24.11.

Hommikuga meil kiiret ei olnud, kuna taimede määramine oli juba nii kirjuks teinud meil mõistuse ja silme esise, et kõik tundusid yhe sugused, tegimegi endale sellise toreda vabama päeva, yhe sõnaga vaba päeva. Magasime nii minu meelest mingi peaegu 10'ni, hommiku kohvi ja võikud ja hamakki raamatu manu, kui tuli uni lasin ka silma kinni, ning kui ykshetk kõht tyhjaks läks tegin endale suppi, viinerite ja munaga, tuli väga mõnus ja jagub ka homseks. Peale seda natuke vaatasin ikkagi taimi ja uurisin ja yritasin neid meelde jätta ja lugesin jälle hamakis raamatut, see raamat ka läheb nii põnevaks ,et igal võimalikul hetkel loen seda kui aga saan. Enne pimedat tegin nyyd väikse pausi ja kirjutan natuke oma tegemistest ja ööse, või siis õhtu, aga siinses mõtte ööse lähme autoga kuhugi kaugema jõe äärde, ehk näeme mingeid loomi või Caiman'e. Need on siinsed krokod, ei nimetata neid ei krokodillideks, ega aligaatoriteks vaid caiman'ideks. Neid on igas suuruses ja pikkuses, nii väikesied kui ka suuri 6 meetriseid. Ehk õnnestub näha kedagi ööse, aga jama on selles, et kuiva perjood on veel ja vett on jõgedes vähe, aga vast piisavalt. Tänane päev on selles mõttes läinud suurelt raamatulugemise ja puhkamise tähe all, kui see on huvitav ,et täna ei ole sadanud vihma, paaril korral on nagu myristanud, aga vihma ei ole sadanud. Aaa, praegu tuli meelde, et Ku ja K kinkisid mulle vihmavarju synnipäevaks, seda läheb siin vaja kui liigud kodu ymber, ei pea kohe märjaks saama, aga irooniaga on see roosat värvi, K hullult meeldib ja selline ilus. Nyyd veel mõned tunni ootust ja siis jõele loodust uudistama, sest öösiti on siin elu veel tihedam kui päeval. Poole 10 ajal panime pikad riided selge ja pakkisime enda autosse, täna oli minu kord kuudis olla ja seal ei olegi nii hull, väike tool ja istud nagu aiatoolil ikka, aint natuke väristab. Sõitsime autoga kullakaevurite platsile ja sealt jala edasi, taskulambid välja ja jalutama öisesse tsunglisse. Taevas on selge ja kuu valgustab nagu suur lamp, tähed on eriti eredad ja tähistaevas on yldse oopis teist pidi kui meil ja suurt vankrit me ei leidnudki ylesse. Pimedas jalutades nägi K esimesena mingeid silmi võsas, mis helendasid lambile vastu ja veel nägime ka mingit väikest putukat, mis vahete vahel lylitas oma laterna põlema. Esimese sillani jõudes kuulasime seal loodus hääli ja vaatasime mis jões huvitavat on näha, aga suur ei midagi. Kuid loodus on öösiti ikka suhteliselt elav, hästi palju huvitavaid hääli on öösiti ja täiskuuga on eriti tore, sest on ka natuke valgem kui muidu. Edasi liikusime teise silla poole, vahepeale jäi veel ka kaevurite tee ehitamiseks tehtud tasandik , kuhu on istutatud uusi puid ja on selline lagedam koht keset tsunglit. Mulle see koht eriti meeldis, sest seal olid huvitav vaadata, kuidas palmide ja teiste troopiliste puude taga kuu valgustas neid ja see oli tõeliselt ilus vaateilt, yritasin ka pildile midagi saada, aga pime on ja ei jää midagi peale suurt peale kuu, ehk suure valge täppi. Teisele sillale jõudes läks K kohe ojale jalutama lootes sealt midagi huvitavat leida, kuna vesi on madal ja tal on kummikud jalas, on see parim võimalus kedagi huvitavat silmata, ehk isegi caiman'i. Me Ku uurisime nii sama ringi ja kuulasime loodus hääli, ma vaatasin ka lambiga ingeid taimi mis tundusid suht tuttavad ,et võiksid olla herbaariumist, aga põrast arutades ,ei olnud need see, mis ma arvasin. Ykshetk K kiljatas ja hyydis: „ madu!!!“ Ku läks kohe uurima, et mis mõõtu isendiga on tegu ja kas on myrgine või ei ole, sest K arvas algul, et äkki on anakonda või poa'line. Madu oli tal olnud kohe kummiku juures ja napilt oleks isegi peale astunud, kui madu liikus natuke edasi ja jäi eemale meid vaatama, eks ta ka ehmatas natuke ära. Kuid jäi päris hea koha peale passima, nii et K ja Ku said ojast teda hästi vaadata, mul ei ole veel kummikuid ja mina vaatasin oja äärelt ja nägin ka omajagu. Madu, mida me jälgisime oli omajagu suur, nii yle meetri või sisegi pooleteise meetri kanti ja mustriline. K sai teda korralikult pildistada, aga mina kuna ei saanud oija minna, siis ei sanud korralikku pilti, aga paar sellist läbi võsa tehtud ikka sain, kui madu hakkas ennast rohkem rõngasse kerima ja kaitse positsiooni sisse vütma, otsustasime ,et nyyd on juba kyllalt pildistatud ja teda häiritud ja tulime oja juuret yles sillale tagasi ja K ytles, et me nyyd natuke oleks seal, sest ta väriseb sellest ehmatusest. Ja veel see ka, et siinsed maod võivad hyppata oma meetri jagu edasi ja kõrgele, et yhesõnaga suht ohtlik värk kui ka on veel myrgine, koju jõudes me määrame kindlasti ka selle mao ära ja siis on näha, mis maoga tegemist oli. Kui K oli natuke kogund ennast, hakkasime tagasi jalutama õises vihmametsas, kui olime jälle jõudnud sellele kaevurite platsile vaatasime tähistaevast ja uurisime erinevaid tähtkujusid ja yldse tähti. Mina ei tea eriti tähistaevast suurt midagi, peale suure vankri, mida me ka leida ei sootnud. Kuid K tundub teadvat ja ta näitas mulle kus asub yks ja teine tähtkuju ja täht, see oli huvitav ja mõtlesin, et oleks mõistlik otsida tähistaeva kaart ja sellega vaadata siinselt taevast ööse. Tagasi auto juurde kõndides, olin mina esimene oma suhteliselt viletsa lambiga ja midagi uut ei näinud,aint helid mis metsast kostusid olid võimsad. Põhiliselt on kuulda erinevate konnade krooksumisi, mingeid linde ja ka möirahve kuulsime. Öiset jalustus käiku võib täitsa kordaläinuks nimetada, me kyll caiman'i ei näinud ja jaaguari ning pumat ka mitte, aga nägime suurt madu, mida koju jõudes määrama hakkame. Tagasi sõitsin ka kuudis ja hoitsin võret kinni, et see ei kriuksuks, sest selle heli on nii kõrvu lõikav, et valus kohe hakkab. Kodus lauataga võtsime raamatud välja ja tuli välja et see madu ostus bothrops atrox'iks, mis on siin yks myrgisemaid madusid ja ta oli suur ka, nii et minu esimene madu mida nägin oli suur ja myrgine, et kui ta oleks mind hammustanud, siis mu ylesandeks oleks olnud ta surmata ja endaga kaasa võtta ,et saada võimalikult õige vastumyrk ja praegu K ytles,et mingid prantsuse teadlased, kes iin on käinud rääkisid, et kui bothrops'ilt hammustada saada on suht tõenäoline et sellest jäsemest jääb ilma või saab ka surmavalt myrki, et tõenäosus protsent on 20 sinu kasuks ja ylejäänud 80 räägib selle poolt, et jääd oma jäsemest ilma kui just surma ei saa ja me nägime seda madu nii meetri kauguselt ja K oleks äärepealt talle peale astunud. Kui olime selle teadmise omandanud, et tegu oli ikka väga myrgise maoga ja viga ei saanud, oli meil plaan magama minna. Kuid mul on raamat nii põnevak läinud ,et ma ei sanud ikka kohe magama minna ja lugesin paar peadtykki enne magama jäämist.