kui olime selle teadmise omandanud, et tegu oli ikka väga myrgise maoga ja viga ei saanud, oli meil plaan magama minna. Kuid mul on raamat nii põnevak läinud ,et ma ei sanud ikka kohe magama minna ja lugesin paar peadtykki enne magama jäämist.  

23.11. minu synna!!!

Hommika, 6.30 äratusega, silmad puhtaks ja kookose pannikaid tegema, ega ma enne ei olnudki ise kohe nii algusest peale tainast teinud, aga see ei olegi nii keruline kui ma arvasn. Kui ma sain silmad ja hambad pestud ärkas ka Ku yles ja pakkus enda iga kylgset abi. Tõin 5 muna ja Ku arvas, et 4 peaks täitsa piisama ja siinsete kanade munakollased on tõesti kohe päris orandzid ei teagi kohe mille pärast. Kui tainast segasin tuli ka K ja imestas, et poisid juba yleval, juu see kookose taigna tegemine on nii erutav, et tuli kohe kiirelt yles ronida ja K kysis, et kas tahan ka banaane kypsetatult kõrvale, nind mina olin nõus. Kookid said väga hea, eriti veel kypsetatud banaanide ja jäätisega, mmmm.... Kui hommik söödud, läksime yhele teele jalutama ja uusi taimi otsima herbaariumisse, midagi leidsime, aga mitte midagi kindlat, kuna on kuiva perjoodi lõpp ja paljudel taimedel ei ole lehti ja osasid taimi ei saa määrta ilma õit nägematta, oli keeruline mingile otsusele jõuda ja me pidasime targemaks mitte midagi kindlat veel otsustada. Kui hakkasime tee lõppu jõudma, hakkas teavas kergelt pilve kiskume ja vaatasime, et ega siit midagi ehad ei ole oodata ja hakkame parem tagasi minema ja nagu oligi ette arvata hakkas sadam ja palju ,nii et jälle sai korralikult märjaks ja kui auto juurde jõudsime hakkas ka vihme kergelt järgi andma, nagu ikka nende asjadega on. Koju jõudes riided kuivama ja ka kotte kuivama, ning oligi paras aeg lõunat pidama hakkata, ma vist ei söönudk midagi erilist vorsti võikusi kohaliku majoneesiga, see siin natuke kangem kui meil, aga hea. Kõht täis oligi paras aeg jälle raamatut lugeda ja natuke uurida neid taimi, mis kaasa sai võetud. Ku läks kuskil kolme ajal C'le järgi, et ka kana toitu uurida kas on tulnud, sest sellega siin yksjagu jama, kuna ei ole teist ja kanad on suht näljas olnud, nad maisisegu väga ei taha ja teist, seda õiget sööki ei ole, kuid ette ruttavalt võib öelda, et Ku sai kanatoitu, aga seda kohta kus toodetakse, ei leidnud ta yles aja üuudusel. Me olemegi mõelnud,et kui meie poes ei ole siis oleks ju mõistlik kanatoitu tuua tootmisest võis siis on see mingi suurem ladu või midagi, aga keegi ei tea kus see asub, nii tavaline siin. Vahepeal käisin veel ka prygi viimas ja seal nägin kuidas tehakse metsa maalapikese saamise eesmärgil, on suur buldooser, nii aastast 1970 umbes, ja lykkab luhtsalt metsa ja võsa kasvama jääva metsa alla ja äärde, sest millegi pärast ei ole seda kellegil vaja, siis oleks hea teha võike saekaater ja kõik suguse puidu seal läbi lasta lauaks ja maha myya, idee... Ja muidugi töö jaoutus oli ka hea, yks mees lykkas buldooseriga metsa ja teine eemale vibutas matseetega et too kiiremini teegeks, ma arvan. Seal, peale prygi mahapanekut, helistasin ka vanematele oma synnipäeva puhul ja kysisin kuidas neil läheb ja rääkisin kuidas mul. Eestis pidavalt olema see hekt kylm ja lumetuisk, kuid meil oli nii yle 30 sooja ja päike paistis, kontrast mis sugune, aga seoses sellega, et siin soe, ei olegi sellist synnipäeva tunnet väga, ei ole kylma ja lund ja sombust ilma, nagu ikka on olnud minu synnipeva paiku, selline tavaline tunne on. Tagasi jõudes pesin käed ja piruka kuudi katte puhtaks ja jätsin kuivama, aga mingi natukese ajapäerast hakkas jälle sadama ja pesi uuesti kõik yle. Kui Ku oli linna läinud, tegime me K pizza valmis, et mingi poole 7 ajal saaks ainult ahju panna, K tegi muretaignast põhja ja peale panime mingit kohalikku soola sinki, sibulat, porrot, oliive, ananassi ja muidugi juustu, tuli täitsa söödav, nagu Ku ytles õhtu lauas, et käib kah, aga ise teeks parema ja me võtsime kohe härjal sarvist ja Ku tuleb mingi hetk teha parem. Kui saime pizzaga yhele poole, panime ta kylmikuuse ja mina asusin jälle raamatut lugema ja kuskil enne pimedat panin veel ka kanadel tule põlema ja käisin pesemas. Kui Ku tagasi jõudis, olime juba pannud pizza ahju, siin nagu teate ei ole lektriga kiita ja selle pärast on siin suures majas suur gaasipliit ahjuga, mul oli see esimene kogemus asutada kaasi ahju, aga toimid väga edukalt. Kui ootasime pizza valmimist tegime esimes koksi ja proovisin siin olles esimest korda kohalkku rummi, rumm nagu rumm ikka, ei olnudki väga samaka maitsega, kraade oli 50 ja täitsa asjalik, klaasi veel pamine jääd ja majakõrvalt rabasin ka mõned sidruni ja sellega alustasimegi minu synnipäeva siin kaugel maal. Mingi hetk jõudis ka L koju töölt ja meie pizza sai ka valmis ja oligi aeg lauda istuda, U oli teinud ka šokolaadi koogi , mis oli väga hea, tordil olid kahevärvilised kyynlad , mis tuli mul ära puhkuda, ma isegi ei mäleta millal ma viimati oma synnipäeva tordilt oleks kyynalaid puhkunud, aga siin õnnestus see kohe esimesel korral, nii tore. Sõime siis pizzat ja kooki ja jõime veel mingit šampat ja karastusjooke ja igati tore oli. Kõik söödud ja joodud, koristasime laua ära ja oligi sellega yldine pidu läbi. Aga meil meie majas jätkus rumm colaga joomine veel hiliste öö tundideni, juttu jätkus ja oli väga tore ja mõnus istumine. Mina olin esimene, kes magama tahtis minna, ma kahtlustan, et see aja muutus ikka veel teeb liiga või lihtsalt on koguaeg väsimus peal, Ku pikutas juba pikemat aega hamakis ja rääkis kuidas rumm ja šampus mõjuvad.

22.11.

Täna, teise nädala esmaspäev, venitasin jälle voodist välja tulekuga, aga ikkagi enne kui Ku yles sai. Silmad puhtaks ja kohv tulele ja kohvi kõrvale sõin vist võikusid, oli äkki, ega täpselt ei mäleta ka, aga kõht tyhjaks ei jäänud. Söök tehtud, korjasime asjad kokku ja läksime metsa, pidime nagu yhele rajale minema mis läheb siit kohe meie juurest ja viib ojade juurde välja, ma ei hakanud ka potaseid paneme, panin sandaalid ja K pani ka kergemad jalanõud, ning ma ei osanud nagu arvatagi, et oleks võinud kinniseid panna, aga samas kui me ojas turnisime oli hea et olid sandaalid. Mingi koha peal tulid jalgadele kallale sipelgad ja kohe korralikult, aga kui ojaäärde jõutsime, oli ikka väga mõnus jalgupidi jahedas vees olla, mis leevendas väga edukalt sipelgate hammustusi. Hammustustega seoses tuleb see meelde, et eile kui K jalutamas käis,lõi ta juhuslikult herilase pesale pihta ja sai käsivarde ikka korralikult nõelata, aga ta ytles, et sai kõik nõelad välja ja midagi suurt ei juhunud. See metsas jalutamine ja maolt hammustada saamine on ikka suht suure tõenäususega, aga ma arvan,et sellele lihtsalt ei tasu nii palju mõelda, sest kui see juhtub siis juhtub. Aga nyyd, see oja kus me turnisime, oli peaaegu täiesti kuiv, kuid natuke ikkagi oli vett, et sai jalgu jahutada. Käisime ka yhes koopas, kus olid nahkhiired ja koopa tagumises ruumis, kuhu ei pääsenud oli elu elavam, palju nahkhiiri ja ka kindlasti midagi muud, ehk madusid. Homme lähme yhte teise koopasse ja seal peaks nägema poamadusid, siis ehk õnnestub mul esimest korda ka elus madu näha vabas looduses. Kui kell hakkas 12'le lähenema, tegi K ettepaneku tagasi koju minna, poolel teel mäkke tagasi jõudes kysis veel, et kas äkki lähme kohe koopaid vaatama, me Ku olime suht läbi juba ja tahtsime koju, kuid K oli energiat veel nii palju, et natuke joosta ja õrritada meid, kuid see oli tore. Tagasi koju jõudes, oli selline tunne, et viimanegi jõud on kagunud, ainult jahe vesi tegi head. Pärast Ku ytles ,et kui me kõige madalamal olime, oli kõrgus mere pinnast nii 50 m, aga elame natuke yle 300 meetri merepinnast, ehk siis jalutasime 250 m mäest alla ja ka yles mööda tsunglit, kohati kyll mööda rada, aga ka suht palju metsas ja mööda oja, kus olid ainult kivid ja nireke vett. Ma ka kukkusin, aga õnnelikult, yks suur puu oli mäda ja kui ma sellele astusin, murenes see ja olingi tagumiku peal, kuid kõik jäi terveks ja ise ka häda ei saanud ja kindlasti oli selle puuga ka töötanud termidid. Termiitidega tuli mul meelde kohe ka see, kui me Standardis tegime Ghana'sse mööblit ja pidime kõik võimalikud kohad yle silikoonima või kantima, et termiidid ei sööks plaati seest ära. Kuid siin on neid termiitide pesasid igal pool, kyll puude otsas ja poole peal ja ka maapinna lähedal ja kõiksugused puud , mis on murdunud või mitte terved, võib öelda, et on ka termiitide poolt ära söödud. Meil koduski on yhel plastiktooli alla kunagine väike termiidi pesa. Koju jõudes end kogudes ja vett juues, taastus keha suht kiirelt, natuke puhata ja siis tuli natuke syya teha, milleks ma täna praadisin kalapulki ja kõrvale punaseid ube. Natuke hamakis lugemist ja minek ööpyygi katusealust ehitama. Ku läks metsa poste tegema ja mina kaevasin auke ja siinsesse pinnasesse auku saada ei ole sugugi kerge, põhi vahend on kang ja siis labidaks on umbes sarnane kui te teate siis istutamis labida ja nii ma tegingi neli auku kuhu läksid katusealuse nurga postid. See katuse alune on selleks, et kui vihma sajab ei peaks olema koguaeg vihma käes, vaid saaks ka natuke kuivas olla. Sellega sai ka veel korralikult tunda seda kliimat, kui sõitsime platsile, oli ilus päikseline ja kuum ja mingi hetk hakkas nii kõvasti kallama, et mul lyhikesed püksid ja pesu olid suht hetkega märjad, aga vihm on siin soe, nii et kylm ei hakanud ja kui järgi jäi ,siis tuli kohe päike välja ja hakkas vaikselt kuivatama. Mingi mõne tunniga oli meil see katuse alune tehtud ka, aga siin ei teha midagi sellise eesmärgiga, et nyyd ja igaveseks, vaid ajutiselt, et ilmasik sööb siin igast asju suht kiirelt. Aga meil olid ka mingid latid mis on tehtud siinsest puidust ja teate kui kõvad need on, suur nael läks nagu nalja kõveraks sisse lyyes ja mingi kord ma rääkisin ka kuidas ju sae kett suitsema hakkas ja sädemeid lõi, siinsest puust oleks hea teha põranda laudu, see põrand oleks siis kyll vast korralikult vastupidav. Kui platsil saime valmis, tulime koju, Ku läks pesema ja mina hakkasin kookoseid avama, see iole lihtne, aga ma õppin iga korraga aina paremini seda tegema, praegugu on näpu otsad valusad. Kuid mul käis ka korra abis U'i siine mees, temal tuli see kyll väha lihtsalt, matseetega paar lööki ja oligi koor maas, nii et vajab harjutamist. Kui kõik kookosed olid kooritud, läksin pesema ja selle ajaga oli juba ka K tagasi, täna tõi minelt tema C'i koolist ära. Õhtuks tegin, munaputru viineritega väga hea tuli, samal ajal K riivis kookost ,et komme panna pannkookide sisse ja sõime ka tumeda šokolaadiga, väga hea on, proovige kui kätte satub kookost või tumedat šokolaadi või siis mõlemat ja kui ei satu, siis uskuge, on hea ma tean omast käest. Magusaks veel sõime ka pudingut, mida U tõi meile päeval ,selline väga võbisev ja mõnus, mõtlesime ,et peaks ise tegema ja banaane sisse panema. Õhtud meil siin mööduvadki nii, et sööme igast magusaid ja mõnusaid asju ja räägime päeva syndmustest K tutvustab mulle sinnsest elu ja loodust ja erinevaid loomi ja linde. Järjekordselt yks päev õhtas, aga homme on mul synnipäev, sellist tunnet kyll ei ole, kuna soe on ja nagu suvi, aga minu synnipäeva ajal on ju alati kylm ja ka lumi suht tihti ja meil siin 30 kraadi sooja. Homseks ostsin ka kohalikku rummi, mis on toodetud Guianas ja on 50 kraadi ja oli ka 55 kraadist, aga selle jätsin teiseks korraks.

21.11.

Pyhapäeva hommik, natuke hiline ärkamine, nii peale 7't, hommiku kohvi ja võibleib. Siin olen hakkanud kohvi jooma ja kohe iga hommiku yks korralik tassi täis, aga muidugi piimaga. Meil on siin yks lahe kohvikeetmis kann, sellist ma ei olnud enne näinud, kuhu alumisse anumasse läheb vesi vahepeale kohv ja peamine, ehk ylemine anum on tyhi ja kui alumises anumas vesi keema läheb siis mingi survega läheb ta läbi kohvi ylemisse anumasse, igatahes lahe. Kui hommikused toimingud olid tehtud läksime Ku linna, mitte kyll pealinna Cayenne vaid sinna kus on kontor, ehk Maturey, vist kirjutatakse nii, aga kindel ei ole ka. Panime tumedad riided pessu ja läksime kõigepealt postkontorist läbi, et visata posti minu ja K kaardid ja kui see tehtud, läksime turule. Täna, ehk pyhapäeval ei ole Cayenne'is turgu, kuna siis palju turise ja need on Cacao kylas ja seal on suur turg, aga ka Maturey's on turg. Vajalikut asjad, nagu beebibanaanid ja pomelo sain sealt ilusti kätte ja Ku peale banaanide ostis ka ananassi ja see on ka siin ikka tõeliselt hea, ei ole yldse hapu ja selline mitte väga hea, on lihtsalt supper hea, magus ja mahlane, mulle igaljuhul meeldib ja polelatest ma rääkisin juba kunagi varem. Turult tagasi tulles pidasime ka Ku plaani oma päeva osas ja jõutsime kokkuleppele, et viime asjad kontorisse ja lähme ujuma. Ujumis riided kaasa ja rätik ka, ning autosse. Mina sõitsin jälle, et endale teed ikka mälusse talletada, sest siis kui K ära läheb pean ma yksi hakkama saama, kuna yks meist peab koguaeg olema kodus, et nii öelda valvet pidada. Selleks on meil keset hoovi tool ja päikesevari, mis kaitseb vihma ja päikese eest ja tooli kyõval on lauake, kus on koguaeg jääga vesi, et yle ei kuumeneks ja muidugi meie suur pyss. See oli nyyd kõi natuke suurustatud, aga tuleb ju kuidagi tuju yleval hoida ja teid kes seda blogi loeb rõõmustada. Tegelikult lihtsalt peab keegi meist kodus olema peale U'i ja selle põhjusi olen ma ka juba arutlenud. Ujuma läksime jälle muidugi ookeani äärde, vesi on ikka soe ja ikka veel väga soolane, aga ma arvan, et ta jääbki soolaseks, ujudes nagu raviks koguaeg nohu, meresoola veega, täpselt selline mõte tabas mind, kui ma ujusin. Ilm oli ka muidugi järjekordselt imeline ja Ku isegi ytles, et kuidagi eredam kui eelmine kord ju vist oli ka, sest turjalt mul hakkas tagasi tulles nahka tulema. Laineid oli, aga mitte väga suuri, oli mõõna ja hakkas vaikselt tõus tekkima, nii iga 6 tunni tagant vahetub siin tõus ja mõõn. Kui olin juba piisavalt solberdanud vees tulin välja ja kuivasin ja mõnulesin palmilehe all, et päike otse peale ei paistaks ja liiga ei teeks, siis tuli mulle meelde, et K rääkis et head pannkoogid banaaniga on kindlasti kookosega ja ma mõtlesingi, et kui leian parajalt kypseid kookoseid, siis korjan mõned kaasa. Aga ega nende õige kypsuse määramine kerge ole, pead loksutama ja kuulama, kas ikka loksub piisavalt, et piima oleks ja kookos sees ka parajalt kyps oleks, ma veel õpin seda asja. 3 kookost leidsin kohe sealt kus olid meie rätikud, see rand yldse väga muhe, liiva riba selline parajalt lai, kohe servas kasvavad kookos palmid ja kui kookos valmis saab siis kukuvad alla. Palmide otsas on igas valmidusastmes kookospähkleid, nii väikseid rohelisi kui ka kohe kohe alla kukkumas valmis pähkleid. Natuke veel rääkisime Ku juttu ja mingi hetk ma läksin jalutama rannale. Liiv mis oli kaugemal veest on mega kuum,et yhesõnaga kui ma kookose pähklit taga läksin ajama, sis pidi kiirelt tegema võis enne jalad vees jahutama ja joostes palmideni minema ja vaatama kas on ja kohe tagasi, keeruline värk, sest ega niisama ka ikka midagi ei saa. Nagu siin on, et ega abi raha sulle hamakki ei tooda, selleks pead ikka end pysti ajama ja postkontoriise vedama, ma arvan, et kui see lihtsalt panaga kontole kantaks, siis kohalik ei tulekski hamakist välja. Rannal jalutades leidsin veel 3 pähklit, nii et kokku sain 6 oma jagu, peaks saama nii piima kookide sisse kui ka kookost riivida. Ja kui ma rannal jalutasin ookean vasakul käel ja paremal palmid kookosega ja kaugemal vihmamets, siis nagu peaks olema mingi eriline tunne, aga ei olnud, see panigi mind imestama. Olen nagu kaugel eemal perekonnast, sõpradest ja Eesti elust aga ei ole sellist tunnet ,et oleks väga kaugel, see vist tuleb ka sellest, et siin suhtlen koguaeg ju aint Ku ja K eestikeeles ja olen nagu eestis. Mets mis siin ymber on on nagu maal meil, ehk siis Tudus või siis ykstas puha kus mõjal, mets nagu mets ikka puud ja võsa aint natuke teised taimed ja kuumus ka ei ole väga tappev, selline selle aastane Eestimaa yks kuumemaid päevi, aga siin on koguaeg nii, eriti just ma mõtlesin seda kui rannas jalutasin, näe palm siin ja see ei ole lihtsalt ju nädalane puhkuse reis, see palm on seal iga nädal kui ma ujuma lähen ja vesi on soe ka koguaeg ja siin inimesed elavadki nii, ei ole vaja talvepärast muretseda tähtis, et vihmaeest on katus, mis ka sama annab varju päikese eest ja katuse all on hamakk ja rohkem ei olegi vaja ja nii aasta ringi.

Rannast tagasi tulles panin oma kookosed rätiku sisse ja vedasin autosse, kontorisse jõudes oli esimene pesu pestud ja panime teise ja pizza, mis enne Ku ostis panime mikrosse ja ootasime oma lõunat. Mikros tehtud pizza oli täiesti ok, mitte kyll päris ahju oma aga ikkagi söödav. Pesin nõud ära ja läksin linna peale jalutama, Ku jäi raamatut lugema, meil oli nii öelda 2 tundi vaba aega, nii kaua peseb masin pesu. Jalutasin tänavatel ja pildistasin maju ja tänavaid ja lilli ja palme ja küike mis ette jäi, aga inimesi veel ei tihanud kaamera ette sättida, las nad harjuvad minu näoga. Majad on hästi lihtsad, ei ole ju vaja suurt midagi, aga sati pannid on siin suunatud otse taevasse, meil Eestis ju on suunatud sedasi viltu aga siin otse yles, see jäi mul kohe silma. Ja autod muidugi, valdav osa on uued ja pisikesed autod ja siis teine valdav osa on uued ja maasturid, aga selliseid suuremaid keskklassi sedaane ei liigi peaaegu yldse ja ma ei ole veel näinud Lexuse maasturit, seda siin äkki ei liigugi, igast teisi olen näinud, täna nägin isegi põhjamaade Volvot. Aga see ongi huvitav, et ametlikult elan siin 'ca 233 000 inimest ja sellest mingi 1/3 on töötud kohalikud ja valget vaadatakse siin, kas rikast Prantsuse inimest või lihtsalt teistmoodi, siin on ka palju asiaate, kelle käes on peaaegu kogu kaubandus, aga sellest ma ka vist juba rääkisin. Kui väga hull ikka ka ei ole siin nende valgetega ja koguaeg pean kaasak kandma oma dokumenti, sest politsei kontrollib seda, kuna palju immikrante on siin ja siis selle pärast peab olema koguaeg dok kaasas, kuid siiani ei ole seda õnne mul olnud, et oleks vaja old tõestada ,et ma olen EU kodanik. Ja muidugi, kuna mul ju teisipäev on synnipäev, siis otsisin ka kohalikku rummi ja seda leitsin ka, siin myyakse yhte 50% ja teist 55%, kanged kraamid ja toodetakse siin samas, eks siis teisipäev saab ära proovida kohalik rumm cola'ga. Kontorisse tagasi jõudes oli Ku raamatu läbi saanud ja vahetas herbaariumi taimedel ajalehi ja ma hakkasin ka talle appi, kui saime selle tehtud siis sai ka pesu pestud. Sellega seoses sai ka nalja, kui olime esimese laari pesu ära pesnud ja oma riided Ku ära jaganud ilmusid välja naiste pesu pyksid ja meil tekkis arutelu, et kumb meist siis nyyd kannab naiste pesu, aga sellele saime kiire lahenduse, kuna viimane kord pesi viimati K pesu, siis järelikult olid need tema omad. Yhesõnaga hele pesu masinast välja asjad kokku ja kodupoole ajama. Kontoris on ka see eha asi, et seal on kont, mis on eriti hea siin, kui tuled kontorist välja siis selline tunne et nagu sauna astuksid, aga see on hea jahe. Koju jõudes panime asjad kuivama ja ma soendasin eile supi ära, mis oli vahepeal pajaroaks muutunud, aga panime vett juurde ja natuke soola,pipart ja saigi jälle enamvähem supp. Söök soodud oli kohe münud tunne, nyyd raamat kätte ja hamakki seedima. Lugesin yhe peatykki läbi ja mõtlesin, et ju nädalavahetus peaks ka harjaga põranad oma toast yle käima ja natuke asju veel ära panema, ma olen ju siin nyyd pikalt, mite paar nädalat, et võivad olla kõik kotis stardi valmis. Tõmmasin ka terassi yle, siis tuli L ja pakkus meile tiramisut ja mis meil sai selle vastu olla, Ku pani kylmikusse paremat hetke ootama. Kui asjad said siin vonksu, võtsin jälle raamatu ja lugesin veel mõned peatykkis, mulle kohe on hakanud siin meeldima raamatut luged, see vist sellest, et on aega ja väsimuseg ei lähe kohe ka silm kinni, siis hea luged, aga ma kardan juba, et mul ei jagu raamatud nii palju. Meil mingi hetk kui tulid jutuks raamatud ja piibel, siis K rääkis, et kes loeb piibli vähemalt 3 korda läbi muutub hulluks, aga ma proovin seda teha vähemat ehk yhegi korra, kui kõik muud raamatud saavad läbi või siis jõuluõhtul vana-tallinna kõrvale see oleks ju tore, ning söögiks banaanid peekoni ja juustuga. Samas ma ka lõputult veel ei jõua raamatut lugeda, sest mingi hetk ma ikkagi väsin ära, siis natuke magan ja peale seda võin jälle edasi lugeda, kui olin omajagu jälle ära lugenud tekkis mõte, et võiks midagi muud ka vahelduseks teha, näiteks mõnda filmi vaadata. K andis eile mulle mingeid filme ja ka raamatuid, et mul ikka igav ei hakkaks, paningi yhe peale ja natuke vaatasin ka, aga siis mõtlesin, et ei ole veel ju tänast blogi kirjutanud, ma siin ikka olen mõelnud, et sellest väga sisutihedast päevast oma pool tunnikest ikka leian et kirjutada kaugetele sõpradele ja perele oma tegemistest. Preagu just vaatasin, et midagi jookseb laua peal ja see on prussakas ma arvan, et mingi 5-6 cm'ne ja enne yritas mingi jooksiklane mulle ligi ajada, putukaid siin ikka leidub. Enamjaolt on nad ikkagi juhteliselt ohutud aga võivad ka mitte olla, samas olen ma mõelnud, et ikka kui keegi tahab sind hammustada saab ta teha seda koguaeg, sest me käime siin ikkagi koguaeg plätades ja sandaalides, aint kui kuskile täiesti metsa lähme siis paneme kinnisemad jalanõud jalga. Hoovipeal on jälle hea see, et kanad jalutavad siin ringi ja korjavad igasugused maod ja muud tegelased ära, selle kohapealt on hoov suht ohutu, aga kunagi ei tea. K veel eile vist luges mulle sõnu peale, et ku i mõni madu peaks mind hammustama, siis pean kindlasti selle mao soovitavalt ära tapma ja kinni pyydma, et mulle osataks teha õiget vastu myrki. Mõnda eestlast on siin oleku ajal ka maod hammustanud, aga õnneks mitte surmavalt ja väga myrgiselt, kõik on elama jäänud ja tervelt koju tagasi saanud. Kell hakkab saama vaikselt juba 9 ja peab minema magama, et homme jälle oma uut, ehk siis juba teist töönädalat alustada. Homme peaksime minena yhte samblikut otsima kuskile jägedel turnides, sest metsast me seda väga ei leidnud. Ja jõgedes võib leida siin elektriangerjaid, ma kyll ei tea mis naad teevad ja neid pidavat siin olema. Hea kyll, ilusat und teile!!!

20.11.

Hommikul oli nagu tarvis ärgata enne 7't kuna B pidi umbes 7 ajal tulema, aga Ku hiljem ytles, et ta teeb 7 ajal kohvi ja siis tuleb, nii ta jõudsiki, mingi 9 ajal siia. Enne seda, ma jõudsin veel rahulikult kohvi juua ja jogurtit syya ja veel ka hamakis raamatut lugeda, kui B siia jõudis. Tööriided selga ja kindad kaasa ja läks tegutsemiseks, tõmbasime siis puu jälle vintsiga pinguse ja B hakkas laskma puud natuke lahti, et oleks võimalik seda paremini ja kergemini vintsida. Aga siis, nagu ikka juhtub nii mõndagi, läks yks kõis katki mis oli ymber puu, järelikult oli nõrk, B kahest köiest sai ootamatult 3. Ku vintsis ja õnnesk ta pihta ei saanud ja kõik lõppes esialgu õnnelikult, selle tulemusena mõistsime, et köied ei pea vasti ja B tuli meelde, et F'l on ka rull trossi, kerisime parajalt pika trossi jupi, et see ulataks ymber puu ja otsaga vintsini. B on väga asjalik auto, kõike leidub seal, nagu Tootsi taskud, aga samas siin ei saa ka muidu hakkama. Meil oli vaja trossi lõigata ja B oli kohe olemas rellaks pakaasnikust võtta. Kui tross lõigatud, kerisin trossi kokku ja õlale, ning jalutades puu juurde. Kuidas kyll saada tross, nii 5 meetri kõrgusele, mis arvate? Loomulikult võttis B autost spinningu ja tamiili otsa sidus saekyynla ja viskaski puu otsa, tamiili kylge sidusime väiksema köie ja kui see sai yle siis suurema ja peale seda trossi mille olime just lõiganud, trossile silmused otsa ja yks ots vintsi kylge ja teine jäi puu kylge. Vintsiga tross pingule ja hakkasime Ku kahekesi puud siis sirgemaks vintsima, aga prantsuse vints ja 2 noort ja tugevat Ida-Euroopa meest, mis siis juhtub,loomulikult ei pdanud vints vastu ja mingi tihft läks katki, siis B'ga nuptasime kuidas parandada saab ja loomulikult mõtlesime välja, B'l oli kivipuur ja see on ju hea ja tugev, sellega saime roostes tykid välja, mis kyll ei tulnud lihtsalt, aga bensiin ja gaasilamp olid siin omal kohal. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Panimegi asemele 6'se poldi, aga seegi läks mingi ajapeale katki ja neid kulus meil oma 4 vist ja veel ka mingi võti oli vist kuuskant või täht aga ka see läks katki, yhesõnaga kui meil olid juba igast tagavarad mida oleks saanud vöhegi töösse panna katki, siis mõtlesime, et hakkame järgi laskma ja kui puu ei kuku maha, siis tõmmame teisele poole. Vaikselt vintsi tagasi lastes hakkas hirmus ragin ja oli arvata ,et see juhtubki, et puu kukub maha sinna kuhu väga ei oleks tahtnud. Meil oli muidugi ka probleem see, et kui puu kukkuma hakkab ja trossi pingule tõmmab, et mis saab siis kui midagi jälle järgi annab ja kuhu poole see vints ja tross lendama hakkab, selle tarbeks vaatasimegi suuremaid puid kuhu saame varju hyppata, aga õnneks seda vaja ei olnud, kuna veel tagasi lastes kukkuski puu maha sinna kuhu ma algul arvasin, aga B ei tahtnud seda sinna lasta, kõik lõppes lõpuks ilusti ja õnnelikult, see laud radagi jäi terveks, ainult käepidemed murdusid ära, need saame uued teha. Aga puu mida lõikasime oli nii tugev ja vett täis, et kui B lõikas siis saekett suitses ja lõi sädemeid, ma arvasin kohe, et puus on metalli, aga ei lihtsalt nii tugev ja tihe puu ja muidugi ka värviline. Kui puu maga sais siis lõikasime autotee pealt puhtaks ja lykkasime oksad ja tyve tee äärde ja laud raja tegime ka puhtaks ja küik läks sammuti tee äärde, siin selles mõttes ikka nagu meil ööldakse yrgmets, et kõik mis maha kukub ja ymber läheb jääb metsa ja kõduneb ise ära, kuid see võib võtta ikka väga kaua aega, kuna siin ei taha puit väga kergelt kõduneda ja mis ise tärkab see peab tugev olema ja kõrgustesse pyrgima, et valgust saada. Nii oma poole yheks oli meil selle puuga yhel pool, korjasime asjad kokku ja tulime maja juurde tahasi, päris väsitavad olid need mõned tunnid. Maja juures kysis veel L mida me juua tahama ja siin kohal oli kylm õlu täitsa omal kohal. K ytles veel kui me Ku õlut jõime, et yks on sellise õnneliku näoga ja teine nagu oleks maratoni jooksnud. Õlu joodud sai veel enne söömist pesemas käidud ja siis siinset eestlaste rahvurööga proovima hakatud, mida K oli just valmistanud, selleks siis on Hiina nuudlid, herafordi konservi, sibula, kylmutatud aedviljade ja muna supp, väga maitsev oli, eriti veel kui oled tõsiselt võetavat tööd teinud. Kõht sai väga täis, ma sõin kohe 2 kausitäit. Nyyd oli paras aeg hamakki raamatut lugema minna ja natuke leiba luusse lasta, yhesõnaga minu pärast lõuna mööduski hamakis lugedes ja magades, kui oli tunne et nyyd natuke tukuks voodis , siis vedasin end voodi ja magasin seal edasi ja pärast seda veel lugesin hamakis, ning mingi het kirjutasin ja oma esimesed postkaardid. See tehtud, tegime K teed ja vahetasime filme ja nyyd peaks veel kanadel tule ära kustutama ja hakkame vaatam '33 aasta Hong Kongi. Ja kui Marita juhtub seda lugema, siis temale ka palju õnne synnipäevaks. See nädalavahetus me netti ei saa, kuna neti ei ole, sest F on reisil ja ta on unustanud arve maksmata, see tavaline.

19.11.

Eile siis, kui sain blogi natuke peetud, läksin ööpyyki jälgima. Liblikaid ja putukaid oli igas suuruses, mulle tundus, et libikaid oli enamuses ja tõesti igas suuruses ja ka võib öelda värvis, aint vist siniseid ja punaseid ei olnud. Linal oli neid palju ka minu jaoks, teised ytlesid, et muidu on neid veel rohkem, kuna praegu on kohe, kohe täis kuu ja siis liblikas ja putukas lendab pigem kuu poole kui lampide, aga sakslase õnneks oli natuke ka pilves, et ei olnud liiga valge. Aga siin tõesti on nii, et kuu teeb kohe täiesti valgeks, nagu lamp põleks keset taevast, yks õhtu oli nii, et tulime Ku'ga K majast ja oli pime, ning siis nagu oleks keegi lylitit vajutand, kuu tuli pilve tagant välja ja õu läks kohe täiesti valgeks ja tähistaevas on siin ka niii ilus ja tähed nii erksad, siin tundub et kõik on kõige, kõige. Ööse siis ma valvasin sakslasele, et kõik toimiks, aga ei toiminud ka , geneks mingi hetk jäi seisma siis pidi jalutama geneka juurde ja uurima mis värk on, aga ei olnud midagi, lihtsalt oli seisma jäänud, tõmmasin siis uuesti käima ja pyyk võis jätkuda. Enne 11 õhtul tuli K vaatama ja ka endale liblikaid pyydma, mina läksin mingi 12 magama kui tuli Ku. Meil oli see õhtu vahetustega, nemad olid siis 2ni ja korjasid asjad kokku, mina ei pidanud enam minema, kuna nemad magasid enne ja mina siis kui teised valvasid. Hommik, selle tulemusena venis, mina ärkasin kuskil 8 ajal, tegin kohvi endale ja sõin eile nuudli viineri supi lõpu ära ja 9 ajal ärkas ka Ku. Peale sööki oli kõht täis, õues natuke yle 26 kraadi sooja ja päike paistis ja iga minutiga läks soemaks, nii et paras oli hamakki heita ja raamatut lugeda ja hommikut nautida. Natuke ka tukastasin, aga kui tundus, et nyyd aitab siis uurisin taimede pilte, et kui peale lõunat lähme botaanika rajale on pildid silme ees. Lõuna oligi märkamatult käes, tegin see kord siis endale jälle nyydleid, viinerid kõrvale ja ka 4 muna, munad ju omast käest võtta, aint jaluta kanalasse ja pannile, ilusad suured ja värsked Lõuna-Ameerika munad. Lõuna söödud, siis lugesin veel hamakis natuke raamatut ja kuskil kella 2 ajal läksime. Fotokad, raamatud ja märkmed kaasa, ja muidugi enne minekut veel pidasime aru kas ikka lähme, sest hirmsalt myristas, aga leidsime, et elame ju vihmametsas ja siin sajabki koguaeg, pakkisime ka vihmakaitse varustuse kaasa fotokatele ja raamatuele, sest kui juba sadama hakkab siis järsku ja hästi palju, nii et mõne sekundiga oled pesuni märg. Jälle yppab siin meil konn ringi, see juba nagu oma loom, peaks talle nime ka välja mõtlema või siis panema. Kui kõik sai pakkitud ja kaasa, muidugi ka tabletiga vasi ja minema, õnneks see rada ei ole väga kaugel. Kohale jõudes asjad autost välja ja rajale, enne raja algust on selline huvitav stend, et kui rajal olles saad mingi looma ilusti pildile, siis on sul võimalik see lasta välja printida ja sinna stendile yles panna, teistele imetlemiseks. Seal oli igast loomi: kilpkonn, maod, konnad ja ka sipelgsiga vist. Seoses nende loomadega tuli praegu meelde, et kui U koristas yhte kylaliste maja siis leidis ta sealt sajajalgse ja kutsus ka meid vaatama. See on suhteliselt myrgine, ta kyll te tapa, aga nii 3 päevaks tõmmab ikka ka tugevamad mehed rajalt maha, et parem ikka hpiduda nendega kokku puutest. Edasi siis sellele botaanika rajale, seal ei olnud nii palju elu, kui eilsel metsa rajal, aga ilm oli ka pilves ja mets väga tihe, nägime yhte röövikut, sellist ilusat ja roosat, aga jällegi arvatavalt myrine, sest oli jälle suht kuttsuvalt armas, sest siin nagu ma juba, enne olen öelnud kõik ilusad röövikud, mis kutsuvad paitama ja on hästi ilusad on väga suure tõenäosusega myrgised. Leidsime mingeid taimi ja proovisime kohe kohapeal määrata, ja mida ei õnnestunud, sellest tegimepilte ja võtsime ka mingeid eksemplaare kaasa. Edasi liikudes nägin yhte ilusat väikest konnakes, ehk siis me jõudsime K'ga kokkuleppele, et kõigi laste lemmik konn, selline ilus ja värviline ja pisike konna poeg. Aga sellega ka selline teema, et ta on Guiana 4 myrgise konna hulgas, aga Kaw mäel ei ole sellist taime millest ta oma myrgi saab ja siin mäel ei ole ta myrgine, lihtsalt ilus ja kõigi laste lemmik konn. Konnast pildid ehtud, otsisime yhte sambliku, aga ei leidnud ja varsti jõudsimegi juba raja algusesse tagasi ja hakkasimegi koju tagasi liikuma. Kodu teel nägime, et B on sae korda saanud ja juba asjatab ja natuke ka puu suunda maha laskmiseks muutnud, nyyd juba on natuke tõenäolisem ,et saame ta sinna maha kuhu vaja. Aga siis vaatasimegi ,et kell on 5 ja pimedani on 1,5 tundi aega ja ei hakka täna seda tegema vaid homme hommiku 7 ajal, et kui 6 tõusta siis jüuab kohvi ära juua ja 7 puuga tegelema. B korjas ka oma asjad kokku ja mina tulin ka autoga kodo ära, korjasime ka pirukast eilsed valguspyygi asjad välja. Laua taga vaatasime veel taimi ja yritasime leida vastuseid, aga midai olnud seda ei olnud. Võike õhtu söök, milleks töna tegin punased konservoad ja kalapulgad kõrvale, väga head on siinsed oad ja kalapulkadel on ka kala ikka sees. Järjekordselt on kõht täis, meel hea, varsti vaja kanadel tuli ära kustutada ja ise ka magama minna. Loen veel raamatut ka, esimese raamatu „ Valküürid“ sain läbi, väha hea raamat, ei ole eriti raske, soovitan võite lugeda, nyyd võtsin ette John Grisham'i „Vihmameister“ esimesed paarkymmend lehekylge loetud, tundub ka täitsa loetav, aga see alles algus, eks ole näha. Täna sai ka mul siin esimesed 7 päeva täis, ehk siis esimene nädal, tunne on kyll väga mõnus, iga päev on avastada midagi uut ja võimast, eriti loodust, täna see botaanika rada oli ka väga võimas enda suurte ja tugevate puudega ja liaanidega mets nagu filmis, vähemalt mina ei olnud kyll kuskil enne sellist, mets näinud. Putukaid kyll on palju, aga sellega harjub ära, terassil on õhtuti see sääsespiraal, mis hoian enamuse eemale, aga mõned ikka tulevad ja mingid öised liblikad lambi peale jne..., aga see küigest väga väike miinus, selle kõige toreda juures mis siis on. Tervisi ka Annelile sünnipäeva puhul, oli vist täna õige päev.

18.11

Hommik nii poole 7 ajal umbes, täna ärkasin tiba varem kui Ku, oli vist, ega täpselt ei mäleta ka. Väike hommiku kohv, siis Ku synnipäeva aegne taigen tuli veel kookideks kypsetada ja oli ka meil veel järgi salatit, sammuti synnaaegne ja sellega sai meil hommik yle elatud, mina proovisen veel ka kookide peale teha seda sama mida tegi K, ehk siis beebibanaanid pruunisuhkru ja sidruni või selle laadse mahlaga, väga head tuli, aint rohkem oleks pidanud banaane praadima. Kui hommiks sai söödud, tuli veel nõud ka ära pesta ja siis tegin väikse pikutuse, mingi 9 ajal kui K linna läks C koolist tooma ja kanadele toitu otsima ja veel ka taimi kontorisse kuivama viima, hakkasime meie Ku raamatuid ja arvuti materjale uurima, et kui peale lõunad lähme mäest alla taimi otsima, oleks mingisugunegi kodu töö tehtud. Uurisime ja mina enamjaolt tutvusin erinevate taimede piltidega, et looduses ära tunneks. Kui kell hakkas 12 saama, tuli hakata vaikselt mõtlema mis lõunaks syya, meil oli alles kartuli keedetul, siis Ku oli suitsu singi ribasid ja minul viineried, kanalast saab muna ja nii me tegimegi praekartuleid, singi viineri ja munaga, väga söödav kraam tuli. Mul vaikselt tekib siin tunne, et sellises kliimas on paksuks väga kerge minna, siin me nagu aint sööme, puhkame hamakis, natuke liigume ja teeme midagi, siis jälle sööme ja puhkame, õige pisut veel midagi teha, põhi liikumis vahend on ka auto, kui just ise fotokat jalutama ei vii või muidu nii sama ei jaluta, yhesõnaga, mis ma öelda tahan on see, et tulevik on siin tume, kuid soe. Peale lõuan võike 1,5 tunnine siesta, tukkumise ja raamatu lugemise lainel hamakis, mulle täitsa hakkab juba meeldima see hamakis pikutamine. Esimene raamat Paulo Coelho „Valküürid“ hakkab ka läbi saama, nii paarkümmend lehte veel on, iseenesest täita huvitav raamat, nyyd peab hakkama mõtlema mida järgmisena lugema peab hakkama. Nii, kuskil kella 2 ajal läksime kolmekesi, siis pirukaga mäest alla, mina olin see kord kuudis, ja mu vaatapilt oli aint taga aknast välja ja mida ma sealt siis nägin, selliine käänuline tee, punase kruusaga, siin ongi aint punane kruus ja mul igal pool, õigemini siin polegi õiget mulda, on kivi ja natuke mingit kruusalaadset asja ja puud, yhesõnaga suurema tuulega on ka suured puud kylili. Peale selle jooksis ka kaase meie yks koertest, nimelt Tok'i, see peaks oleme lyhend mingist pikemast nimest, mida keegi ei tea, nagu siin ikka on. Ja meil on ka teine koer, kellel nimeks Printsess, aga häeldama peab prantsuse päraselt, ta selline kõhnake ja vaoshoitud, võrreldes T'ga, kes on nagu energiapall. Kohale jõudes, yhele kullakevanduse aladelt mingile platsile panime auto ja jalutasime seal ymbruses silmad lahti, ehk on midagi leida, kuid ette ruttavalt võin öelda, et täna me ei leidnud yhtegi õiget taime, yhe kyll leidsime, aga kodus põhjalikumalt uurides, ei olnud see ikkagi see õige. Aga loodus on ikka nii imeline ja rikas siin, et iga kord kui me kuskile lähme ja lihtsalt jalutada metsas, tavalisel teel, siis leidub igast huvitavaid loomi ja taimi igal sammul , see on lihtsalt hämmastav, muidgi kõige rohkem hakkab silma gasuguseid erinevadi liblikaid, kyll suuri ja väikeseid, kyll punaseid, kollaseid, orandze ja siniseid, see värvikamma on ikka väga lai. Täna nägime ka yhte suurt röövikut, sellist ilusat ja kutsuvat kohe silitama, aga selliseid ei tohi katsuda, kunanad võivad olla väga myrgise, tõenäoliselt ongi, mida ilusam ja kirevam on seda myrgisem pidavat olema. Ja veel mida nägin oli mingit keskmist mõõtu ämblik, kes parasjagu valvas oma võrku ja oli niiöelda jahil ja meie silme all, lendaski yks väiksem ritsikas tal võrku ja paari sekundiga oli tal see ritsikas korralikult võrku punutud ja käärima pandud. Loodus ikka, no mul ei ole sõnu, praegu kirjutan siin köögi laua taga ja metsast tuleb igasuguseid huvitavaid hääli, kyll konnad korroksuvad, siis mingid linnud ja tirtsud vast ja veel keegi, keda ma ei oskagi kohe määrata ja muidugi igasugused putukad ja muud tegelased, kes meil siin majas liiguvad. Sääskede ja väikeste kärbeste vastu on meil sööse spiraal põlema pandud, see täitsa töötab. Täna muidugi päeval kui me siin lauataga asju tegime, siis ilm oli pilves ja väike tuuleke ka puhus kella 12 ajal umbes ja kohe jahe oli, ning mis te arvate palju oli kylma, ehk siis sooja, 26 kraadi, see ie ole tavaline keskpäeva temp. juba hakkan vaikselt selle 35 kraadiga ära harjuma, et juba kui alla 30 läheb siis hakkab jahe ja nina kisub tatile, hea kyll see väike nali, aga nii pidavat siin lõpuks olema, et kui mingi aeg siin oli 19 kraadi, siis siinse maa mõttes see juba talv. Nii, lähme siis jutuga tagasi sinna kus pooleli ennist jäin, mingi kella 4 ajal pidasime plaani, et peaks tagasi minema hakkama, ehk tuleb B meile ja tahab seda puud maha võtma hakata, mis meil eile pooleli jäi. Koju sõitsin mina, et tutvuda uue teega, seekord mitte tagaaknast välja vaadates vaid ikka ise rooli keerates, et siis ikka jääb midagi meelde ka. Majade juurde jõudes, ei olnud B'st jälgegi, ju ta ei saanud endal saagi korda ja tuleb ehk kunagi hiljem, me Ku vaatasime ka, et see puu vast kohe, kohe ka alla ei kukku. Laua taga istudes ja kaasa võetud taime näidisi uurides ja määrates tuli saksa turist meie juurde ja ytles ,et ta tahaks täna ööpyyki saada ja mis meil selle vastu saaks olla. Ladusime auto peale kõik vajaliku – linad, stange, lambid, elektrisysteemi, laua, toolid keneraatori ja pikka juhtme, et keneraatori saaks viia võimalikult kaugele, et ei oleks häiriv. Siin kohal tasub mainida, et see on minu esimene kord, kui puutun kokku putukate ööpyygiga. Minu jaoks ikka täitsa uus asi ja huvitav ka omamoodi. Panime siis pyynise yles ja tulime tagasi, et teha väike õhtusääk, milleks mul oli täna nuudlisupp viineritega. K'l tuli idee, et äkki on banaan, peekoni ja juustuga hea, Ku võttis kohea härjal sarvist ja tegi proovi, sai alla ja muu kraam peale ja natuke kypsetada ja saigi proovida, päris söödav tuli, võib kohe jõuluaeg verivorsti asendada banaaniga. Peale seda läksime Ku valguspyygi asju kontrollima, et kas kõik ikka toimib, aga generaator oli välja surnud ja lambid pimedad, mis seal ikka, uuesti genekas käima ja lämbid jälle särasid. Meie seatsime sammud jälle enda majakese poole ja hamaki pikali ja raamatut lugema. Vahe peal sai veel ka kanadel tuli kustutatud ja uksed kinni pandud, neil ka uneaeg. Ma lähen nyyd oma esimesele ööpyygile ja ega teagi täpselt millal see lõppeb, sakslane arvas, et ehk mingi 2 ajal, võib-olla saan ka sellelt pyygilt oma esimese liblika.

17.11.

Nii siis, pidu, ehk Ku synnipäeva pidu. Kogunesime kõik peamaja terassile, ehk siis perekonna maja terassile, ymber ymmarguse laua istus meid 6 inimest - Ku, K, mina, L, C, U. Omanik F. On ikka veel ärireisil, kas kustil Lõuna – Koreas, Mongoolias või Moskvas, ega keegi ka täpselt ei tea ja tagasi peaks tulema vist 27. nov. Aga ega ka seda tea, siin maal ei ole mitte midagi kindel, enne kui see juhtund ei ole. Meie tegime siis K'ga kartuli salati, U'i oli teinud valgešokolaadi koogi ja riisi ja mingit väga head cayenne'i kastet hiid grevettidega, ma arvan et seal oli ka karrit oma jagu sees, sest maitse ja värv hästi klappis, aga suoer hea oli. Ja siis veel jõime šampust ja sõime ja kuna L. ja C. Ärkavad väga vara siis me jutustam ei jäänud ja läksime K'le kylla ja mängisime lauakat „ Mees, kes teadis ussisõnu“ ja trimpasime veel natuke vana-tallinnat ja mingit punchi. Kella 10 ajal hakkas silm plinkima ja siis oligi aega magama ära kolida.

Hommik, nagu ikka, täna ma jälle ei viitsinud enne valget tõusta, Ku ka nagu ma aru olen saanud ei ole eriline hommiku mees. Siis kui hambad pestud ja kohv keedetud tuli ka K tagasi ja tõi meile eilsest järgi jäänud kooki ja ma tõin ka veel järelejäänud salati. Seda salatit jagub veel palju, aga kyll me temaga ka yhele poole jõuame, tähtis et halvaks ei lähe. Mingi 9 ajal läks Ku C'le järgi, tal täna oli kool aint 10'ni. K jäi valvama ja mina läksin herbaariumi jaoks taime otsima, mingi 2,5 tunnine jalutus käik ja kahtlustega tagsi, aga kahtlused olid ilma asjata, kuna yks õis mis oli 6 kroonlehega, oli nähtavasti ebard ja kõik klappis. Lõunaks sõime jälle salatit ja võikusid kõrvale ja peale seda väike uinak ja natuke ka raamatu lugemist, hakkan juba vaikselt seda hamakis pikutamist selgeks saama, ega see polegi nii lihtne, et pikali ja valmis, nagu ma algul arvasin. Mingi enne 2 tuli K meie juurde ja ytles „Poisid tööle!!!“ ja mis meil siis yle jäi, matseeted ja kotid autosse ja oma 600g kuiva materjali oli vaja koguda ehk siis kuna tegemist oli tervete taimedega siis vast kuivamis jagu nii 3 kuni 4 kordselt rohkem ja korjama läksime seda sama taime, mis ma hommiku herbaariumi jaoks näidiseid korjasin. Yhest kohast, sealt saeveski juurest saime aint yhe põõsa ja siis tuli minna teise kohta, sinna kust ma hommiku leidsin. Otsisime K ylesse ja minek, Ku jälle kuudus, talle täitsa meeldib kohe seal. Kohale jõudes sai vajalik jagu taimi kokku ja siis jälle autosse ja koju. Ilmad siin ikks väga kuumad, aga täna olin juba ilma särgita ka, vaja ikka enne vihma perjoodi jumet ka natuke saada, esimene nahk ka juba muidugi maha aetud, aint aga otsa eest, seljalt ja turjalt veel ei ole hakanud tulema, aga ma arvan et kus ka see pääseb. Koju jõudes oli siin yks F. sõber B., K läks maija ja mina hakkasin kohe korjatud taimi tykeldama, et neid oleks hea kuivatamist pakkendada ja Ku oli abis B'l. Siis mingi hetk, tuli Ku minu juurde ja ytles ,et aitab kyll, kuna B. nägi, et yks puu oli veel viltu vajunud tuulega, yle sõidu tee ja seal samas kohas suhteliselt kus eelminegi. Läksime siis sinna ja vaatasime, aga mulle tundus ikka kohe , et ega siin asja saa, tuleb ikka langetada samasse suunda, kus on kaldus, aga kuna on tegemist suure puuga ja kaldus metsa puit tee peale, siis tuleb see teise suunda saada, siine puittee on natuke asjalikum kui Eestis, siin on tehtud selline meetri laiuni ja käsi puudega, et ratastoolis inimesed saaks ka tsunglit avastada. Aga nyyd, selline asi, et ma siin kirjutan köögi laua peal ja teate, mis just juhtus, keko jalutas laeall sarika keal ja sittus minu kohal otse arvuti peale, hea et mulle pähe ei sittund, kuid see siin tavaline, loodus elab siin ikka korralikult, seda just märkasin päeval, kui ptsisin seda taime siis jalutasin nii öelda heinas ja seal ikka tõesti on elu, mitte nagu eestis, et äkki mõni sipelgas või mdagi, siin ritsikad igas suuruses ja liblikad ja putukad ja sipelga, need eriti julmad, ennast ei ole ollagi aga hammustab nii mis kole ja hein ka siin oopis teist sugune, tervav ja hammastega, mul jalad kõik ära kraabtud, ei ole vist kunagi sellised mul jalad olnud ja ega pikka pyksi siin ju jalga ka ei pane , kui just enda peale ikka väga tige ei ole. Nii kuhu ma siis jäingi nyyd, B ja Ku olid otsinu mingi vinsi, et tõmmata puu alumist osa teisele poole, et siis ehk läheb nii nagu B arvab, aga mul ei ole usku sellesse, kui kõik sai valmis, et nyyd läheb saagimiseks, siis muidugi ei töödanud korralikult B saag, see oli juba korralikum Husquarna 358 äkki, kui mul jäi meelde, tööle kyll läks aga mingi jama oli, et pöördeid yles ei võtnud, B kyll reguleeris ja siis arvas, et mingi tihend läbi ja saab liiga palju õhku peale, et läheb üoest läbi ja ostab uue tihendi, aga siin jälle selline asi, et enamajaolt aint yks korralik pood ongi ja ega ka seda tea kas parasjagu on seda tihendit ja kui ei ole siis ega jälle ei tea millal tuleb laev uue kaubaga, see ikkagi ju meretagune maa, kui midagi otsas siis ei tea keegi midagi ja ei oska öelda millal ja kunas, yheseõnaga nagu ma ennist ytlesin, et mis käes see kindel. Kui sai selgeks, et B saagi korda ei saa ja meie väikese kökatsiga ei hakka seda suurt puud jamama, läksin ma taimi edasi tykeldama, kui see tehtud siis väike lonks kohaliku limonaadi ja pesema. Päevane higi ja tolm maha pestud siis tegin syya, riisi kana ja karri kastmega. Siin kohe poes myyakse nii, et 2 topsi on koos, mi käib poolesk, ylemiseskuiv aine, ehk siis riis ja all kaste koos kõige vajalikuga. Riis keema ja kaste panni mõlemad valmis ja siis saime Ku syya, sest K sõi mingi lihakonservi hernestega ja šokolaadi, seda meil nyyd on siin palju, sest mina tõin ja siis veel K vanemad saatsid ja K sai ka veel paki sokolaadidega, et yhesõnaga, meie kapis on söök ja K kapis šokolaad. Kui söök soodud ja nõud pestud siis viisin kanadele vett, sellne tunne oli nagu neil oleks olnud vesi otsas kuu aega, kui ma kanala poole veega teel olin siis kõik juba jooksid minu poole ja kui vesi paika sai siis kõik 25 kana korraga tahtsid vett juua, 3 muna ka oli vahepeal munetud, need viisin suurde kööke ja siis oma maija tagasi, kysisine veel K'lt , et kas kanadele ka vaja tablette panna vette, ta aint naeris. Meil siin selline asi, et poest ei ole mõtet osta kallist vett ja kohalik ei ole ka väga hea, aga arjant on see, et kohalikule veele pannakse kloori tablett sisse ja siis kõlbab juua ja ei tee tervisele midagi. Lasin fotokast ka pildid arvutisse ja täna oli putukate päev, pildil olid, liblikad, ritsikad ja siis herilane, selline pirakas, nagu siin maal nad ikka on. Ja nyyd ongi juba pime, et veel natuke raamatut lugeda, ja magama minek, selline see elu on siis teisel pool ookeani.

16.11

Hommik venis kergelt tunni jagu, kuna mul telefon tahtis end ajaliselt uuendada ja siis mina muidugi tegin seda ja oligi nii, et kell läks tunnikese edasi ja sellest tulenevalt ärkasin natuke enne seitset. Täna meil on Ku sünnipäev, hommiku tegi Ku rosinatega pannukaid ja K praadis banaane suhkrus ja sidruni mahlas. Väga mõnus hommiku söök oli ja mina pesin nõusid. Siis nad kohe naeris, et praegu veel saab nii, aga kui tööd ei ole siis iga sugune liigutamine on hinnas ja seda tahavad kõik teha. Kui hommik söödud, siis pakkisime enda pirukasse, kotid kaasa ja kanadele saepuru tooma. Seda tuuakse kohalikust saeveskist, selline väike saeveski, annab natuke tööd ja igast väärispuitu ajavad laudadeks, Eesti mõttes, nii punast pruuni kui ka heledamat. Ma olin harjund, et sa puru on ikka valge või kollakas, aga siin ennäe, punaks pruun, kuna puu mis laudadeks aetakse on ju värviline. Kui olime saepuru mäe otsa roninud ja siis kühveldasime Ku'ga 4 kotti täis ja mäest alla ja kotid autosse, Ku koos kottidega kongi ja meie K'ga ette ja koju tagasi. Kanalast vana saepuru koos kanasitaga välja ja uus saepuru ilma kanasitata asemele. Seal sõnniku see võib leida igast lahedaid putukaid, nii prossakaid, mis siin ikka suured nii 5 cm suuremuse poole ja kõik sugu muid putukaid. Kui see sai tehtud, siis sõnnik kottides läheb põõsa varju käärima, et kui tuleb hakata istutama, siis on kohe võtta teist ja auku ajada. See töö tehtus, siis me Ku korjasime prygi autopeale ja viisime ka selle minema, prygi viiakse mingi maajagu linna poole, seal on selline Eesti mõistes kogumis koht, palju konteinereid ja kõik lähikondlased viivad sinna oma prygi, igasugune biojääde läheb meil, eestlastel maja kõrvale põõsasse, seal toimub siis lagunemis protsess ja selle tulemusena võib kohata igast liblikaid ja muid siinseid elukaid kohe maja kõrval, aga teistel elanikel on komposti kast, kuhu U'i ( Braziilia koduabiline) viib kõik muu biojäätme. Prygiviimast tagasi tulles hakkas kell juba lõunasse kiskuma ja siis tegime kerge eine ja K keetis kartuleid ja muna, õhtuseks synnipäeva kartuli salatiks. Mina tegin endale paar võikut salami vorsti ja juustuga. Siis oli paras selline tunne, et magaks kohe ja seda ma ka tegin. Siin yldse mul selline naljaks olla, koguaeg nagu väsimus peal. Hommiku yles ärgata ei ole yldse raske, siis hea värske olla, aga mingi lõuna ajal siis kui kraad meil rõdul näitab 34-36 tavaliselt on selline tunne, et jaksa enam ja mingi 1,5 -2 tundi und ja õhtu poole kohe kergem asju edasi teha, aga sellise kliimaga vist ongi mõistlik siestat pidada, ega muidu ei jaksakski. Ega vist kohalikud sellepärast ei viitsigi peale hamakis lebomise teha midagi, milleks tööd teha kui riik maksab head sots.abi. Pärast siestat läksime K'ga herbaariumi tarbeks taimi otsima ja saime kinnitust et yks taim on olemas mida saab homme korjata. Mingi 3 ajal tulime tagasi ja siis läks Ku linna C'le järgi ja mina läksin fotokat jalutama kohalikku metsa. Meil on ka siin nii, et keegi peab meist koguaeg kodus olema, sest koduabiline U'i ei taha üksi siia jääda, sest mingi aeg tagasi käisid siin röövlid ja siis tehti neile midagi, ehk siis enne oli tal õde ka siis abiks, aga nyyd on ainult tema ja sellest mis siin toimus nendega seda ei rääkita eriti ja nyyd siis ongi meil ka yks kohustustest valvamine ja selleks ka pyss meil, kui matseetedest ei aita. Fotokajalutuselt tagasi laadisin pildid arvutisse ja prahi sain ära kustutada, suurt midagi ei näinud aga kuulsin mingeid loomi, konni kindlasti ja linde ja äkki ka mingeid ahve, kes teab. Enne kui ma fotoka jalutusel läksin tegime K'ga kartulisalati ka valmis, mina koorisin kartuli ja munad ja tukeldasin ka midagi ja maitsesin ka kommenteerisin, minu meelest tundus, et sai väga hea. Nii, siis pildid arvutisse laetud ja siis kirjutasin ka K tehtud pildile oma nime taha ja veen natuke, mis siin on suurem, parem ja ilusam kui kuskil mujal. Nyyd ka juba Ku linnast tagasi ja ma lähen pessu ja siis peaks hakkama meil siin Ku'i synnipäevapidu. Eks ma siis homme kirjutan kuidas pidu kulges.

15.11.

Hommik saabus, siis kohaliku aja järgi 6 hommiku. Kohvi võileivad ja see oli päev kui mul oli esimene tööpäev siin teisel mandril. Pakkisime pirukasse matseeted, kottid taimede jaoks, kaalu ja herbaariumi jaoks ajalehti ja sõitsime Ku'ga jõe äärde, et korjata mõõna ajal mudast 4 kilo taimelehti, 2 kilo puitu koore jaoks ja siis veel ma ei tea kuidas neid nimetatakse, aga minu meelest nagu taimede seemik. Ta kasvatab vilja, seeme pudeneb aga jääb puu otsa ja siis seal kasvab ja kui on saavutanud piisavalt suuruse siis kukkub alla ja ajab kohe juured ja lehed yhe aegselt, nyyd sai vist segaselt aga vähemalt loodan et saate mõttest aru. Kui need korjatud, siis teise kohta teist taime korjama, seda taime ei olnud vaja korjata aint lehti vaid kogu kraami, ehk siis koos varte ja lehtedega, nii kaua kui Ku korjas taime herbaariumi jaoks siis maina korjasin 4 kilo jagu taime ja tykkeldasin nii 20-30 cm juppideks ja panin kotti, kui see tehtud siis koju tagasi. K oli juba jõudnud kolida teise maija. Meie Ku elame yhes majas, 2 tuba, rõdu – kus on laud ja 2 hamakki, ehk siis sellised riidest kiigud, kus saab leboda, täna ma proovisin seda ka esimest korda, õnnestus. K tegi syya, aegviljad riisi ja lihapallidega, väga maitsev oli, kõrvale mahl ja mahla majakõrvalt midagi sidruni ja laimi vahepealset, eriti mugav on siin rumm colaga juua või tequilat. Kui lõuna söödud sai, siis panime igast pool kuivad taimed kottidesse ja K viis need kontorisse kuivama, kuna siin metsas on ikka liiga niiske, sest kuiv perjood hakkab vaikselt läbi saama. Kui K oli läinud siis tuli esimene vihm täna, õigemini siis juba kui kotte autosse panime. Siis tegime väikse lõuna uinaku ja sel aja tuli yks Saksa turist putukaid pyydma. Ta olevat siin juba ka enne käinud, ta pyyab väikseid mardikaid ja putukaid oopis teise tehnikaga kui muidu. Selline tugev kile või siis õhuke pleks seotakse kahe puu vahele ja alla pannakse renn, et see pleks oleks renni keskel, siis ööse lendavad mardikad ja putukad vastu pleksi ja kukuvad renni ja mingi aja tagant käib sakslane neid renne kontrollimas. Nii see pyyk käibki. Esimesed lõksud ka mul yles pandud ja väga tore mees on, ei sanaudki aru kohe millege muidu ta tegeleb Saksas, aga mulle tundus nagu oleks selline muhe professor. Esimest lõksu yles pannes oli ilm selline ilus päikseline ja äkki, ei tea kust hakkas niimoodi vihma kallama et kohe oli, 12 mm tuli poole tunniga. Kui vihm jäi yle siis panime 3 lõksu yles ja siis sakslane saab ise edasi tegutseda. Praegu siin rõdul kirjutades hyppas minu toast välja yks konn, selline väiksem ja muhe. Toas võib igast loomi olla, eile luuke kinni pannes oli luugil selline 20 cm keko, tore loomake ja konnasid ka siin ikka on ja muidugi igast putukaid. Täna näiteks sain esimes puugi, pikutasin lõuna ajal ja tundsin et keegi nagu hammustas käevar ja oligi puuk, aga siine minu esime puuk oli selline roosa/orandzikas ja täpselt samas tunnused nagu Eesti puukidel. Nii kui saime need pyynised yles pandud siis olime natuke jälle väsinud ja kõhud tyhjad, siis teime Ku'ga munanuudleid hakklihaga ja magusaks pomelo, no siine pomelo on ikka oopis midagi muud, nagu ka banaanid, saab kohe aru, et on lõppuni kypsenud puuotsas. Söök soodud ja nõud pestud, siis andsime ka kanadele syya ja siis on aeg enda tegemistele, või taimemäärajate uurimiseks. Nyyd just ka panin kanad kinni ja lugesin yle, neid peab olema 25, aga esimese korraga sain ma 24, kuid yle lugedes oli tulemus nii nagu peab 25. Tagasi jalutades kanala juurest oli taevas ilus – tähistaevas ja kasvava kuuga, ilus. Kell saab mõne minuti pärast 8 ja varsti peab hakkama magama minema, enne veel pessu ja siis ongi uneaeg.

14.11.

Pyhapäeva hommiku tõusime K'ga jälle enne kuute ja peale hommiku kohvi läksime nyyd juba tuttavale raja loodust vaatama, ehk on midagi huvitavat näha. Meile teele sattusid liblikad, koolibriid ja siis vist oli veel mingi suurem lind. Tagasi oma majakeses tegime natuke korralikuma hommikusöögi ja siis teritasin sael ketti ära ja pingutasin ka teist natuke. Ning siis mõtlesime Ku'ga, et pererahvas veel vist magab ja kylalised ka ei ole veel liigutanud, et ei hakka saega myristama. Siis natuke pikutasin ja mingi hetk, enne keskpäeva koristasime puu tee servalt ära. Siin käib koristus nii, et lõikad väiksemateks tykkideks ja viskab samasse metsa alla. Eestis kyll mõtleks , et milline raiskamine,aga siin ju soe koguaeg, ei ole vaja kyttet. Peale seda panime sae ära ja võtsime oma fotokad ja mina teritasin oma matseete ära ja läksime tsunglisse yhte koobast otsima. GPS's oli koopa punk olemas ja selle järgi me siis asusimegi teele, mingi kilomeetri jagu saime käiia mööda teed , aga siis tuli minna mööda vana traktori teed, mis loomulikult on ju täiskasvanud. Me siis pugesime ja ronisime, aga saime läbi ja mingis kohas oli selline rohi, mis on teravate servadega ja jääb igale poole kinni ja kriimustab kõik ära, yhesõnaga mul on jalad praegu ikka korralikkult ära kriibitud ja koledad ja selline see tsungli elu on. :D Lõppuks leidsime ka koopa yles ja siis vaatasime seda pealt ja alt ja seest. Madusid ei olnud, aga olid nahkhiired, mida siis proovisin pildistada ja eks ka natuke jäi väikselt peale. Tagasi tulles koopa juurest valisime natuke teise tee ja seda teed mööda tulles ei olnud seda karmi rohtu. Tagasi teel olles oli meil veel oma jagu aega, enne pimedaks minemist ja otsustasime veel minna vaatama yhte suurt puud, kus filmiti mingit filmi – puu juurte alla oli peidetud kuld, siin ymbruses on illekaalseid kulla kaevandusi, ja filmi teema olevat põimund kulla ja selle puu ymber. Vaikselt sinna puu poole minnes, kuulsime, et ahvid millegi pärast lärmavad ja oligi varsti näha miks, suur kotkas lenda puude tippude kohal ja see ei meeldinud ahvidele, ju siis ahvid on kotkale söögiks ja nad siis karjusid ja hyppasid puudelt puudele. Meil oli tore, vähemalt saime jälgida ahve. Selle puuni jõudes vaatasime seda ylvalt, ta on nii , et puu nagu oleks kasvanud poole kalju pealt ja osa alla poole, maapinnani ja ylejäänud ylepoole ehk siis kõrgusesse. Aaa, siis veel teepeal nägime kuidas sipelgad kongreetselt yhes rivis liikusind enamus yhes suunas, kaasas oma munad ja osad vastas suunas ja niimoodi kohea pikalt ja pikalt, me ei leidnudki kust või kuhu nad lähevad või tulid, aga arvatavalt nad kolisid oma pesa ymber või siis oli pesa heitmis aeg. Yhesõnaga seda suurt puud alt vaatama minnes nägime jälle ahve puulatvades turnimas ja karjumas ja siis Ku leidis mingi suure, värvilise tirtsulise, no aga see oli ikka korralikult suur. Ku püüdis selle kinni, panime kolekotti, kuna meil ei olnud kaasas purki, ega karpi. Alla jõudes oli puule ikka mega võimas vaade. Yldse need vihmametsa puud ja nende kõrgus ja see tsungel yldse on ikka väga võimas vaate pilt. Aga sams kergelt meenutab mulle isiklikult ikkagi Eesti tihetat leht puu võsa, aint et mingi hetk kui on keset võsa palmid siis saan ikka aru, et Eesti võsat asi kaugel ja muidugi suured ja jämedad puud, mis kyll ei ole eriti jämedad sellised suurema haava jämedused, aga nad on ymbritsetud tavaliselt liaanidest ja see ka oopis teine pilt. Igaljuhul mina olen kyll, sellest siinsest metsast suures vaimustuses. Eesti metsas tunned ennsat uht väikesena, aga siin oled nagu mitte miski nende puude juures ja muidugi kui veel papakoid ka mööda lendavad siis eriti mõnus tunne. Tagasi koju jalutades nägin ka esimest madu siin olles, aga kahjuks või siis õnneks surnult auto tee ääres, oli järelikult autoalla jäänud. Siinsed maod on tavaliselt sellised sõrme jämedused ja nii 40 cm pikkused, aga enamjaolt myrgised. Kõju jõudsime nii vahetult enne pimedat, siis natuke näksisime ja ma tõmmasin fotokast pildid arvutisse ja viletsamad kustutasin ära. Suht vara, nii 9 ajal tuli uni ja siis läksin tuttu ära, ehk siis Eesti aja järgi 2 öösel. Kõigile isadele, eriti aga enda isale, head Isadepäeva!!!!!!

13.11.

Laupäeva hommiku tõusime K'ga pool 6 yles, teime kohvi ja läksime jalutama metsa, et päikese tõusul , ehk kohtab mingeid linde, liblikaid ja loomi. Ja nii läkski, kõige pealt nägime mingit sinist liblikat, siis koolibriisidja mingeid suuri linde punase kurgualusega. Pärast jalutuskäiku sõime hommikust ja sõitsime kontorisse, mina sain esimese sõidu teha siin teisel kontinendil ja tee peale jooksis yks ahv, must ja kollaste käppadega, natuke pidurdasin ja siis ta otsustas ikkagi tagasi joosta. Peale seda saime metsavahelt välja ja jõudsime kontorisse. Ku pani oma pesu pessu ja yhendasime minu arvuti ära wifi'ga, mis kyll esimesel katsetusel ei tahtnud õnnestuda, aga lõpuks sai ilusti netti. Peale seda siis sõitsime Cayenne'i, jalutasime linnapeal, mulle tehti väike eskursioon, oli yks ilus palmide välja , kuhu kunagi istutatti 400 palmi ja järgi jäänud enam eriti palju ei ole, aga saab aru,et on palmide väljak. Siis käisime ka kohalikul Cayenne'i turul, kus müüdi igast erinevaid puuvilju ja köögivilju. Ma ostsin kobari babybanaane ja yhe pomele. Pomela oli pärastisel maitsmisel väga hea võrreldes sellega mida ma Eestis saanud olin. Pärast turgu siirdusime mingisse kohviku laadsese kohta , kus müüakse õlis küpsetatud taignas kala ja krabu palle, väga mõnusad olid, neid me süime rannas pärast. Siis hakkasime vaikselt auto poole liikuma, tee peal ostsime veel vett ja mahla randa kalapallide kõrvale. Aga ka nägime kuidas pandi ka siin maal jõulukaunistusi tõstukiga postide vahele. Edasi sõitis Ku randa. Rannaks oli 1 kolmest liiva rannast Cayenne'is, liiv ei ole tavaline,selline rohkem suurema teraga ja punasem, aga vesi – ookean oli nii siidiselt pehme, et ma ei oska seda kohe eriti kirjeldadagi, yhesõnaga väga väga pehme vesi oli. Rand läks järsku sygavaks ja vesi oli suhteliselt sogane, kuna Amazonase vesi toob merre igast soga ja siis terve rannik on ymber suudme sogane. Loomulik selline uimane nagu ma olen unustasin päikese kreemi maha ja loomulikut põles mul otsaesine, kael ja turi ikka korralikult ära, vähemalt ei tullnud ville aga valus on kyll. Rannas siis ujusime ja sõime kala/kreveti palle ja puhkasime palmi all ja siis jälle ujusime ja puhkasime, siis jalutasime K'ga mööda randa ja nägime erinevas suuruses krabisid, kes tulid liivast välja ka kaevasid oma auke, vedades liiva august välja – suht huvitav, kui esimest korda nägin. Siis veel leidsime mingi kolju osa,aga seda ära veel ei määranud. Rannas ka vedeles kookospähkleid, aga need olid tyhjad, yhe me kuskilt leidsime aga ma ei mäleta enam kust. Kui saime rannas käidud, siis sõitsime tankima ja edasi kontorisse, teist satsi pesu pesema ja sai ka natuke arvutis eestlastega suhelda. Kui pesu pestud, siis poodi ja koju, poest pidin ostma terve nädala toidu, aga ma mõtlesin ja kysisin teistelt nõua ja siis ma midagi ka muretsesin aga nyyd paar päeva hiljem on tunne, et ikka ei jagu kõigest, aga eks ole näha. Koju jõudes tegime kerge söögi ja läksimegi tuttu ära. Aga enne koju jõudmist oli siin sadanud palju vihma ja enne meje kodu oli puu maha murdunud, siis me Ku'ga lõikasime natuke pimeds puu lahti, et saaks autoga koju sõita ja homme vaatame edasi, valges koristame ära. Ja muidugi, mul tuli meelde, et see õhtu ma veel avasin esimest korda oma esimese kookospähkli, mis avanes kyll raskelt aga hakkama sain, piim oli pähkli see suhteliselt magus ja hea, aga kookos ise mulle eriti ei maitsenud.

12.11.

Hoomiku viis M mind Orly lennujama ja ma otsisin oma värava yles ja andsin oma seljakoti ära ja tegin turva kontrolli ka ära. Siis küsiti veel ka kollapalaviku vaktsiini kohta ja oligi kõik, tuli aint oodata lennu väljumiseni. Tsoonis see olles oli hommik vara ja kõik puhvetid olid kinni ja nägin Air French'i kohvikut, aga hiljem tuli välja et oli, see oopis business lounge. Siis nad uurisid seal mu pilet, et ma nagu ei saaks seal olla, aga samas ka nagu saaks ja kysisid mingit Blue kaarti, aga seda ka mul ei olnud ja siis ma ytlesin, et mu pileti osti mu boss, siis oli kõik korras, võid võtta kõike. Ma võtsin mõne saikese ja viimase euroopa õlle. Ja kell10.10 Pariisi aja järgi 12. nov oligi minek yle ookeani, mul esimest korda. Lennuk oli suht suur, Airbus 340 – 300, minu kõrval oli jälle kohtvaba ja lennusõit 9,5 tundi läks kiirelt, ma enamjaolt magasin ja lugesin raamatut ja vaatasin nauke filmi. Süüa anti ka 2 korda, esimene kohe peale tõusmist ja teine enne maandumist. Söök oli lihtne aga samas täitsa söödav,mul kyll yhtegi vasturääkivust ei ole selles mõttes. Lennuk Maandus ilusti ja rahulikult järelikult piloodid oli oma ylesannete kõrgusel. Kui lennukist väljuma hakkasin, siis mingi hetk lõi mega kuuma õhuga tuule ja siis sain aru, et nyyd olen vist kohal siin Lõuna-Ameerikas ( French – Guianas). Kui passi kontrolli ootasin, siis kuulsin, et keegi räägib hullult kõva häälega ja mis te arvate kes need olid, venelased muidugi, neid oli kohe suur grupp ja mida aeg edasi seal lennujaamas seda rohkem neid kuulda oli. Siis suunatigi kõik kes on EU kodanikud ilma kontrollita kottide ootele ja venelastel vaadati passe ja löödi templeid. Seljaka ootamine võttis kaua aega, mõtlesin juba korra, et jäi Pariisi, aga õnneks sain kätte. Ja siis kui sain välja seal oma käruga ja vaatasin ,et kas keegi vastas ka on ja K oligi. Ta rääkis, et vaatas ida.eurooplane ja veel yks ja veel yks, aga need olid venelaste grupist ja siis olin mina tulnud yksi ja nõutult. Aga kui lennujaamast välja saime, siis oli väga palav ja niiske.Jalutasime autojuurde, asjad autosse ja sõitma, kell oli mingi 4 pärastlõunal ja proovisime Cayenne'i minna aga poole tee peal keerasime ringi, kuna hakkas linnast välja moodustuma ummik ja meil oli vaja olla 17.25 C'i kooli juures vastus, sest seal on ohtlik, teda on seal juba korra röövitud, siis ongi vaja olla eal enne kui kool lõppeb. Võtsime C'i peale ja käisime veel poes ja siis sõitsime Kaw mäe poole. Hakkas juba vaikselt pimedaks minema. Siin läheb nii pool 7 õhtu pimedaks ja hommiku 6'st valgeks ja nii kogu aeg. Õhtu tutvusin teise eestlase Ku'ga ( Lepime siis kokku, et Kati on K ja Kuldar on Ku ), täita tore mees. Nii pakkisin koti natuke lahti, tõin teistele Kalevi komme, must leiba ja VanaTallinnat. K oli kypsetanud keeksi ja niime siis tegimegi, et sõime keeksi jäätisega, šokolaadi komme ja peale vana tallinnat ja yht teist likööri ja kuskil 10 ajal läksime magama ära.

11.11.

Nii kus ma, siis viimane kord pooleli jäin, ah jaa sealt, et jõudsin Pariisi ja A ( nüüdsest alates kasutan esinime tähte) juurde. Meie taaskohtumine oli väga pika aja tagan nii, et me ei jõudnudki kokku leppele millal see täpselt oli. Aga meil oli väga tore, saime palju rääkida nii minevikust , kui ka olevikust, sõin ka tema juures Prantsuse saia, igas erinevaid prantsuse juuste ja head prantsuse veini. A rõdult oli ka näha Eiffeli torni, nägin seda nii tava valgusstuses, kui ka plinkimas, mis toimus vist iga täistund. Ja õhtu läks kuidagi soojaks, tuul kyll oli aga soe oli, nagu meil kuskil juuli lõpus, et vahest on tuul aga ilm on soe.  

Esimene päev, erinevad lennujaamad

Eile kui hommiku Tallinnast liikuma hakkasin siis oli kerge ärevus see. Lennuk Vilniusesse viis Fokker50, see oli ehtne lendav buss, aga sõitis suhteliselt stabiilselt, nagu tõesti buss. Vilniusest edasi viis jälle suht võike propeller lennuk ja natuke suurem buss, rahvast oli vähe ja ruumi laialt. Sai magada ja lugeda jne...  Pariisi jõudes tuli kõik meelde, eelmine aasta sai ju samal lennu väljal oldud. Sama kottide jaotus liin ka, ehk siis nr. 1 ja siis ma mõtlesingi, et ikka igavene jama oleks, kui mu kott oleks jäänud jälle eelmisesse lennujaama, kuid läks see kord õnneks, sain kotis esimeste seas kätte, ega samas ka palju reisijaid ei olnud. Edasi mõtlesin millega Pariisi minna ja juba helistas ka Angeika. Temaga olime enne kokku leppinud, et ma lähen tema juurde. Siis leidsime, et mõistlik on minna linna bussiga ja siis Opera juurest taksoga Angelika juurde. See takso sõit oli ikka suht naljaks, nagu oleks sõitnud kuskil lõuna riikides. Takso sõitis seal kus juhtus ja kus ruumi oli ja suunda ka yldse ei näidanud, vahe peal tekkis kohe hirm, aga korea mees oli suht rahulik ja ytles et see on täitsa normaalne Pariisis.
Siis jõudsin ilusti Angelika juurde, kes võtis mind väga soojalt vastu.
Edasi kirjutan juba teine kord, kui jälle satun neti.

Viimast õhtut Eestis!

Täna on, siis see viimane õhtu Eestis ja oma kodus. Eile käisin Kadrinas, tegin vanematele head aega ja käisime koos Rakvere vee- ja saunekeskuses. Tallinna tulin rongiga, ei mäletagi millal viimati rongiga sõitsin. Vist mingi eelmine aasta Sly'ga Tartus käik. Kuid rongi sõit ei olnudki väga vilets, lugesin raamatut ja kuulasin raadiost "Rahva oma kaitset". Aa... ja siis kui Tallinna hakkasin jõudma, siis uurisin ja vaatasin koguaeg, et Ylemiste peatust maha ei magaks, õues oli pime ja midagi välja ei näinud ja sis veel see rongijuht kes neid nimesi ytles, oi oi oi, vene aksent oli ikka kohe meeletu. Nüüd siis olen kodus, kott on pakitud ja mõtlen koguaeg, et kas midagi ikka maha ei jää või äkki võtan liig palju asju kaasa. Loodan ,et  ikka kõik õiged asjad said kaasa pakitud. Homme siis peale lõunat jõuan Pariisi ja seal saan kokku Angelikaga. Täna vahetasin temaga numbrid ja siis kui homme Pariisis olen siis saab helistada. Viimati nägin teda, siiis kui olin väike, käisin vist põhikoolis. Sellest ikka väga palju aastaid möödas. Loodan, et õhtu saan ilusti magama jääda, ärevus on ikka sees ja selline teistsugune tunne. Ja et ikka hommiku õige aeg yles saan ja lennukile jõuan.