14.11.

Pyhapäeva hommiku tõusime K'ga jälle enne kuute ja peale hommiku kohvi läksime nyyd juba tuttavale raja loodust vaatama, ehk on midagi huvitavat näha. Meile teele sattusid liblikad, koolibriid ja siis vist oli veel mingi suurem lind. Tagasi oma majakeses tegime natuke korralikuma hommikusöögi ja siis teritasin sael ketti ära ja pingutasin ka teist natuke. Ning siis mõtlesime Ku'ga, et pererahvas veel vist magab ja kylalised ka ei ole veel liigutanud, et ei hakka saega myristama. Siis natuke pikutasin ja mingi hetk, enne keskpäeva koristasime puu tee servalt ära. Siin käib koristus nii, et lõikad väiksemateks tykkideks ja viskab samasse metsa alla. Eestis kyll mõtleks , et milline raiskamine,aga siin ju soe koguaeg, ei ole vaja kyttet. Peale seda panime sae ära ja võtsime oma fotokad ja mina teritasin oma matseete ära ja läksime tsunglisse yhte koobast otsima. GPS's oli koopa punk olemas ja selle järgi me siis asusimegi teele, mingi kilomeetri jagu saime käiia mööda teed , aga siis tuli minna mööda vana traktori teed, mis loomulikult on ju täiskasvanud. Me siis pugesime ja ronisime, aga saime läbi ja mingis kohas oli selline rohi, mis on teravate servadega ja jääb igale poole kinni ja kriimustab kõik ära, yhesõnaga mul on jalad praegu ikka korralikkult ära kriibitud ja koledad ja selline see tsungli elu on. :D Lõppuks leidsime ka koopa yles ja siis vaatasime seda pealt ja alt ja seest. Madusid ei olnud, aga olid nahkhiired, mida siis proovisin pildistada ja eks ka natuke jäi väikselt peale. Tagasi tulles koopa juurest valisime natuke teise tee ja seda teed mööda tulles ei olnud seda karmi rohtu. Tagasi teel olles oli meil veel oma jagu aega, enne pimedaks minemist ja otsustasime veel minna vaatama yhte suurt puud, kus filmiti mingit filmi – puu juurte alla oli peidetud kuld, siin ymbruses on illekaalseid kulla kaevandusi, ja filmi teema olevat põimund kulla ja selle puu ymber. Vaikselt sinna puu poole minnes, kuulsime, et ahvid millegi pärast lärmavad ja oligi varsti näha miks, suur kotkas lenda puude tippude kohal ja see ei meeldinud ahvidele, ju siis ahvid on kotkale söögiks ja nad siis karjusid ja hyppasid puudelt puudele. Meil oli tore, vähemalt saime jälgida ahve. Selle puuni jõudes vaatasime seda ylvalt, ta on nii , et puu nagu oleks kasvanud poole kalju pealt ja osa alla poole, maapinnani ja ylejäänud ylepoole ehk siis kõrgusesse. Aaa, siis veel teepeal nägime kuidas sipelgad kongreetselt yhes rivis liikusind enamus yhes suunas, kaasas oma munad ja osad vastas suunas ja niimoodi kohea pikalt ja pikalt, me ei leidnudki kust või kuhu nad lähevad või tulid, aga arvatavalt nad kolisid oma pesa ymber või siis oli pesa heitmis aeg. Yhesõnaga seda suurt puud alt vaatama minnes nägime jälle ahve puulatvades turnimas ja karjumas ja siis Ku leidis mingi suure, värvilise tirtsulise, no aga see oli ikka korralikult suur. Ku püüdis selle kinni, panime kolekotti, kuna meil ei olnud kaasas purki, ega karpi. Alla jõudes oli puule ikka mega võimas vaade. Yldse need vihmametsa puud ja nende kõrgus ja see tsungel yldse on ikka väga võimas vaate pilt. Aga sams kergelt meenutab mulle isiklikult ikkagi Eesti tihetat leht puu võsa, aint et mingi hetk kui on keset võsa palmid siis saan ikka aru, et Eesti võsat asi kaugel ja muidugi suured ja jämedad puud, mis kyll ei ole eriti jämedad sellised suurema haava jämedused, aga nad on ymbritsetud tavaliselt liaanidest ja see ka oopis teine pilt. Igaljuhul mina olen kyll, sellest siinsest metsast suures vaimustuses. Eesti metsas tunned ennsat uht väikesena, aga siin oled nagu mitte miski nende puude juures ja muidugi kui veel papakoid ka mööda lendavad siis eriti mõnus tunne. Tagasi koju jalutades nägin ka esimest madu siin olles, aga kahjuks või siis õnneks surnult auto tee ääres, oli järelikult autoalla jäänud. Siinsed maod on tavaliselt sellised sõrme jämedused ja nii 40 cm pikkused, aga enamjaolt myrgised. Kõju jõudsime nii vahetult enne pimedat, siis natuke näksisime ja ma tõmmasin fotokast pildid arvutisse ja viletsamad kustutasin ära. Suht vara, nii 9 ajal tuli uni ja siis läksin tuttu ära, ehk siis Eesti aja järgi 2 öösel. Kõigile isadele, eriti aga enda isale, head Isadepäeva!!!!!!