22. - 24.12.

Hommik algas vihmaga, kuid samas mitte väga suure vihmaga, nii et me Ku otsustasime minna ikkagi taimi korjama. Vihma trötsides, ledsime esimese taime ja kui see sai ajalehe vahele, olid muidugi ajalehed märjad, nii et me jõudsime otsusele ja praegu ajalehe vahele ei pane vaid kirjutame andmed ja pildistame ning jätame tee äärde, et kui tagas tuleme siis korjame kaasa. Tagasi tulle muidugi unustasime mingi 7 taimest 2 ikkagi metsas ja avastasime alles kodus ajalehtede vahele pannes. Ja muidugi ka liblikad trötsisid vihma ja lendasid, sest sadanud juba paar päeva. Tagasi minnes, neid kahte taime tooma võtsin ka liblikavõrgu kaasa, et saada mõni ilus morhfo, aga võrku jäi ainult üks katkine, mille lasin vabas ja ütlesin, et to teeks beebisid, mis oleks ilusad ja terved :). Leidsime ka oma taimed üles ja Andréle ühe raagritsika, sest mina neid praegu koguda ei viitsi, pigem anname teistele. Taimedega ühelepoole saades panime asjad autosse ja sõitsime linna, ajalehti vahetama ja herbaariumit kleepima. Kuna André pesi meie maja, otsustasime ,et ei hakka siin sööma vaid ostame midagi hiinakast ja laseme mikros soojaks ja selleks oli see kord , hakkliha kartulipudru vorm, millele panime omakorda veel korralikult juurtu peale, see sai väga hea. Algul vahetasime koos ajalehti ja hiljem hakkasin mina herbaariumi tegema ja muidugi proovisime ka seda printimis värki, see nust väga hästi ei õnnestunud ja ajas mind üks jagu närvi, vaja ju need planketid trükkida liimi paberile jne... ja veel läkski natuke sassi ka , mida nägin alles hiljem, Ku nimi läks nätuke valesti, aga ma arvan, et see vast ei ole suur mure, teen mõned parandused ja asi klaar. Nii kaua kui üks hetk sai Ku omal asjad vlamis, ehk siis kõik ajalehed vahetatud oli kell juba mingi 7 õhtu ja hakkasimegi tagasi minema koju. Kodus tegime kiirelt koristuse, sest André oli saanud maja pestud ja ka oli kuivanud natuke, kuid just mitte palju.

Hommik, Ku kimas metsa taimi korjama ja mina trükkisin andmeid arvutisse, nii ühe projekti omasi kui ka teise omad. Sain kõik andmed kella 12 sisse ja kuna õues oli ilus ilm mõtlesin ,et teen ühe jalutus tiiru ka enne kui linna lähme, ehk saan mõne ilusa liblika, aga oli vist liiga palav, sest endalgi oli raske liikuda, keskpäev ei ole õues liikumiseks õige aeg, ainult hea aeg süüa ja hamakis puhata. Tagasi jõudsin kella üheks ja oligi kohe mineks linna, põhimõtteliselt terve tee ma magasin ja kontoris ei tööta ka kont, nii et seal on isegi veel palavam kui õues, aga mis teha tuleb hakkama saada. Vahetasin kiirelt ajalehti ja Ku viis U ja DJ linna ja tuli tagasi kontori ja jätkas vahetamisega ja mina elie pooleli jäänud herbaariumiga. Varsti oligi aeg juba tagasi minna ja ma sain peaaegu enamus taimed liimitud mis olid kuivad juba. Koju jõudes tuli hakata tegema pipar kooke,sest eile sai ka tainas valmis ja paras õhtune aja sisustus, Ku tehtud tainas ja koos küpsetasime, tema tegi igast südameid ja ühe kuuse ja mina enamjaolt täiskuud, pool kuud ja ka kolmnurkasi. Tulid väga head ja andsime nii pererahvale kui ka U'le. Koristasime asjad kokku ja õligi kell nii palju et magama minna paras aeg.

Hommiku mõtlesin ,et kui ilm hea lähen jalutan, aga 6 ajal sadas jälle, kuid 8 ajal oli ilus ja Ku alles mingi 8 ajal ärkas, nii et paras oligi minna teha üks tiir, enne kui prügi viima lähen. Sain kätte paar väikest ja ühe peaaegu terve morfo. Tagasi tulles oli juba väga palav, korjasin munad ära ka hakkasin prügi kaubikusse ajama, seda sai terve kaubiku täis F ka veel andis köögist. Konteineriteni jõudes haises juba terve auto ja laadisin kiirelt maha ja helistasin Angelikale Parisi ja soovisin häid jõule, ning hakkasingi tagasi sõitma. Enne kodu oli Ku ühe puu juures askeldamas ja aitasin teda, ning saime 4 uut taime. Mina tulin autoga koju ja tema jalutas ja üritas veel midagi leida. Kodus rääksin paar sõna Andréga juttu kes, värvis päiksepaneelide konstruktsioone. Ta oli sel ajal kui mina olin ära maja mingi vahendiga üle lasknud ja kui küsisin Ku käest, et mis värk on siis team ei tea suurt midagi ja ta kautas veel ka Centrali elektrimaja võtme ka ära, nii et otsis ka seda taga. Ma siis uurisin André käest kas on mürgine või mitte ja mesin põrandad üle ja koristasin vannituba. Kui see sai tehtud oli ka Ku uuesti tagasi ja uurisin mis lihaga saab ja sealt ei tulnud suurt mingit vastust, ma kohe ei saa aru mis toimub. Nii et siis ma ise võtsin asja oma kätte ja hakkasin tegema, sest muidu on mul tunne, et kõik jääbki tegematta, ta tegeles oopis mingi suht mitte vajaliku asjadega. See unelemine ja kuskil ära olemine hakkab vaikselt ära tüütama, et ole mingit konkreetsust. Tõin siis köögist nõud ja ütlesin, et nyyd hakkad liha tegema ja ma ise hakkasin kartulit ja porgandit ette valmistama. Sest kui ma rääkisin, et teised ka tahavad teha, siis ega see talle kohale ei jõudnud. Õhtu kella 8 ajal on pidulik õhtusöök ja enne sööme siis meie ise ja Ku läks jälle uuesti taimi korjama ja lubas olla tagasi kella poole viieks, ta nagu põgeneks millegi eest ja kui küsin tal midagi ,siis ega ta ei osaka suurt midagi vastata. Kella poole 5 oli liha valmis ja hurmavalt hea, natuke hiljem sai ka kartul, porgand ja kohalik vorst valmis, ning ka kapsas sai pannil soojaks aetud ja meie jõulu õhtusöök võis alata, Ku jõudis ka nii nagu lubas ja söögi kõevale tegime ka klaasi Vana Tallinnat – väga hästi klappis. Istusime ja mõnulesime, pärast veel piparkooke peale, no midagi paremat siin kuumal maal ei oskagi tahta, äkki ainult verivorstil võiks rohkem tangu sees olla. Nüüd veel pesema ja siis tuleb see suur pidulik õhtusöök. Kaasa võtsime me õhtusöögile külakostiks piparkooke ja viimase Eesti Kalevi šokolaadi. Rahvas kogunes peale kahekast ja tegime tervitus šampuse ja terve õhtu jooksul joodigi siin ainult külma šampust, sest see jahutab ja on mõnus. Süüa oli palju, alustati erinevate pähklitega ja kala, ning kalamarja võileibadega, Tegiseks kui kõik lauas juba olid, oli see prantsuse eri rood foigraa, ehk pardimaksapasteet  erinevate kastetega, päris huvitav oli. Kolmandaks oli grillitud kana ahju kartuliga ja mingi seene salatiga ja huvitav küll, aga ka magusa õuna vormiga. Siis juba hakkas kõht täis saama, peale seda tuli veel juustu ring värske prantsuse pikasaiaga ja kõige lõpuks jäätisetort. Käis ka jõuluvana ja tõi kõigile kinke, meie Ku saime käekellad, väga tore. Mingi 11 ajal vaatasime et nüüd on paras magama minna, sest kõht tahtis ainult külili ja üle voodi serva alla rippuda :) 

16. - 21.12.

Nagu ikka hommikupoolikud mööduvad meil genekate tööle panekuga ja taimede korjamisega. Nii ka täna hommiku vaatasime, et Andrél oleks vool ja läksime ise taimi korjama. Ma liblikavõrku kaasa ei võtnud, et segab aint ja siis ma muidugi näen ka palju liblikaid, kuna ilus päikseline ilm ka. Peale lõunat pidime koos Ku linna minema, et jõuaks rohkem tehtud, aga André on kuskile metsa ajama pannud ja ei saa Lodge'i üksinda jätte,ning Ku otsustaski jääda koju. Me läksime U ja DJ'ga linna, viisin nad kiirelt enda korterisse, et saaksid seal ise edasi majandada. Sõitsin tagasi Matoury vahetasin ajalehti herbaariumil nii palju kui jõudsin ja läksime F'i juurde autot ära viima F'ga ja järgi U'le ja DJ'le. Tee peal rääkisime natuke ka juttu, ma küsisin, et kas mu 2 sõpra võivad siia külla tulla, kaks tüdrukut ja tal ei olnud midagi selle vastu ja ka raha jõuludeks. Nii et peale jõule tueb mulle külla Merit ja ta sõbranna Kaisa, tahavad ka vihmametsa näha. Kui olime peale võtnud U ja ta mehe sõitsime ka läbi bensiinijaamast, et mind näidata selle juhatajale, kui ma järgmine kord kütust võtan ei oleks probleemi allkirja andmisega. Sest meil kõik siin käib allkirja vastu, kütust ja asju tanklast võtame allkirja vastu ja hiinakast süüa ja muud staffi ka allkirja vastu ja hiljem siis F maksab neile seal ära. Kontoris saime nii kokkuleppele, et F l'hem ise koju ja mina jään kontorisse ajalehti vahetama ja tulen õhtul F'ga koju, see oli hea, sest siis on mul piisavalt aega kõik ajalehed ära vahetada , mida on palju. Aga muidugi mul ei läinud ka nii kaua aega ja ma ei võtnud ju kaasa ka arvuti toitejuhet, nii et arvuti suri suht kiirelt ära ja ma passisin seal nii sama ja rääkisin telefoniga Meritiga ,et täpsustada tema siia tulekut. Õhtu kui ootasin kokkulepitud ajal F'i, ei tulnud teda ja helistasin talle, et ootan teda ja ta ütles, etläheb veel aega , kuna on oma kontoris. Nii ma ootasin teda veel nii tunnikese. Vahepeal väljas kus meie kontor on, on ka inimeste kodud ja seal elab üks suur pere väikeste lastega. Kohalikud lapsed on nii jutukad ja viisakad, et ma ei tea kohe, aint nad räägivad aint prantsusekeel, kui siiski üks poiss ütles ka paar lauset inglisekeeles. Lõpuks tulika ka F ja saime kodu poole sõitma hakata, ma rääkisin talle ka sellest, et Eestis on palju lund ja see on probleem ja tema ka, et Pariisis sammuti on lumi probleem, kuid see võõras mure meile, sest meil ei saja lund, ainult vihma ja varsti juba väga palju. Kui juttu enam ei jagunud, kuulasime mingit 70'ndate rocki ja tee läks kiirelt. Kodus veel lobisesime meie terassil Andréga ja oligi õhtu käes. Järgmine päev mina ja André järvisime ühke meie külaliste maja, milleks kulus 6 tundi ja päike paistis koguaeg ja ei old üldse sellist tunnet, et oleks vihmaperjood, äkki oopis on kuumaperjood. Aga maja saime värvitud, André sai ka natuke päikese poolt põletada ja päev möödus lõbusalt. Tügasime natuke ka DJ'd, sest ta on selline naljakas mees, tahab koguaeg midagi teha, aga see ei õnnestu tal paraku alati suurepäraselt ja siis me ka ei lasknud teda enda juurde värvima, sest muidu hakka veel äkki üle värvima tema tehtud osa. Elie tulid ka mingid turistid, kes tahavad nädalavahetuse vaikust, nii et DJ ei saa ka muru niita mis tal eile pooleli jäi. Kui aga turistid korraks ära läksid, pani DJ kohe trimmeri tööle ja läks niitmiseks, aga kui tal pael otsa saab kutsub alati Ku, et ta uue pale paneks, viimane kord ma ütlesin Ku, et näita talle kuidas paela pannakse, ehk saab ise ka hakkama, aga eks elu näitab kas saab, sest ega must mees peagi kõike ise oskama :) Kui maja oli värvitud, puhkasin hetkeks ja läksime Andréga liblikad püüdma, ehk õnnestub midagi huvitavat leida. Ta sai oma kärpse püünisest palju 40 dollarisi kärpseid, saata aru üks kärbes maksab 40 dollarit, siis veel suurest Gaimanide tiigist vesiskorpione ja mingeid suuremaid sipelgaid. Libikaid eriti ei olnud, kuid mõned ikka. Reede õhtu, väike söök, ajasime juttu ja tegin ka klaasi rumm colaga, väga hea on, mulle see kohalik rumm kohe meeldib.

Laupäev läksime Cayenne'i turule ja muidugi pesime ka pesu, aga kuna on jõulu eelne nädalavahetus, siis mõtlesime et tuleb ikka muretseda sea liha, praekapsast ja ka natuke piparkoogi vahendeid. Endale mõtlesin, et ostan ühe taskunoa ja pulk taskulambi. Esimest ei leidnud kuskilt, aga viimase sain hiinakast odavalt, sest marketist leitsin ka, kuid seal maksis pulktaskulamp 39 eurot ja ma pidasin seda natuke kalliks, aga eks näis võibolla kunagi hiljem. Ostsime omale ka ühe uue poti, millega on paras keeta vett ja riisi näiteks ja toaletti uue põranda pühkimis asjanduse, ma ei teagi kuidas selle nimi on, aga eesmärk tal on vesi ära lükata. Taskunoaga tegelen siis peale jõule. Kui poe toimetused ühelpool ja liha külmas kontoris, oli aeg minna rand. Vesi oli väga kõrge, et me ei saanudki tavalisest kohast randa vaid pidime minema natuke ringiga ja tõesti vesi oli kõrge ja lained – olid ikka ma ei teagi kohe 3 – 5 meetrit ehk tõesti suured ja murdusid võimsalt rannas ja milline jõud neil oli. Ma jäin ka paarkorda nende sisse, keerutas nagu pesumasinas trummel ja siis lükkas mööda liiva randa ja kohe ka tõmmas oma jõuga tagasi merre. Hästi mõnus oli, aga ka samas väsitav, koguaeg oli vaja võidelda loodusejõuga. Ma mõtlesingi ,et kui ookeani äära olla siis vaja ikka näha igast varjante ära, mida ookean pakub rannas. Ujutud oligi aeg asuda tasi kontorisse, et panna viimane masinatäis pesu ja natuke netis kolada. Õhtul kodus nii sama istusime ja pidasime Andréga homset plaani, et ta tahab minna Cacao'sse ja meie lähme kaasa, kuna seal on mega hea hiinakate nuudlisupp ja muidu tore ja André tahab vaadata, mis on pakkuda liblikate müüjatel. Hommiku enne 8't oli André meie juures ja muidugi Ku ei olnud jälle valmis õigel ajal, kuid ta tegi kirelt ja varsti saimegi minema hakata. Ma sõitsin ja aeg läks kiirelt, kuna André tahtis ka poes pärast käia, siis arvasime et me ei jõua tagasi enne kella poole kahte ja ta ostab oma asjad ära Cacao'st. Cacao's kõigepealt tahtis André poest saada Pepsit kuna õues on jälle mega palav ja auto kont muidugi ju ei tööta väga hästi, mina võtsin ka ühe Coca ja vaatasime ühte suveniiri poodi ja André uuris, et kas müüjad teavad diileritest midagi, kuid ei. Läksime sinna siis, mida teadis Ku, aga see mees oli Cayenne'is ja pidi tulema alles millagi hilja tagasi. Käisime ka teises suveniiripoes ja uurisime sealt, ning saime veel ühe koha kus tagasi minnes peatume. Nüüd oli paras aeg supiks ja tõesti see supp on nii hea, et paljalt selle pärast tasub minna Cacao'sse, Andréle ka see väga meeldis. Natuke veel jutustasime ja käsime ka poes, et André saaks omale vaja mineva kauba ära osta. Ma ostsin endale tee peale ühe pudeli vett ja võiski tagasisõit alata. Palavus on autos ikka tappev ja kui klaas on lahti siis puhub jälle mitte just kõige meeldivam tuul peale. Aga jõudsime tagasi Ruora'sse peale ühte, nii et André sai ka oma vorstid, mida ta ostis vist mingi 8 juppi, ma mõtlesin, et kui ta neid ni palju ostab, siis proovin ka, kas ikka on hea ja tõesti oli hea, selline Eesti keskmine pool suitsuvorst. Tagasi jõudes korra veel puhkasin, kuna kõht oli veel ikka sellest supist täis. Ku sia korralduse, et tuleb minna korjama saeveski juurde ühe liaani õisi ja tema läks seda tegema ja mina panin kiirelt kõikidesse püünistesse banaane, sest õhtu tulevad uued turistid. Enne viite läksime linna, et vahetada veel ajalehti ja minna 7.45 lennujaama. Tegimegi nii ja kui lennujaamas olime, siis muidugi lennuk hilines ja sõitsime uuesti tagasi, sest F autol on diisel otsakorral ja vaatasime kas tankla on lahti, aga ei, siin on kõik õhtuti kinni ja ööse ka kohe kindlasti. Helistasime F ja ütlesime et tankla kinni ja tema, et meil ei ole vaja lennujaama minna, kuna tuli ainult üks turist, sest teine oli lennukist maha jäänud. Selged pildid, sõitsime siis koju rahulikult, tee peal nägime veel aedniksipelgaid, kes vedasid mingi puu lehti üle tee endale pessa. Kodus valasime ka F autole diislit veel juurde, et ta saaks hommiku linna.

Hommiku, aga läks F linna hiljme, sest C'l on kooli vaheaeg ja F'l on puhkus, nii et ka F ei kiirusta tööle. Päeval meie korjasime jälle taimi ja vaatasime nii sama ringi, ning ootasime F ja teisi tagasi, et saaksime linna minna oma ajalehti vahetama ja esimesi herbaariume tegema hakata. F'le ütlesime, et meil läheb kauem täna nii kahekasini ja see ei olenud mingi probleem. Linnas kõigepealt vahetasime ajalehed ära, ma käisin ka enne viite postkontoris, et F ise ei käi ju oma kirjade järel ja meile ei olnud ka keegi midagi saatnud. Kui see tehtud sai, proovisin ma ühendada oma arvutit printeriga ja Ku pani lauale jalgu alla. Laud on, jalad ka, aga seisab ikka pukkide peal, sest ei ole polte ja mutreid ja kedagi kes selle kokku paneks. Printeri installimine võttis mingi tunnikese, ning vahepeal saime juba hakata ka esimesi herbaariume lehti tegema, ehk siis taimi paberile kleepima. Vahe peal helistas F, et uue kuti pagas tuleb õhtuse lennukiga ja kui meile sobib siis tooksime me ära selle. Sättisime oma asjad nii, et oleme ilusti kell pool 8 lennujaamas, aga mida ei ole on lennuk ja jälle hilineb üle poole tunni, nii et sõitsime kontori juurde tagasi ja vaatasime nii sama autos natuke netis ringi, ei viitsinud üles sisse minna ja net levib ju nii kui nii välja ka. Uuesti olime kuskil poole 9 ajal lennujaamas ja saime kiirelt ka pagasi kätte ja olimegi ju valmis sõitma kodu poole. Enne netis ringi vaadates saime teada, et täna ööse on täielik kuuvarjutus ja seda näeb Põhja Ameerikas ja ka meile ulatub veel see serv kus on näha, nii et mingi 5 ajal tuleb endale jalad alla ajada, kui muidugi on ilma. Turist oli õnnelik et sai oma pagasi kätte ja meie läksime magama, et olla ööse üleval ja vaadata kuuvarjutust, mingi 5 ajal ärkasin ja siis sadas ladinal vihma ja ei olnud mingit kuu varjutust võimalik näha, sest igalpool olid aint pilved – kahju.

Täna lepisime juba hommiku Ku kokku, et tema läheb U'it linna viima ja mina vaatan mis siin teha kannatab, kuna vihma sajab ja palju, öö ja päevaga sadas kokku 42 mm, see selline keskmine vihma perjoodil. Taimi väga korjama ei kiskunud, kuna sadas ja nii ma otsustasingi,et lähen vaatan mis André teeb ja äkki on tal abi vaja. Aitasin tal veel natuke värvida ja nii sama ajasime juttu, kuid ega see värvimine vihmaga õige asi ei ole. Mingi peale ühte tegime lõuna ,et natuke keha kinnitada ja ma pikutasin ka ja pärast seda aitasin veel Andréd. Hiljem käisin veel liblikaid püüdmas, kuna vihm oli natuke taandund, kuid hetkeks aint, siiski õnnestus mul saada üks väike kollane ja teine pruun silmadega ja üks ritsikas. Tagasi tulles vaatasin, et tee peal on loigud ikka väga suureks läinud ja ärajooksu kraavid lehti täis, nii mõtlesingi, et oleks mõistlik need puhtaks teha, vihma küll sadas, aga soe on ja lasin siis labidal käia, natukenegi voolavad tühjemaks. Õhut elektri pinget mõõtmas käies oli näha, et ega kui päikest ei ole, ei ole ka voolu ja ongi aeg genekas jälle uugama panna, e põhi kohad saaks oma voolu kätte, sest muidu hommikuks on vool otsas. Kui päike voolu ei tooda ,siis tuleb selleks kasutada generaatorit ja vool on ikka olemas, alati ei ole vaja sõltuda elektritraadist, kuid jah, suure vooluvõtuga asju nagu keedukann, föön, miksier jne ei saa kasutada ,sest siis akud kohe tühjad. Tänane päev oli suht selline rahulik ja vihmane nagu ka Eestis kui sajab, ega siis suurt teha ei viitsi, koguaeg selline unekas peal, kuid kui siin sajab on vähemalt soe. Ma mõtlesingi just kui, seda elektri asja tegime, et ega vist Eestiski suvel vihmaga ja pimedas vist ilma särgita saa käia, sest külm on, aga siin on soe.

15.12

Hommik, ärkasin kell 7.30 ja täna ei olnud Ku üles ärganud, aga ma ei hakanud teda ajama, panin kohvi tulele ja tegin tuunikala võileibu. Meil tekkis kerge arutelu ka mida teha, aga ma ütlesin, et ei ole midagi, lähme saepuru tooma ja teeme kanala korda, et sellega saaks ühelepoole, Ku üritas juba mitu päeva seda edasi lükata. Saime sellega ühele poole, sadas küll vihma ja mul oli seljas mingi oranz kilekas, mis kleepus mu külge ja mingid osad jäid ka nii kinni, et isegi pestes ei tulnud maha, aga kulusid maha päevaga. Kanad ka seal kanalas ei tahtnud õue minna kui me seal asjatasime ja nende sitta välja viisime, tahtsid aint muneda ja passida meil ees. Kui sai vahetatud neil saepuru, siis oli ikka puhas ja mõnus neil vast küll. Käisime kiirelt pesemas ja muidugi sooja vett ka ei olnud, kuna vihma on sadanud 2 päeva ja päikest ei ole olnud, see tähendab, et kuuma vett ei ole. Linna sõitsin mina, mulle täitsa meeldib see mägitee, hea kurviline ja kitsas. U oli ka meil kaasas, ta hakkas koristama teist korterit, mille F ära annab täna ja mina vahetasin ajalehti, milleks kulus 2,5 tundi, Ku käis mootorsae poes, et trimmerile ühte juppi saada ja sealt öeldi, nagu ikka jaanuaris tuleb, ehk. Tagasi kontorisse jõudes koristas ta natuke ja oleme ka netis natuke. Ning siis kui hakkasime ära minema, avastasime ,et F oli vist unustanud oma võtmed kontorisse ja tal oli ka telefoni aku tühi, kuid saime ta ikkagi lõpuks L'i kaudu kätte ja tal ikkagi olid veel ühed võtmed ja võisime hakata tagasi sõitma. Tagasi sõitis Ku, sest ta ka tahab ikka sõita ja mis mul selle vastu saaks olla. Tagasi jõudes oli nälg juba silmnägemist võtmas ja ma tegin kiirelt meile riisi ja munakastet soolasingiga. Peale seda sööki tuli kohe selline väss ja hamaki tunne, et lasin kiirelt silma pooleks tunniks kinni ja peale seda korjasime 4 taime herbaariumi ja oligi õhtu käes, käisin veel ka jalustamas, ega ei leidnud suurt midagi, ainult ühe väiksema musta punase kirju liblika. Tagasitulles panin selle jäässe ja rääkisime veel André'ga juttu, ta rääkis Kanadast palju ja üldse asjalikku juttu.

14.12.

Täna ma ei viitsinud kohe mitte enne kella poole 8 välja ronida, Ku juba käis uksetaga kloppimas, et üle, üles, aga mul oli söök ja asjad tehtud oluliselt kiiremini kui temal, ta natuke selline uimane ka minu meelest ja asjad ei püsimeeles ja kellaaegadest ka ei pea kinni väga tõpselt, ühesõnaga peab väga tihti tema järgi ootama. Eile rääkisime F sellest saekaatri asjast, et on vaja tuua kanadele uut seapuru, aga saekaater on vahepeal mahamüüdud ja F ütles, et ta helistab ja see ei ole probleem aga Ku hommiku ikka raiub nagu rauda vastu, et nii ikka ei saa vaja teada tõpselt, mis ja kuidas – ajab vahel kergelt närvi aga ma suht rahulik ja saan kõigega hakkama, nagu öeldakse ma kõige sööja. Hommiku poole korjasime veel kolm taime, ning nüüd on tõesti kõik ajalehed siin otsas,ehk on F linnas tegelenud sellega ja toonud juurde. Ma tegelesin enne lõunat ja peale lõunat taimede andmete arvutisse toksimisega, see selline nüristav töö, aga täna hea, sest koguaeg sadas vihma alates kella 11'st. Mingi hetk käisin ka André'l abis natuke asju teise maja juurde vedamas ja oligi aeg jälle seal maal, et prasaeg pessu minna ja valmistuda siin vihmases, aga soojas vihmametsas järjekordseks ööks.

13.12.

Ööse põhimõtteliselt ei maganudki, kuna ma arvan et päevane ja eelmine öö magamine annab tunda, ei ole seda und nyyd ka nii palju. Rahutu ja raske öö, ning veel üks konn ka tuhnis mu maasolevates kilekottides – raske. Hommikune kohv tegi head ja natuke ka jogurtit. Tänane plaan on siis järgmine, et näidata ära André'le kuidas ta saab hakata maju pesema, ehk kuidas survepesur tööle käib ja milliseid generaatoreid on vaja tööle panna, et igale poole voolu jaguks, see elektri värk on siin keeruline, ei ole veel korralikult meelde jäänud, aga teen endast kõik, et see juhtuks kiirelt. Muidugi mis mind eriti hämmastab on see, et kogu elektri süsteem mis on siin majade vahel jookseb mööda maapinda või siis juba kergelt muru all kohati ja on pikendusjuhtmetega. Kui kuskil midagi läbipõleb, siis pannakse uued otsad ja läheb edasi ja need panijad oleme muidugi meie. Kui André sai tööle, korjasime meie prügi autosse ja läksime seda ära viima ja kuna olime juba üksiti mää alumisel küljes, korjasime sealt nii palju taimi kui paljudele meil oli ajalehti, sest see ka siin probleem, ütlesime küll F'le et uuriks ja tooks, aga eks ole näha. Saime mingi 5 taime korjatud ja lehtede vahele ja tagasitulles vaatasime ka üle ühe oja, kus nüüd vihmadega on ka vett tulnud ja päris ilus oli, kuid mul ei olnud kaamerat kaasas. Kaamerast rääkides läks mul katki objektiiv, ühesõnaga andsin selle F ja ta vaatab kas saab kuskil parandada, aga nii kaua on mul Kit millega saan ka edukalt pilte teha. Sinna oja juurde peab tagasi minema siis kui vett on rohkem, et oleks vaatepilt võimsam, ning sellest teen ka pilte ja jagan ka teiega. Tagasi jõudsime ilusti lõunaks, tegime natuke süüa ja muidugi siis läks ära vool peamajast, DJ paneb seal roogu katuseks sisse poole. Otsisime ja leidsime, et ta oli läänud naela otse elektri juhtmesse ja mitte ühe korra vaid ikka kohe kahte erinevasse kohta ja ise muidugi ei jaga sellest midagi ja ütles, et ei seal ei saa olla midagi viga. Saime siis lõpuks asjad lapitud, muidugi ei ole ju siin ka isoleeri, ega suurt midagi, see ju French Guiana. Peale seda jama pikenes meie lõuna siesta aeg kella kolmeni ja peale seda läksin ma appi André'le ja Ku tegeles öösel hoovis maha kukkunud puuga. Kuskil peale 5'te oligi paras aeg lõpetada, õhtased tegemised veel ära teha ja pesemas käia, natuke sügada end ja uurida punne, nagu hakkaksid kergelt tagasi tõmmama, aga ei saa aru ka. Õhtu jõin veel ühe õlle, et ehk tuleb nyyd hea uni, on saanud ju päeval rabeleda ja õhtul üks õlu, ehk teeb head.

12.12.

Pühapäev, magan, magan, magan. Korra kuskil mingi kaheajal päeval ajan end välja söön natuke ja käime Ku ühes lähedal olevas soos, sest vahepeal on vihma sadanud ja kõik on ellu ärganud ja seal tõesti konnad vohasid ja tegid sellist kõrva lõikavat häält mida annab kohe kirjeldada, ma arvan, et mingil vabaõhtu kontserdil olla kõlari ääras, siis on vist sama tunne, sest kõrvad veel undasid ja vilisesid tükk aega. Tagasi tulles küsis F kuidas on ma ütlesin et enamvähem aga uni koguaeg, see vist unerohust. Tagasi majas viskasin uusti pikali, see kord hamakki ja magasin õhtuni.

Htu natuke asjatasin ja läksin uuesti magama, ma igaks juhuks ei julge uut tableti sisse võtta ,sest muidu magan homme ka äkki mingi kaheni päeval ja päev on uimane.

11.12.

Hommik oli suhteliselt raske, kuna sai öösel püügil oldud. Ennast ajasin ülesse kuskil poole 8 ajal ja kui olin söönud ja läksin kanasid välja laskma, hõikasin ka Ku, et ta ka ennast maast lahti ajaks ja saaksmine linna minna. Enne sõitmist käisime Franko juurest läbi ja ta tänas meid meeldiva aja eest ja abi eest ööpüükidel ja andis meile oma viisitkaardi ja teenisime ka natuke tippi. Kontoris lükkasin valge pesu masinasse ja seatsime sammud Cayenne'i poole, et kiirelt käia turul ja siis tagasi, pesta veel pesu ja veeta ka natuke aega netis. Mingi 4 ajal kui olin juba omajagu aesu netis ära teinud ja pesugi pestud, panime veel natuke kuivanud taimi kotti ja hakkasime tagasi tulema. F annab kõrvalkorteri ära ja meil jäääb ruumi vähemaks, aga eks ole näha kuidas asjad toimima hakkavad. Käime ka poes ja tagasi sõidus räägib Ku, et täna ka veel André'ga ööpüük, seda muidugi ta varem ei taibanud öelda, no aga mis ikka, tema nii kui nii läheb sellele, sest mul teeb natuke see haigus veel liiga. Kodus teen kiirelt elektri ringi ära ja asjad pesumaija kuivama ja saan ka F'lt mingit rohtu, arvatavalt unerohtu. Sest kui selle sisse võtsin magasin nagu nott. See sügelemine on ainult hullemaks läinud, see juukselakk ei aita ka minu meelest, ma ise arvangi et see, ehk pidurdab mitte ei ravi ja ega siin ei ravitagi vist eriti midagi, kõik praavib ise. F ütles ka, et paranemine peaks aega võtma nii nädala või kaks, kui uusi liblikakarvakesi ei saa kuskilt. Ma pesingi ju kõik riided ja voodipesud ja kõik ära ja loodan, et ehk jõuluks on punnid taandunud.

10.12.

Hommkul ajas mind üles vihm ja sügelemine, kõik kohad sygelevad ja nüüd eriti veel peopesad ja sõrmede vahed, selline tunne on nagu oleksid sügelised, aga mulle tundub, et punni erinevus on, sest mul ülikooli esimesel kursusel olid sügelised ja need ei sügelenud ka vist nii palju, kui praegu. Tegin hommikusöögi ja sügasin end, vat mis elu, hea on aint kylmaveel alla käsi hoida, sest tõsine piin on kohe. Ku oli juba ammu üleval ja me läksime kullakaevanduse platsile, seal kasvab üks viigipuu sort mida on vaja meil korjata juurde. Kui see sai korjatud, otsisime veel ühke liaani, aga tagasi tulla veel selle viigipuu juurde, ajab see tohutult latexit, see on enamjaolt valge vedela vaha taoline vedelik, kuid osadel puudel on ta roosa ja vahel ka punane, nagu puu jookseks verd, kui on haav puus. Seal kullkaevanduses on ka veel banaani puud ja banaanid küles ka, aga veel rohelised, nii et mingi paarinädala pärast ,ehk siis jõuludeaeg peaks saalt saama banaane, siis ei pea minema turule ostma hiinlaste käest võime minna ise korjama. Seal ka kookoseid, kui just randa ei jõua, aga tuleb ikka üritada iga nädal rannas käia. Täna näitasin oma punne ka U'le ja ta tegi sellise mitte just väga rõõmustava näe pähe, aga helistas kohe F'le, aga kätte ei saanud ja siis rääkis mingist kreemist ja ma leitsin selle üles ja panin peale, aga see nagu kõva või, et ei anna üldse peale määrida. F helistas tagasi ja uuris kuidas mul on ja ma rääkisin, et rõve, sügeleb ja igalpool on punnid ja ta ütles, et need ööliblikatest, sest osad on mürgised ja võivad tekitada löövet. Ütles, et ei ole vaja muretseda ja ta toob mulle juukselakki see pidavat aitama. Täna meil jälle 2 püüki, André augus ja Franko esimesel platsil. Panime asjad valmis ja ma viisin Ku asjadega auku, et ta saab seal üles panna ja André tuleb siis kui tuleb. Võtsin teised asjad peale ja läksin panin need Frankole üles ja hakkasin raamatut lugema ja üritasin end hoida sügamast. Täna on Frankol viimane öö, 10 ööd saab seega täis ja homme lendab ta koju tagasi. Kuskil enne 8 tuli ta ka kohale ja alustas oma igaõhtust tegevust, salati purgid kotist välja ja uurima ,mis lina täna siis pakub. F tuli ka mingi ajapärast linnast ja tõi mulle juukselakki ja ytles et see aitab, pese end ära ja lase sellega üle need kohad kus on punnid, pese ka kõik riided ära ja voodilinad. Loodame, et siis aitab, arutasime veel Frankoga, millal mul võisid need tekkida, sest tal ka ajas korra sügelema ja ta käis poole püügipealt end pesemas ja pani teise särgi. Arvata on, et ma sain samas öösel, aga mina ei osanud ju kohe midagi arvata ja keegi ei rääkinud ka, et tuleb natuke karta. Öö möödus muidu rahulikult, Franko sai omajagu liblikaid ja ma uurisin, et palju ta siis selle 10 päevaga korjas ja ta arvas , et mingi 400 – 500 ringis, et see pidavat olema normaalne kogus. Homme käskis ta tulla enne enda juurest läbi kui me Cayenne'i lähme turule ja ma lubasin seda talle.

9.12.

Öö oli suhteliselt rahulik, aga hommikupoole hakkas kõht hullult sügelema, ma arvasn, et mingid sääsed või kärpsed sõid mind kui hamakis filmi vaatasin. Ja kui hommiku üles ärkasin oli nabaümbrus kõik punane kraapimisest ja täpiline, nagu oleks kõrvetada saanud. Aga samas ka väga hullu ei ole, tegin kohvi ja pean täna minema U'ga Cayenne'i ja ka kontorisse viima uued taimed kuivama. Peale ühte saame minema ja nii kuskil peale kahte oleme Cayenne'is, käime U juurest läbi ta viib mingi koti koju ja tuleb kaasa DJ U siinemees ja sõidame tema juhendusel määda Cayenne'i kitsaid tänavaid, õues on väga palav ja A/C ka ei tööta eriti hästi,ning see oli suht rõva ja mul kõht ka koguaeg sügeleb. Jõudsime mingisse kohta, nad läksid välja ma ma ootasin neid, algul autos aga seal oli liiga palav, nii et läksin välja oli olin yhe varju all ja kaasas oli mul ka ainult soe vesi. Kui nad tagasi tulid oli juba DJ õlu näpus, arusaadav väga palav päev on täna, viisime DJ koju ja siis U'iga massööri juurde ja mina sealt kontorisse. Jõudsin aint uutel taimedel lehed ära vahetada ja C'iga paar sõna vahetada. F oli ta tööle pannud, teist korterit, kus on kuivatus restid jne koristama ja vanasid asju suurtesse prygikottidesse panema, ta rääkis et on väsind ja ei viitsi väga teha. Oligi aega tagasi Cayenne'i sõita ja U peale võtta, ning siis selgus ,et pean ka veel U juurest läbi minema ja DJ ka kaasa võtam, ta tuleb ka Kaw määle. Sõites autoga mööda neid maanteesid ja linnatänavaid on selline huvitav tunne, et kas olen veel puhkusel või tõeti nüüd elan mingi aeg siin. Loodus on ümberringi selline euroopaga võrreldes ikka oopis teine, aint filmides olen midagi sellist näinud, eile õhtu vaatasin filmi Hotel Rwanda, mis rääkis Aafrika väikeriigist ja sealsest elust ja kodusõjast. Autoga siin singi sõites või jalutades tänaval on päris selline teistsugune tunne, kõik ümberringi on mustad, või no enamus ja majad on ka sellised mitte just kõige korralikumad selline, ma ei oskagi eriti kirjeldada seda tunned, aga see on midagi erilist. Tagasi sõites käime veel poest ka läbi ja U räägib F ja ma saan nyyd poes allkirja anda ja see prob on ka nüüd lahendatud. Seal läheb ka peaaegu tunnike, sest ma ei saa aru kas nad ei suuda otsustada mida osta ja mida ostmatta jätta. Enne koju jõudmist peatan ka korra Ku juures, sest ta juba platsil ja lepime kokku, et ma söön ära ja tulen vahetan ta välja. Sõin oma supi ära ja paar maapähklivõi saia peale ja tunne oli hea, ning seatsin sammud Ku juurde, kes oli esimesel platsil. Ku andis mulle ylevaata ja muud ei olegi, et ta sõidab koju tagasi ja saab puhata ja tegeleda sellega mis meeldib. Mina lugesin raamatut ja proovisin püüda mõned liblikad. Kuskil enne 8 tuli ka Franko ja alustas püügiga. Tänane öö venis meil suhteliselt pikaks, alles kolme ajal lõpetasime, väikeseid liblikaid väga ei olnud,aga selle eest oli suuri palju ja erinevaid. Ma aitasin Frankot terve öö ja kuulasin ta näpunäiteid, ning ta ytles et mul on lootust saada heaks ööliblikate püüdiaks. Nüüd mul ei ole punne aint kõhul vaid ka juba käesisekyljed on töis ja hakkab ka vaikselt jalgadele minema, ma ei tea mis see on aga rõve on, mõtlen siin ise, et kui järgmine nädal järgi ei anna, siis ehk vaja minna Fäga arstile ja uurida mis lääve see on. Kogu aeg aint süga ja tüesti väga rõve on olla, need sellised punnid nagu oleks kõrvenõgeselt kõrvetada saanud, ei ole mingeid vesiseid ville otsas vaid lihtsalt punnid, punased ja sygelevad. Magama sain kuskil 4 ajal.

8.12.

Magama jäin kiirelt ja ka öö oli rahulik, kuskilt väga ei sygelenud, aga palav oli ikka, oli vist kasu lonksust vanatallinnast. Aga voodist välja tulekuga ei kiirustanud, sest milleks magama sain ju ales mingi 3 ajal ja et uneaeg on nii 8 tundi ikka siis mingi 11 ajal ajasin ka ennast välja. Tegin kohvi ja arutasime Ku mis täna plaanis, ta läheb kolme ajal viib jaapanlased lennukile, vaja ka panna Franko maija uus telekas, et ta blondil tüdrukul oleks mida vaadata, kui ta ise mööda metsa ringi tõmmab :) tegelikult ei ole mingit blondi, vaid ta vahest ikka räägib, et tal toas on ilus blond tydruk :) Ühendame siis telekat ja teate isegi siin on telekatel eestikeelne menüü, saame sellega yhelepoole. Viina ka enne jaapanlaste ära minekut neile 2 kookospähklit, et neil oleks lennukis midagi teha, ehk siis proviida avada. Nende kookostega tuleb meelde see film, „Kaldale Uhutud“ Tom Hanks'iga kuidas ta üritab neid avad, seda me ka Frankoga naerame kogueg, et meil on hea, meil on matseeted, aga tal ei olnud midagi, aga kuidas saab avad kookost niisama? Jaapanalne on väga õnnelik ja tänab, kuigi ma eile ju ütlesin talle ööpüügil, et ma annan talle kookost, sest talle meeldis kookosešokolaad. Ku sööbki praegu, et varsti hakata lennujaama sõitma ja mul on ka nii pool tunnikest aega ,et puhata veel ja hakata ka siis tegutsema, kuna täna on meil jälle 2 ööpüüki ja tuleb hakata logistikaga tegelema. Kõige pealt kell 4 viisin André esimese ööpüügi komplektiga teisele platsile ja tõstsin asjad maha ja ta ütles et üles oskb ise panna, väga hea sellega hoiab aega kokku. Läksin teisele komplektile järgi ja sellega esimesele platsile, see pidavat olema kõige parem plats, kus on kõige rohkem ja suuremad liblikad. Kella viieks olid mul asjad üleval, ning oli aeg raamatut lugema hakkata. Ükshetk sõitis F mööda ja küsis, kuidas läheb ja kas kõik on korras, mis siin ikka juhtuda saab kõik ok ja läheb väga hästi. Natukese ajapärast sõitis mööda ka Ku, aga seisma ei jäänud, ju tal oli kiire. Lugesin veel ja ootasin pimedust, vaikselt hakkab lähenema, siis tuli ka Ku ja ma käskisin tal käia André juures ja uurida kas tal kõik korras ja nagu hiljem selgus olid tal puudu mingid purgid. Kui Ku sai seal asjad aetud, tuli ta minu juurde ja vahetas mind välja, ning ma sain koju minna. See paistes näpp on ka järgi andnud,ning an alust arvata et nüüd on mured möödas, aga jah parema käe nimetis sõrm oli ikka korralikult pirakas. Õhtul veel vaatasin yhe filmi ära ja lugesin natuke raamatut ja oli ka aeg magama minna.

7.12.

Hiline hommik, müsli ja kohv - muidugi rohke piimaga. Pesu ja varsti ongi vaja U'ga minna Cayenne'i, ta käis siin meile midagi rääkimas, natuke saime aru, aga suurt ei mida, peame ikka korralikult hakkama tegelema oma prantsusekeelega, enne oli hea K rääkis prantsusekeelt ja kõik mured olid lahendatud, aga nyyd peame ise hakkama saama. Ta rääkis, et dets ja jan 2 korda nädalas vaja käia fysoteraapias Cayenne'is ja keege peab teda viima. Siis kysis veel minu käest kas ma olen kiire või rahulik sõitja, ja nagu ma tean ei kannata U kiiret sõitu, siis ytlesin et sõidan rahulikult. Ja leppisime kokku, et lähme kell 1, et jõuaks ilusti poole kolmeks kohale, aga kohale jõudsime juba 5 minutit peale kahte. Oma arust sõitsin ilusti ja rahulikult, aga ka mitte liiga aeglaselt ja vaatasin yhest silmanurgast kuidas U reageerib, aga ta oli täiesti rahulik ja tundis enda mugavalt minu meelest, nii et ju ma siis ei teiud väga äkkilist sõitu, ning järgmine kord võime minema hakata vabalt 10 minutit hiljem. Panin U Cayenne'is maha ja sõitsin Matoury'i kontorisse,et vahetada herbaariumitel ajalehti ja näidata F'le nädala raprtit ja ka korra nii sama netti hüpata. F veel ytles enne kui ära läksin, et ta ootab U ja ma tuleksin temaga sealt läbi enne kui koju lähme. Tagasi sõites viimaselt ringilt ikkagi keerasin natuke varem ära. Cayenne'i on hästi palju ringteesid, ongi nagu aint üks ring teise järel ja foore on mõned vist aint yhel suurel tänaval mõned, aga on ei saa öelda , eti ei oleks. Kuid liiklus on selline lõunamaaline, aga ei midagi keerukat, ja laod saavad siin vist kõik, kes vähegi rooli keerata oskavad ja teevad vahet paremal ja vasakul käel vahetevahel :) sest tõesti liiklus on hästi tihe, rollerid, jalgrattad ja palju autosid läbi segi, kuid ikka mingid reeglid ikka kehtivad, aga suunatulin on siin maal, ma isegi ei tea mis eesmärgil, kohati on koguaeg kellegil sees ja siis ei kasutata seda eriti. Ilm on väga palav ja autos kont ka korralikult ei tööta, nii et on väga palav. Tagasi kontori juures läheb U üles ja mina proovin veel korra netti saada alla maja ees, aga väga ei õnnestu ja kui õnnestus, siis juba oli vaja ära sõita. Enne minekut tõstsin veel F'u autost saiad enda autosse, mida oli 2 suurt kotitäit, tundub et turistid aint saia söövadki, aga see prantsuse sai bugette on väga hea, mulle ka see meeldib, iga nädal muretsen endale alati yhe ja nyyd andis U ka meile yhe. Kodutee möödus rahulikult ja ilma vahejuhtumiteda, viimases kylas enne mäele sõitu, lõppes vist kool, sest tee ääres oli hästi palju väikeseid musti lapsi, siis tuli sõita rahulikult, sest ega lapsi ei tea ju ette mis neil pähe võib tulla. Enne kui koju sisse keerasime, rääkisin ka Ku paar sõna juttu, ta oli juba ööpüügi platsil valmis, sest eile meil ju võeti koht ära ja täna pidi tulema ikka varakult, ta ytles et kõik on korras ja ma tuleks mingi 7 ajal ja vahetaks ta välja. See sobis mulle, sest eelmine öö oli tema ju André'ga hommikuni vist mingi 5 ajal sai koju, aga tema magab ka püügiajal, mul ei ole väga mahti olnud magada, sest Frankoga on väga lõbus ja tore. Kodus soendasin eilset riisi ja tomatikastet, sõin kõhu täis ja lugesin natuke raamatut ja kirjutasin blogi ja oligi aeg,et minna püügile. Platsil oli Ku natuke unise näeoga ja ma ytlesingi talle, et mine maga välja, sest mul ei olnud väga und ja raamat on ka suht huvitav mida loen, yhte siinset raamatut „Karu süda“ Nikolai Baturin, räägib yhe mehe elust ja tegemistest kaugel põhjas, see juba mul 4 raamat neljandal nädala. Aega siin on et raamatuid lugeda, tundub et on ka kätte juhtunud huvitavad raamatud ja lugemine on hakkanud ikka täitsa meeldima, aga samas ei ole ju mõtet väga niisama ka laepragusi vahtida hamakist. Frankot oodates lugesingi raamatut ja lina jälgides tundus, et täna tuleb väga hea öö võrreldes eilsega, ehk saab isegi kreemi maitsta. Franko tuli ja oli õnnelik, et juba kella 8 ajal on rohkem liblikaid kui tervi eilse öö jooksul kokku. Mulle andis elektroonilise sudoku ja ytles et ma ikka harjutaks ja treenik aju, ning siis annab mulle kooki, milleks oli šokolaadi tykkidega muffin, väga hea, täna oli siis U teinud turistidele magusaks muffineid. Mingi aja pärast tuli üks jaapanalne ja vaatama ka ööpüüki, sest homme lähevad nad ära ja imestas, et nii palju on liblikaid, oleks päeval ka morhfosid nii palju siis oleks pidu. Tegi pilte ja rääkisime natuke juttu ja muidugi Franko ei saanud ju jälle oma naljadest mööda, natuke nöökis ka teda, aga jaapanlane sai naljast ikka aru ka kui Franko ytles et see oli nali :) Edasine öö oli rahulik, mina lugesin või lahendasin sudokut ja Franko püüdi liblikaid ja vahete vahel ma ka uurisin neid ja kui ausalt öelda ,siis need hakkavad mulle järjest rohkem meeldima. Sest neid ööliblikaid on nii palju erinevaid, erinevate suurustega ja värvi kombinatsioonidega. Vikselt harjutan ka nede püüdmist näppudega, et neid kinni võttes ei puutuks tiibade pealmisi kylgi, kuid kõike muud võib puutuda ja mingi hetks pean ka hakkama harjutama, nende tapmist myrgiga. Mulle on eriti meeldima hakanud yhed väikse rohelised ja valged kultse servaga ja aga suured on ilusad. Ööse lendab ka uks maailma suurimaid liblikaid ja seda leiba ka siin, Franko on neid ka paar isendit kätte saanud, nad suured ja pealt karvased, ning ilusad punakspruunid. Kuskil kella 2 aja lõpetasime ja korjasime kraami kokku. See lina liblikatest ja herilastest puhtaks raputamine on eriti tore ylessanne, kõik kohad on neid täis ja nad ronivad igalse poole ja siis on võimalis herilaste käest saada korralikult nõelata. See eelmine näelamine ei ole mul veel yle läinud, näpp on jäme nagu kaks näppu oleks koos ja nahast on kohe silmnähtavalt puudus. Aga saab hakkama, yritan ettevaatlikult teha ja ikka korralikult puhtaks raputada enne kui kokku hakkan lappama. Kodus riided selljast, liblikatest puhtaks raputatud ja magama minek, aga mõtlesingi, et kui eile ei tahtnud uni tulla, siis täna võtan enne magama minekut lonksu vanatallinnat ja ehk tuleb hea ja rahulik uni ilma unenägudeta. Sest siin olen hakanud nägema unenägusid ja palju, peaaegu iga öö, see tähendab aint yhte, et uni ei ole ühtlane ja sygav. Algul nägin und Eesti asjadest, tegevustest ja sõpradest, aga mingi hetk muutus ja hakkasin nägema siinsest elust ja ohtudest. Üks öö näiteks nägin, et oli mingi seos Caimanidega ja suurtega, siis jälle mingi madudega jne. Ma arvan et see ongi sellest, et palav on magada, suurest õhuniiskusest on linad ka koguaeg niisked ja kõik kohad sügelevad, kas sipelgate hammustustest või sääskede või putukate omadest, eriti rõve on see, kui ärkan ööse yles ja jalg sygeleb, sügan ja sügan ja ei aita nii et veri on lahti, aga proovin vaikselt ikka sees mitte sügata ja uuesti uinuda.

6.12.

Pool päeva, ehk hommikupoolne päev möödus suhteliselt uniselt, sõime ja lugesime raamatut ja magasime. See ööpüük on ikka natuke raske, aga vajab harjumist, kui tulevad teised turistid ja tahavad näiteks 4 või 5 püüda, siis kyll vist magab terve päeva ja õhtu uuesti püügile. Tegime Ku lõuna ja peale seda käisin Franko juures, et leppida kokku täpselt, mis kell me lähme koopasse. Ma pakkusin välja, et pool 3 oleks ok aeg, siis on meil pärast ka natuke aega asju kokku panna ja logistikat teha, sest täna on meil 2 ööpüüki. Mina olen Frankoga ja Ku on André'ga ja yks auto millega saameasju vedada, ehk mete truu pirukas. Franko pakkus mulle veel ka Itaalia capotsiinot tumeda šokolaadiga ja kysis kas ma veini joon, sest talle lennukis anti ja tema ei joo alkohooli, ma ei ole veel kysinud mix aga ju vanust nii palju, et enam ei ole vaja. Aga capotsiino oli kyll väga hea, mis sest et lahustuv ja šokolaad, ta mitu korda rõhutas et on kypsetus šokolaad ja väga hea ja tõesti oli hea, kutsus vee lteine kordki meid kohvile. Poole kolme ajal hakkasime minema, meie kolmekesi ja Toki tuli ka kaasa, tee peal nägi Ku krabi metsas, saate aru siin on metsas kõike, isegi kui suurem vihmaperjood käes, pidavat olema kalu igast loikudes ja seal kus on vett, naljakas, aga eks ma näe kas see vastab tõele. Koobas väga meeldis Frankole, nägime koopakilke ja nahkhiiri, nii suuri kui ka väikeseid. Aga yhtegi boad ei olnud, mida ta kõige rohkem näha tahtis. Ilm oli ikka veel korralikult palav, kuigi oli juba neljal, tagasi jõudes olime ikka suhteliselt väsinud ja läbi higistanud ja Franko arutles, et tõesti see oli omal ajal hea koht kuuhu vange tuua, sest valgele inimesele see ikka väga raske kliima ja arvatavalt 80 vangidest jättis siia ka oma hinge tänu kliimale ja naeris et tahame ära tappa vanamehe, et tal vaja bussi või eskalaatorit :) Kodus tegin kiire pesu ja hammustasin natuke ja panin André asjad pirukasse ja sõitsin teise püügi kohta, et saaks kiirelt need asjad maha võtta ja Franko pyygi varustuse peale panna, aga pidin ka natuke ootama enne kui tuli André ja Ku. Nemad jäid sinna ja mina läksin teist varustust peale võtma ja kui jõudsin esimesele platsile oli juba seal mingid prantsuse mehed kes ei rääkinud sõnagu inglise keelt, vähemalt nad nii ytlesid, aga kui ma kurjal pilgul kysisin juba kolmandat korda, et kas te pyyate siin täna terve öö liblikaid, siis vastasid nad, et jah. Selge, ma sõitsin siis Franko juurde, et mis me siis teeme nyyd. On üks kolmas koht mida ma ei tea kuidas seal liblikatega on ja talle see kohta ka eriti ei meeldi, ning ma pakkusin talle teisi kohti, vanasid kullakaevanduse platse. Läksime vaatasime need yle ja yks talle sobiski, kerge pimedusega panime püünise yles ja Franko sõitis tagasi koju, et syya ja natuke veel puhata ja olla tagasi 8 ajal. Ma lõpetasin yksi püünise paneku ära ja lugesin raamatut senikaua kui Franko tagasi tuli. Selles kohas ei olnud eriti palju liblikaid, aga olid mõned, mida ta ei olnud saanud teistest kohtadest, ta naeris, et eile sõime šokolaadi, kreemi ja kooke, aga täna sitta, see käib nuud liblikate kohta, et ei olnud suurt midagi. Tegime jälle jaapanlaste kulul nalju ja ta rääkis veel endast, kuidas oma naisega kohtus ja et pulmi pidasivad nad Inglismaal Walse'is ja rääkis oma erinevatest töökohtadest, kus ta advokaat on olnud oma elujooksul ja yldse oma perest ja elust Itaalias – järjekordselt üks väga mõnus õhtu heas seltskonnas. Kuskil ühe ajal korjasime asjad kokku ja hakkasime tagasi sõitma, ma küll ütlesin et sõida kiirelt, sest kaste on maas ja pinnas on libe, nind muidu ei saa suurtest mägedest yles. Aga ta ikka ei sõitnud ja siis tagurdas peaaegu kraavi. Ma lykkasin ta välja ja lasime tagasi mäest enamvähem alla, et saaks hoo yles ja võiks kiirelt mäed läbida. Andsin talle aega sõiduks, aga ikkagi ma jõudsin mingitel hetkedel talle järele, vahetult enne koju jõudmist nägi autotuledes enda auto ja Franko auto vahel suurt punakatpruuni madu, nii oma meetrist ja väga kiirelt siksakitas yle tee, siin ikka liigub loomi palju ja praegu on alles vihmaperjoodi algus. Kodus tegin piruka tühjaks ja sõitsin teisele platsile, et pirukas Ku anda ja ise teisega koju sõita. Rääkisime paar sõna juttu ka, tundus et André'l lähks see ühtu hästi, olevat saanud igassuguseid liblikaid. Ma sõitin koju ja sõin ning läksin magama, ei olnud kyll väga und aga pidi minema, sest homme vaja U'ga minna linna, tal on füsoteraapia, sest selg on natuke haige.

5.12.

Hommikune ärkamine ei ole kerge, kui oled juba 2 päeva jutti püügil olnud ja saad nii kolmest magama, aga ajasin end välja, käisin pesemas ja tegin hommikuse kohvi. Lasin kanad välja, korjasin munad ja jalutasin Franko juurde, ta tegeles veel oma liblikatega, päeval ta sorteerib läbi öösel pyytud liblikad. Kuskil 9 ajal saimegi sõitma. Sinna on nii 1,5 tundi sõitmist, aga teed on ju siin mägised ja kurvilised, et keskmine kiirus on nii 60 – 70 km/h. See suvi on ka tee sinna korda tehtud, ehk siis täiesti uus korraliku asvaldkattega tee on tehtud. Frankole see meeldis, sest enne oli väga aukus ja konarlik. Tegime ka yhe peatuse, kus jalutasime ja ta sai yhe liblika, edasi sõites nägi ta tee ääres yhte maha kukkunud ööliblikat, ta naeris et tal sõites töötab koguaeg liblika ja linnu radar, just nagu mul isal loomaradar. Ta liblikaid pyyab, aga linde pildistab. Sõites muidugi on omal kohal jaapanlastest naljad seosest morhfodega ja nende pyydmisega, põhiline ikka see ,et kui näeme mõnda siis kohe teeme nalja, et Ku peata auto, näe morhfo ja Frankoe veel kas ytleb midagi jaapani keeles või lihtsalt ytleb selliseid jaapanimäraseid sõnu ja teeb miinikat, igal juhul meil on väga lõbus. Cacao's, esimese asjana vaatame turule ja järeldame et kõik on ikka väga kallis ja puhas turisti magnet, aga ka seal saab syya ja kohalikud söövad koguaeg. Edasi käime yhes pisikesed kaupluses ja siis liblikamuusiomis, kus on väljas igast liblikaid, putukaid ja elusaid ämblikke, väljas hakkas ka sadama nii, et me teemes seal kui kõik on vaadatud lihtsalt aega ka parajaks, kui vihm yle jalutam tagasi turule ja söömea seal, sellist ehtsat hiinakate tehtud suppi ja mingit erinevate asjadega riisi väga maitsev on ja saab ka harjutatud jälle pulkadega söömist. Franko räägib natuke kuidas hiinlased või siis mongid sattusid siia jne... ja räägib ja tavahiinlaste ja mongide vahest, yhesõnaga väga hariv ja tark jutt. Kui söök söödus siis veel vaatame yhte ehte myygikohta ja hakkamegi tagasi sõitma. Auto juures näeme veel Ku ja kysime kuidas jaapanlastel läheb ja räägime ka talle paar nalja seoses jaapanlastega, ning alustame koju sõitu. Mul on väga hea meel, et sain minna Frankoga Cacao'sse, sest ta on seal käinud korduvalt ja oskas igast huvitavaid asju rääkida juurde ja yldse on vöga tore temaga koos aega veeta. Tagasi teel näeb ta veel yhte liblikat tee ääres ja siis viimses kylas enne Kaw mäge helistab koju Itaaliasse naisele telefoniputkast ja sõidamegi tagasi koju. Kodus söön natuke meloni jäätist ja loen raamatut, ning jään hamakki magama, järgmine hetk kui silmad avan on juba ka Ku kodus. Ta räägib et täna tuleb vist 2 öist pyyki ja ma mõtlen, et kurat kas siis 3 öö jutti, aga ta ei ole kindel, sest täna tukeb kanadalane André ja tal on tunne et F ytles et ta tahab kohe ööpyyki saada, aga mee lhem kysime yle ja saame selguse, et see on hoopis homme kui ta tahab ööpyyki saada, nii et midagi läks tal esimene kord kõrvust mööda. See on hea, et saan siis ikka kodus olla, kirjutada oma vahepealsetest seiklustest ja puhata. Õhtu möödubki mul viimaste päevade meenutamise ja yleskirjutamisega. Et ikka hea uni tuleks tegin endale blogi kirjutamise kõrvale yhe rummi kokteili, see kohalik rumm on minu meelest täitsa mõnus, võrreldes Egiptuses jooduga, mis oli vist tehtud naftast on see ikka yks parimaid rumme mida saanud olen, aga vast tuleks proovida kõrvuti nende teiste heade rummidega, et osata öelda täit vastust. Yldsiselt oli täna väga tore päev, nägin ära Cacao, mis on kohaliku puuvilja ja käägivilja meka, sest need hiinakad kasvatavad seda kõike ja myyvad siin, nad on nagu ainukesed töökad inimesed. Ja Cacao'sse sõites nägin ka yhte suurt saekaatrit ja palgid millest siin lauda tehakse või siis prusse on ikka jämedad kyll.

4.12.

Kuna magama sain hilja, oleks tahtnud pikemalt magada, aga täna ju laupäev ja vaja turule minna Cayenne'i, siis ikka pidin end nii poole 8 ajal välja ajama, et peale 8 saaks minema hakata. Asjad kokku, kiire kohv ja linnapoole sõitma, F veel kysis et kuidas tunne on, kas väsind ka eilsest, siis ytlesing ei natuke on väsimust ja Ku sõidab, ehk saan veel natuke silma looja lasta. Kontoris pani Ku oma tumeda pesu pessu ja ma vaatasin natuke netis ringi ning läksimegi turule, enne käisime ka yhest poest läbi, mis myyb postkaarte ja marke, sest teised kohad myyvad ka postkaarete, kuid marke ei muu ja Eestisse saatmise mark maksab mingi 50 eurosendi ymber, ma täpselt ei mäleta ja margil peal ka ei ole lihtsalt on ,et selle margiga võib saata 20g'st kirja ja see mark kehtib kogu euroopasse saatmiseks. Saatsin ka oma esimesed kaardid ära ja nagu olen aru saanud on need ka kohale jõudnud vähemalt yks nendest. Varsti peabki panema jõulukaardid posti, sest siit post liigub nii 5 päevast kuni 3 kuuni. Aga tegelikkuses nii 2 nädala ringis. Kaardid ostetud, tuli ligi mingi vend kes tahtis natuke sente et vett osta, me ytlesime, et ei ole sente, juu abiraha juba otsas või ei ole veel selle kuu oma kätte saanud, siin see väga hea kui ma enne rääkinud ei ole siis 600 euri makstakse abiraha. Suhteliselt ju hea summa, ei ole vaja sul siin maksta sooja eest ega suurt midagi muu eest, lihtsalt tuleb leida koht kuhu vihm peale ei saja ja hamakki saab riputada ja muud ei olegi vaja, elu lõunamaal ikka ime lihtne ja muidugi rumm on ju nii ime odav ja kookas kasvab igalpool, ole aint mees ja korja yles, ning kõht ongi täis ja rummile pealekas ka olemas :) , aga jah kohalik töötu ju ei viitsi hamakist välja tulla ja on ka valgete meestega nii, et kes tulevad siia äri tegema, algul kõik ok, teevad ja kõik toimub ime hästi, kui mingi hetk avastavad nad ka hamakki ja rummi ning poole mõnusam on ju olla hamakis pikali ja ryybata rummi ja las teised teevad tööd ja palavas kes ikka ennast liigutada tahab, sama on ka suhteliselt meie bossiga, see peab olema ikka mingi suurem asi mis ajan F liigutama. Turul käin ma algul ringi ja yritan jälle inimesi pildistada, sest see tundub mulle huvitav, saada neid pildile ilma ,et nad ei teaksid ja oma igapäevastes tegevustes. See suht ka õnnestus või eks igayks ise otsustab, ma olen kõik enamvähem pildid ka netti yles pannud, et oleks ka teistel mida vaadata ja näeksid mida mina siin. Käisime ka kalaturul ja mida ma sealt otsisin, oli muidugi hai ja seda ma ka leidsin, sellised 60cm kuni meetri vahel. Ku mõtlesime, et peaks otsima mingi retsepti või kysima U käest kas ta oskab teha ja ostma, ning proovima selle hai liha ära. Muud kalad on siin kõik valge lihaga ja oli vist yks mingi punaks ka, mulle meenutas kergelt mereahvenat. Kalaturult lahkudes ostsime endale veel lõunaks krevetipalle (rasvas kypsetatud taignaskrevetid), ja suundusime tagasi turule. Ma ostsin kollaseid ja punaseid banaane ja 4 mangot, ning rauapoest ostsime veel yhe korrailku tabalukku vanale kullaaevanduse tee väravale. Autosse jõudes oli see muidugi nii palav, et kohe oli. Läks meelest veel see ka, et turule mines, oli yks kohalik proua oma autoga mingisse auku tänaval sõitnud ja välja enam ei saanud, me kohe Ku mõtlesime at aitama proua välja august ja nii tegimegi. Kuid seal oli ka kohe see hetk Bernard, kellega me F juures puud maha võtsime, kolmekesi tõstsime auto august välja rääkisime paar sõna juttu ja läksime edasi. Ning enne veel nägime Dantelli, sain ka temaga tutavaks, kui ta vist väga ei taha enam siis F juures töötada. Enne kontorisse tagasi minekut käime ka veel rannas ujumas, ma ikka yritan nii teha ,et kui Cayenne'i satub siis yritan ka ujumas käia, sest ookeani vesi teeb ju aint hea, natuke soolane on aga lained on selle eest jälle väga suured ja mõnusad, ning vesi on eriti pehme ja mulle hullult meeldib, täiuslikkusest on puudu aint roheline läbipaistev vesi, kuid ei ole hulli, alati ei saagi ju kõik olla täiuslik. Rannas ujudes jälle taban end mõttelt, mida olen ennegi siin arutand, et selle nimel tasub teha mis tahes tööd, et saaks millal vaid aega ja tahet minna randa ja ujuda ookeanis ja korjata kookost. Huvitav mitu korda kohalik yldse ookeanis ujumas käib, äkki vist kordagi, sest vesi ju soolane ja lained ka, parem ikka käia ujulas. Ega rannas ei ole mina veel kunagi näinud palju rahvast, kuigi käime kas laupäev või pyhapäev päeva aeg. Mõned valged, arvatavalt turistid jalutavad rannas, paar inimest ujub ja mõned mehed pyyavad kala, K rääkis et Rai'sid pyyavad. Nii tunnikese ujume ja supleme lainetes, kalda pool on suured lained, aga kui tahta natuke nii ikka ujuda, siis tuleb rannast eemale minna, seal ei ole sellist suurt ja järsku lainet mida järsk kallas teeb. Täna ei olnud rannas ei mangosid, ega ka ananasse, mida malootsin et ehk on, kuid korjasin kookoseid. Ku on siin olnud juba nii pool aastat ja siis kysisingi temalt kui spetsialistilt, milline on hea ja valmis kookos, kuid ta jäi mulle vastuse võlgu. Ma ise arvan, et paar korda veel ja siis ma olen juba suht hea kookose spets, et või isegi juba peale vaadates öelda milline on hea ja milline mitte, praegu veel vaja ikka loksutada ja kuulatada ja arvata. Rannas käivad kookost söömas ja veel väikesed imetajad Acouchi'd, närivad augu sisse, joovad vast mahla ära ja söövad ka kookose ära, siis teised kes rannas tegutsevad on inimesed, nad matseetega löövad lihtsalt mingile kohale augu sisse ja korjavad või joovad mahla, aga kookos on alles ja siis olen mina ja korjan terveid ja kypseid kookoseid. Rannas olid ka venelased, ma arvan, sest keel mida nad rääkisid tundus nagu vene keel ja kindlasti on nad seotud kosmosejaamaga, sest kuidas nad muidu siia satuvad, sest turismi hooaeg on läbi ja preagu juba alanud ka vihmaperjood. Korjasin mingi 8 kookost, need rätikusse ja siis minema. Autoga sõites oli ikka naljaks , muidu hea vaikne, aga kurvides kookosed taga pakaasnikus veeresid ringi. Kontoris tegime teed ja kõrvale olid meil ju krevetipallid, laadisin internetti pilte, et oleks vanematel ja süpradel mida vaadata ja ka blogi panin yles, mida vast on hea lugeda piltide kõrvale kui kellegil on viitsimist. Rääkisin juttu õega, et nad teevad piparkooke ja ka T. oli esimesed piparkoogid valmis saanud, see kohe tekitas nende isu, peame ikka varsti siin ka Ku neid tegema. Natuke vestlesin veel R. Ja S., nad uurisid kuidas mul siin läheb ja mina jälle seda kuidas neil Eestis. R kurtis et lumi ja kylm tekitavad aint masendust ja alkohol ei aita ka enam selle vastu. Eks ma pean talle siita saatma yhe musta naise, vast see viib talt masenduse. Siis Cayenne'is on pood Top Shop, see iga kord kui seda silti näen meenutab mulle S'it, aga see siin lihtsalt poes nimi nii öelda, mis ei kuule firma brändi kus S töötab. Õde ka kurtis, et lähendeva sessi pärast tal hakkab tekkima stress ja tahab ka sooja kohta, ma soovitasingi talle, et tehku sauna ja joogu kuuma glägi, ning kõrvale värsked omatehtud piparkoogid, sellist mõnu jälle ei saa siin. Eks igal kohal siin maamunal ole omad plussid ja miinused. Nii kui valge pesu sai pestud ja herbaariumitel ajalehed vahetatud, mida tegi Ku hakkasime tagasi sõitma, oli vaja veel käia poes, et järgmise nädala varud oleks olemas ja siis võis minna koju. Ma mõtlesin et, tuleb hea ja rahulik laupäev, saan puhata ja lugeda, muidu nagu ei saaks lugeda, aga Ku ytles , et tal vaja homme minna jaapanlastega Cacao'sse hommiku 8 ja et mina läheks püügile, no mis seal ikka. Asjad autosse, riided selga ja kookosed, mis rannast korjasime kaasa, et paras seal aega parajaks teha ja kookoseid koorida. Kodus läks veel kiireks ka, võtsime elektri andmed ära, kanadele lamp põlema, kiirelt paar võikut ja minema. Pyynist yles pannes selgus, et lina oli liiga must ja saatsin Ku lina vahetama, ise vedasin pikenduse genekani ja panin kõik asjad tööle. Ku'i tagasitulles panime ka lina yles ja Ku jalutas koju tagasi, et hommikuks end välja puhata. Mina hakkasin koorima kookoseid, neid on ju 9 oopis ja see ei ole yldse kerge tegevus, abiks on matseete, täpsus ja jõud, siis saab nad kooritud. Linale oli tulnud ka yks suur põrnikas või mardikas, mina ausaltöeldes neil veel vahet ei tee, aga kyll varsti ka saan nii targaks, korjasin selle enne ära kui ta mine lendab Franko'le ja tal oli pärast hea meel, see oli vast kui ma õieti mäletan ta mine Megazoma või midagi sellist. Raamatu lugemisest täna ei tule suurt midagi välja, kuna mul on tegemist kookostega ja Franko võttis mulle kaasa ka elektroonilise sudoku, lahendasin neid ja muidugi me ka suhtlesime ja naersime jaapanlaste yle. Kuna ta on avokaat ja suhtleb väga palju, ning räägib igast huvitavatest asjadest, siis aeg läheb ruttu ja saan ka huvitavaid asju teada, näiteks kuidas mõõta jõe laiust arikmeetiliselt ja puude pikkust ja siis ta rääkis veel Itaaliast hästi palju ja tundub, et mul tuleb ikka kunagi seal ära käia, sest tema juttu uskudes olen väga paljust ilma jäänud. Ta kutsus ka mind kaasa Cacao'sse ja Ku'it ka, aga kuna Ku läheb hommiku 8 ajal jaapanlastga, siis meie lähme kuskil 9 ajal kahekesi. Ja Franko ei saa muidugi ei ynber ega mööda jaapanlastest ja morhfodest, need on suured ja erksinised päevaliblikad, mida nad pyyavad ja kuidas ta neid naerab ja tögab sõbralikult see on nii naljaks, Franko on yldse väga tore mees, mulle igaljuhult väga meeldib temaga suhelda. Yksõhtu pyygil, vist eile rääkis ta yhe hea jutu sellest kuida jumal maailma lõi 7 päevaga. Esimestel päevadel lõi ta kõik sugu loodust, siis putukaid, siis mingeid loomi ja lõpuks kui oli viimane päev käes, oli kord mehe, härja ja koera käes, aga midagi neile ei jagunud, ning jumal andis neile võimaluse elada kõigil 40 aastani, mehele sobis väga, härg ytles, et 40 aastat see on liig, ta ei taha ega jõua nii palju tööd teha, et ta annab 20 aastat ära, mees kohe, et tema võtab need endale, nii ja koer ka ytles et 40 aatat liiga palju, kas ta hagub siis ei sobi peremehele , või kui ei siis ei sobi kogu aeg aint lykata ja tõugata, et annab ka 20 aastat ära ja mees kohe, et mina mina ja saab ka koera 20 aatat endale. Nii härg elab 20, koer 20 ja mees 80 aastat. Aga mehe elu 40 kõik tore ja hea, järgmised 20 aastat 40 – 60 on yks ainult töö rygamine ja teiste orjamine, nagu härjal, ehk härjaaastad ja järgmised 20 aastat 60 – 80 on see et siis sa oled vana ja keegi ei taha sinuga eriti tegeleda, oled aint lykata ja tõugat ja sa ei meeldi eriti kellegile, ehk koera aastad. Yhesõnaga 40 aastat on need head ajad, siis on suur töö tegemine 20 aastat ja kui oled juba yle 60 oled teistele koormaks ja pead ise vaatama kuidas endaga hakkama saad, et kui oleks leppinud sellega, et 40 aasta, siis need kõige paremad aastad mehe elus. Päris huvitav lähenemine. Täna sadas jälle vahepeale vihmma ja tuli ka liblikaid oma jagu, ning ööse mingi poole 2 ajal sõitsid mööda yhe systasõitjad ja pidasid kinni ja rääkisid Frankoga jutu ja peale 2'te korjasime oma varanduse kokku ja võisime lugeda oma päeva kordaläinuks, Franko sain paar liblikat endale ja vägapalju oma sõpradele. Ta on tegelenud liblikate pyygi ja kolleksioneerimisega yle 50 aasta ja omab 20 000'st kogu liblikatest ylemaailma, tal on French Guianast kuskil 5000 erinevat liblikat kogutud 9 aasta jooksul kui ta on siin käinud. Aga ta ytleb, et kõige ilusamad ja liblikad on Indoneesias, et siin on suured ja ilusad sinised morhfod, aga seal jälle rohelised ja kollased. Leppisime kokku, et hommiku poole 9 ajal saame kokku ja hakkame minema Cacao'sse.

3.12.

Iga õhtu ikka mõtlen, et kui lähen varem magama, võiks ju hommiku varem ärgata ja jalutama minna, ehk näeb midagi, sest kui ei käi, siis ei näe ka. Kuid ka see hommik möödub voodis, ärgates teen kohvi ja, šokolaadimyslit kõrvale ja uurin nii sama arvutist taimi ja oma pilte, lasen ka kanad välja ,et nad saaksid syya peale kraanulite ka midagi ja naudin hommikut, sest kiiret ei ole ju kuskile. Ma ikka mõtlen, et ka siin on kanade pidamine ka hästi lihtne, poest ostad kraanuleid, vett ja natuke juurde ja päeval trambivad nii sama hoovipeal ringi sööad mis kätte juhtub, näiteks sipelgaid, usse, tõuke ja konni ja ööseks kuuti kinni, et mingid suuremad loomad neile liiga ei teeks näiteks Jaguar, yks kord oli nii, et jaguar sattus laagrisse, pani yhe koera pintsli ja puges tuhe turistide maja alla peitu, teised koerad nutsid turisti juures ja ka turistei saanud aru mis värk on. Võttis siis lambi, uuris ymbrust natuke ja nägi, et maja all on jaguar, ning läks sellest F'le ytlema, F muidugi naeris, et mis jamad jne, siin ei saa olla mingit jaguari ja kui nad vaatama läksid ei olnudki, aga siis tuli juba kanalast mingi lärm ja ta oli seal, rappis kanu ja ei tulnud enam sealt välja. Kutsuti kohale loomakaitse ja need uinutasid jaguari ja viisid kuskile metsa ja lasid lahti. Selle pärast peabki olema kanala koguaeg kinni. Kui Ku maast lahi ajas end, korjasin ma kõiksuguse prygi kokku ja kysisin ka veel U'lt ega tal ei ole prygi veel ja oligi, tõi ylevalt F tubadest mingit prygi veel ja läksin seda ära viima, sai kohe terve pirukas teist täis. Meie laagrist prygikonteineriteni on kuskil 16 km, paras ots ikka, aga prygi viime ka, siis kui meil kohalik pukk enam ei mahuta prygi. Sõidan, vaatan ymbrust taban end jälle mõttelt, et see mets on ikka kyll väga võluv, eriti need suured puud mis ylatuvad oma tuttidega teistest yle ja kuskilt võsavahelt ulatuvad välja palmilehed, siis ikka saab aru, et ei ole Eest imetsaga ja loodusega yldse sama, et ikka midagi muud ja võimast ja see on ju kõik see mis toodab meile enamikku hingatava hapniku, nagu koolis räägitakse. Enne konteineriteni jõudmist näen yhte seljakotiga meest jalutamas mulle vastu, tundub nagu oleks mingi turist, äkki mõni prantslane on tulnud avastama enda riigi ylemerelist maad. Viskan prygi konteineritesse ja loputan käed pudeliveega ära ja hakkan tagasi sõitma ja loomulikult ta ongi tee ääres ja hääleta, ning kysibe, et ega ma juhuslikult Kaw kylla ei sõida, ma seletan et sõidan sinna poole, aga saad ainult poolele teele, sest kaugemale ma ei sõida ja seegi sobib talle. Kell hakkab 12 päeval saama ja õues on aint päike ja palavust ma arvan et nii kuskil 34 kraadi juures. Ta uurib kust ma pärit olen ja mina sama, ning saan teada, et ta hoopis brasiilane ja käis matkamas kolems riigis, Guyana's, Suriname's ja French Guiana's ja läheb praegu Kaw kyla kaudu Brasiiliasse tagasi. Räägime veel natuke ja kui jõuan ära keermis kohta, väljub ta ja soovin talle veel ka toredar reisi lõppu!!! Kodus pesen piruka kuudi põhjakatte ära ja asetan kuivama. Ma ise arvan, et nägin siin kandis vist esimest hääletajat, aga teised räägivad, et neid ikka on siin ja samas see ka kindlasti huvitav reisimise viis. Kuid siin ei saa jälle nii, et viskad aga mati maha ja magad, siin liiguvad ju maod ja skorpionid, kes kohe sulle kaissu valmis tulema ja muidugi vihm, mis hoiatamatta sadama hakkab, et ikkagi vaaj kindlat magamis kohta, sest telki ja ikka naljalt yles ei pane, aga kui ikka korralikult kindel telk ,et mingid loomad sisse ei saa, siis ei ole vast muret. Täna on minu kord ööpyygile minna ja teise kohta. Me Ku mõtlesime, et käime korda mööda, kui on yks valguspyyk, aga kui tuleb rohkem siis peame ikka korraga väljas olema ja muidugi on ju veel see ka, et meil nii öelda yks auto millega saab seda varustust vedada ja ei ole ju levi siin, et saaks omavahela kontakteeruda, aga kyll me hakkama saame. Õhtu poole ladusime asjad autosse ja vahetasime ka elektrikasti (juhtmed, erinevad pirnid ja kondensaatorid) ära, et ehk oli mure nendes, et mitu korda ööse genekas välja suri ja panime ka autosse igaks juhuks teise geneka, et kui esimene ära kustub siis on kohe teine võtta. Täna on sadanud ka vihma, mis annab lootust, et liblikad liiguvad. Sõitma hakates sajabki kergelt, saame platsile ja esimesena tõmmame kohe katusealusele katte peale ja see hetk jääb ka vihm järgi, nii et asjade ylespanek ei olegi vihmas. Genekat välja tõstes avastame, et bensiini ei ole, kui küik asjad yleval lähen ma bensiini tooma, et valges oleks kõik asjad omale kohale saadud. Aga teate, et prantsuskeeles on bensiin oopis gazoline ja diisel gazole ja yleyldse prantslased on põhimõtteliselt kõigele oma nimed pannud, et erineda muust maailmas võimalikult palju. Ajaviiteks on mul kaasas raamat ja kuna on reede õhtu, siis võtsin ka yhe õlle, paar banaani, juhuks kui kõht tyhjaks läheb ja vett muidugi jänu kustutamiseks. Siin yldse selle õlle joomisega on nii, et ega ei olenagu isu koguaeg ja kui on selline tunne, et päike ikka on kytnud ihu nii kuumaks ja millegi tegemisest natuke väsimus, et nyyd võtaks kyll yhe õlle, on ikka esimese asjane mida joon vesi ja pärast seda nagu ei olegi suurt tahtmist õlut juua. Ku yldse väga ei hooli õllest ja mis ma siin ikka yksi õlut joon, no vahest kui ikka on nädalavahetus, siis ikka teen mõned või vähemalt yhe, aga kylmikus on ikka mul nii 2, 3 õlut igaks juhuks. Ja siis muidugi on veel vana tallinnat, yhte pudelit hoian jõuludeks, et siis oleks hea natuke ryybata ja tunda mõnu ja kohalikku rummi synnipäeva ajast, ning punchi kookose oma vist. Alkohooliga lood nagu kodus, et kõike on aga ei kulu teiste eriti, palav ka ju koguaeg, siis ikka vesi kõige parem ja kylm muidugi. Franko jõuab püügile nii enne kaheksat, korjab oma asjad välja, myrgid systaldesse ja purkidesse väikeste liblikate surmamiseks eetrit, nii see elu on, yhe hobi on teise surm, nagu Eestiski jahimeestega lood. Siin kohalikud jahimehed ka sõidavad maasturite ja koertega ringi, koerad on kastis ja nuusutavad koguaeg, kui tunnevad lõhna siis kastist kohe jälgi ajama. Vahete vahel sajab ka vihma ja konnad, selliseid ma ei ole veel enne näinud, on niiiii suured , umbes nagu kyylikud Eestis ja mis häält nad teevad nagu madala häälega koerad hauguks aeglaselt. Ma naerin Frankole, et varsti on nad lina juures ja söövad su liblikad ära, kuid ta naeris aint selle peale. Nendega on ka veel nii, et kogu aeg nad ei te häält, kuid kui yks teeb siis kohe teised järgi ja seda juhtus suht tihti, me naerisem Franko'ga et täna on konnade kontsert ja nad kohe krooksusid mitmes hääles nagu päris. Tänu vihmale oli hästi palju liblikaid ja Frankol oli oma jagu tegemist ja mina sain rahulikult ramatut lugeda, vahepeal ta ka tukkus toolil ja mingi 2 ajal lõptasime ära. Vahepeal ma veel kysisin kui vihma tibas ja paljud lendasid lihtsalt lampide koha, et palju võib olla neid siin, siis Franko arvas, et mingi 5000 äkki õhus ja 3000 ringis linal, et mingi 8000 liblikat ja putukat on korraga kohal aga seal hulgas on ka väikesed, nii 5 mm'sed ja väiksemad. Asju aitas kokku panna ka Franko, nii läks kiiremini ja kodus tõstsin maha autost genekad ja bensiini, teist genekat ei läinudki vaja, sest täna töötas korralikult, ma kasutasin genekat nr. 2. Aga asju kokku pannes seal platsil ööse on ikka päris karm, täna ei olnud peaaegu yldse herilasi, sest kui lina neist tyhaks raputada siis nad ronivad igale poole, nii et pyksid peavad oleme sokkide see ja kõiks asjad kinni ja muts või kapuuts peas jne... Väga head on need sokkid, mis ema mulle kaasa andis, olid vist bambuse kiududega, hingavad ja väga mõnusad on jalas, meenutab kui jalga tõmmata ookeani siidist vett. Et kui ka veel herilase on, mis siin on suured siis võib ikka korralikult nõelata saada.

2.12.

Täna on meil K'l viimane päev, täna õhtu läheb tal lennuk Eestisse. Hommik, nagu iga teinegi siin, ma olin eile ööpyygil ja magasin see tõttu kaua, peale ärkamist tegin kohvi ja tundin hommikust mõnu. K'l asjad pakkitud ja autos juba, teeme headaega ja peale lõunat nad lähevad juba linna, sest U'l vaja fysioteraapiasse minna kella poole kolmeks.Ku viibki naised linna, käib kontoris ja jõuab tagasi nii kuskil peale viite. Mina olen senikaua yksi, või nii öelda yksi, on ka muidugi Franko ja jaapanlased, viimased ajavad päeval liblikaid taga mööda metsa ja Franko lihtsalt jalutab, teda päevased liblikad ei huvita eriti. Vahetan herbaariumi eksemplaaridel ajalehti, et need korralikult kuivada saaks, aga ega siin mäel nad suurt ei kuiva, sest õhuniiskus on nii suur, et ajalehed muutuvad niiskeks juba mitte, taimedest vaid õhust. Õhtu poole vaatan yle ja panen kirja elektrikulu näidud ja vihma saju millimeetrid. Enne Ku tagasi tulekut jõuan veel ka pirukasse pakkida ööpyygika vajalikud vahendid uuesti, mis ööse sai välja võetud ja ongi Ku tagasi ja enne kuute läheme juba pyygiks asju ette valmistama platsile. Yles panek ei võta kaua aega ja täna jääb Ku pyygile koos Frankoga yksi, mina jalutan tagasi.Hakkab vaikselt ka pimedaks minem, kuid lamp ei näita suurt midagi, nähtavasti ei ole veel nii pime ja alati sellisel pimedamal ajal jalutades ma ikka mõtlen nende väiksest madude peale, eriti kui veel olen plätadega ja loodan et ma neile peale ei astu. Kodus olles söön natuke ja vaatan filmi, ning kuskil kella poole 9 ajal tuleb meelde, et kanadel on veel lamp põlemas ja lähen seda kustutama, aga juba kustus, ju F käis ise kustutamas, sest yks ööse meil jäi põlema. Magama lähen täna ka suht vara, sest kell pool 2 tõusen yles ,et Ku minna appi pyygiasju kokku korjama, nagutema käis mul eile ööse. Äratus heliseb ja tõusen poole kahe aeg yles ja kuulen, et pirukas tuleb juba koju, vaatan kella jaimestan, et miks nii vara Franko ära lõpetas. Hiljem Ku seletas, et genekas ei tahtnud töödata, nagu mul eile, ma arvasin et ma ise olen kogenematu ja ei oska asjadega ymber käia, aga tuleb välja et mure oopis milleski muus. Ja liblikaid ka eriti ei olnud, kuna vihma ei ole sadanud ja Franko tahtis selle päärast varem ära lõpetada. Mis seal siis ikka ajasime veel natuke juttu ja ma uuesti magama, polnudki vaja riidesse panna ja ennast toast välja vedada.

1.12.

Nii esimene jõulukuu päev, K kuulasime päeval jõulu laule, et ikka proovida luua siin ka jõulumeeleolu, aga eriti ei õnnestunud, kuid olid ilusad laulud ja tõid mulle meelde eelnevaid jõule Eestis. Täna oli iseenesest väga rahulik päev, magasime kaua ja tegin uue liblikapüüniste kaardi, mida F saab välja trykkida ja saame seda jagada uutele turistidele. Täna tulevadki meile uued turistid ka , nimelt 2 jaapanlast päevaliblikaid pyydma ja õhtu on Franko'ga ka ööpyyk, kus ma juba olen kohal, pyynis yleval ja teen aega parajaks, geneksas tuksub põõsas ja lambid põlevad , kuid veel on valge ja ei ole yhtegi liblikat, ehk siis ööliblikat, sest neil on erinevused. Päevaliblikatel on tundlad nagu trummipilgad, aga ööliblikatel on tundlad lihtsalt ja siis veel igast erinevaid tundlaid, yhesõnaga, kui ei ole trummipulki, on tegemist ööliblikaga. Täna teen ka esimese yksinda ööpyygi ja yldse alles kolmanda pyygi, eks ole näha kuidas läheb. Täna tegi ka Ku veel pizzat, sellist suur ja väga head, sõime nii palju, et pärast oli isegi hamakki siestale raske lohistada end. Homme läheb ka K ära, et me siis alates homme õhtust oleme Ku kahekesi, eks ole näha kuidas me hakkama saame,kuid ega siin ju midagi keerulist ei ole, sest edasised 3 kuud möödub meil ööpyyki nautides peaaegu, et iga ööse, varsti ongi nii et ööse töö ja päeval magab. Nädala lõpus pidi tulema ka mingi Kanada mees, et sel nädalal on meil kolme eri rahvusest turisti. Need jaapanlased tundusid mulle nagu oleksid isa ja poeg sellised hästi tagasihoidlikud ja viisakad, nii palju kui ma olen kuskilt kuulnud jaapani kultuuri kohta, tundusid iseloomulikud sellele, aga no mida ka mina tean, eks homme saame teada. Nyyd vaatan yhte filmi ja kui Franko siia tuleb, läheb pyygiga lahti, eile ma arvan et ta pyydis vist mingi 50 - 100 vahel liblikaid, tappes neid põhiliselt amoniaagiga ja väiksemaid eetriga, teine võimalus on neid tappa ka elusalt kylmikusse pannes ja ära kylmutada, nagu mul endal juba 3 päevaliblikat on kylmas, sellised suured ja sinised.

30.11.

Andresepäev

Päev algas nagu iga teinegi, täna ma ainult ei viitsinud K'ga minna jalutama. K tuli kuskil 8 ajal meie juurde ja oli plaan minna kohe yhte taime otsima, mida K pidi meile näitama, et kui ta öra läheb oskame me ise seda otsida. Meie sissesõiduteel K tõmmas seda või siis oletatavalt seda taime maa seest välja ja kohe ka kargas madu välja Ku jalgade juurde. Ku oli muidugi nagu me oleme varbavahedega ja ehmatus oli parajalt suur, see oli jälle yks yle keskmise suurem madu, aga seda ei tea kas oli myrgine või mitte, sest ta ei olnud nagu väga suur, aga arvatavalt myrgine. Saime esimesest ehmatusest yle ja jätkasime oma otsinguid, kuid seda päris õiget vist ei leidnudki, K korjas paar isendit ja siis otsustas, et natuke veel tegeleb nende määramisega. Kodus tegelesime taimede ja erinevate programmide uurimisega ja lugesin ka raamatud. Pikk lõuna ja peale seda aeg hamakiks ja Ku mingi tunnike korjasime yhtesi taimi herbaariumi jaoks, mida määrama ei pea, sest need lähevad Prantsusmaale, Euroopasse, uurimisele ja vastused saadetakse meile tagasi.Kuid neid taimi on vaja koguda nii 300 erinevat isendit ja 4 eksemplaari. Helistas F, et täna on meil ööpüük ja itaalane jõuab kuskil 6 ajal. Selge tegime endale õhtusöögi ära, korjasime ööpyygi varustuse kokku ja endale ka ajaviite asju ja enne kuute läksime pyynist yles panema. Ylespaneku ajal süitis ka itaalane mööda, me oletasime et oli tema. Senikaua kui läks pimedaks ja turist tuli pyydma oli nii paar tundi ja selle aja sisustasime raamatu lugemisega, ega siin ei ole ju mõttet aega raisata, tuleb kas raamatut lugeda või hamakis silm kinni lasta ja kuna ööpyygi katuseall ei ola hamakki, loeme raamatut ja arutame nii sama maailmaasju. Itaalia turisti nimi on vist kui mul nyyd meelde jäi siis Franko Columbo, aga seda võin ma hiljem yle täpustada ja ta oskas öelda et ameerikat ei avastanud mitte Kolumbus vaid hiinlased vist oli aasta 1421 äkkivõi midagi sellist. Ta on advogaat ja juba 9 korda siin, hästi jutukas, no tõesti. Ma just olin lõpetanud yhe raamatu mis kirjutas advokaatidest ja täpselt selline mees, aga hästi muhe ja rääkis oma erinevatest reisidest ja yldse väga tarka juttu. Kuna ta täna tuli, siis ei teinud me ka väga pikalt,sest väsimus murdis tal konte vana mees ka juba ja lõpetasime peale 12 ära.

29.11.

Täna hommiku võtsin end kokku ja ärkasin 5.45, et saaks K'ga metsa jalutama minna. Ta pidi enne minekut minu juurest läbi tulema, enne jõudsin veel hambapesu teha ja yhe jogurti syya. Kaasa fotokas ja kilekott juhuks kui sadama hakkab. K võttsi kohe alguses välja ka yhe erksa sinise seeliku, et sellega teritoriaalseid Morfosid meelitada enda ligi ja oleks neid hõlpsam pyyd, sest nad ise on ka helesinised ja erksad, yhe saime kohe algul kätte, aga sellel isendil olid tiivad natuke viga saanud ja lasime ta tagasi, kuna defektsed isendid, ei oma erilist kolleksioneerimis väärtus. Teise saime ka kätte, see on natuke teist sugune, kergelt nagu must ja pimedas või videvikus võib ajada segi vabalt nahkhiirega, aga meie saime ta kätte, oli ilus ja terve ja K sai endale yhe isendi juurde kogusse. Mingi aja pärast ilmus veel yks välja, aga seda ei õnnestunud meil kinni pyyda. Nägime ka veel yhte raagritsikat, arvatavalt isast ootamas ja sellega lõppes meie hommikune jalutuskäik. Tagasitulles veel natuke syya ja nii 15minutit hamakis puhkust ja siis tööle. Ku võtsime pirukal kummi alt ära, millel olid juba traadid ja trossid väljas, selline tunne, et ega siin ei kontrolli politse muud kui inimeste dokumente, et kas oled immigrant või mitte. Laupäeva ööse kui Matoury süitsime oli ka teel laus kontroll, aga meid ei peatatud ja K ytles, et seal kontrollitakse inimeste dokumente, mitte joovet ega autodokumente. Huvitav... Kuna F'le meeldib kiirelt sõita teel kus ei ole meie meelest võimalik yle 30 km/h sõita suudab tema oluliselt kiiremini sõita ja selle tulemusena lagunevadki autod. Ratas vahetatud, võtsime kotitäie mädanenud banaane ja läksime päevalõkse täitma ja kontrollima, kas on kõik 27 tykki korras ja töökõlblikud. Mädanenud või siis riknenud banaanid eritavad sellist liblikatele meeldivat lõhna, mis meelitab nad lõksu ja sealt nad enam välja ei oska minna. 2 lõksu tuli kõrgemale siduda, kuna olid alla vajunud, eks siinsed liaanid või siis puuoksad annavad ka järgi natuke, selleks tõime redeli ja asi sa tehtud. Enne lõunat saime selle ylesandega valmis ja ringilt tagasi tulles nägin,et juba esimestes lõksudes on liblikad sees, läksime K neid pyydma, sain esimese kogemuse ja ka oma esimese liblika, sellel tuli kyll näpujälg peale aga ikkagi esimene ja panin selle kylma. Lõunaks tegin endale munaputru singi ja viineritega ja kõrvale natuke punaseid ube, väga söödav tuli ja magusaks maracudja jäätist, kui teil Eestis on seda siis proovige, ma ise ei mäleta aga väga hea või siis mahla. Peale seda tuli selline mõnus unekas, et lasime Ku'ga veerand kolmeni und, mina hamakis ja tema vist voodis, oma toas ta ole, nii et ma ei näinud väga, sest minu hamakist ei paista. Teate, et Prantsusmaal on 7 tunnised päevad ja ehk 35 tundi nädalas – heaolu yhiskond, millal Eestisse see jõuab, ei tea. Peale lõunat vaatasime yle siinsed kolm ööpyygi komlekti, selleks ei kulunud eriti aega ja peale seda, mina läksin vaatama kas yks teine ööpyygi katusealune on korralikult vastu pidav, aga ega ta eriti ikka ei olnud, termiidid on ikka oma töö ära teinud. Yhe nurga parandasin ära ja mingi eriti suur erilane, ehk Eesti mõistes eriti võimas vaablane, oli hakanud sinna pesa tegema, yritasin ka selle ellimineerida ja loodame, et õnnestus ja ise jäin ka ellu, ei saanud ta viha osalseks. Sealt tagasi tulle korjasin kokku veel ka eelmise turisti, ehk sakslase mardikate pyygi lõksud, sest neid ei ole enne vist vaja kui ta ise ykskord tagasi tuleb. Need said ka ilusti katuse alla hoiule pandud ja yleliigne paelamaterjal ära visatud, seda tehes, nägin et mingi elukas käib prygialusel prygikotte lahti kiskumas, on ikka jultumust, aga samas ei tea ka kes see on. Peale seda käisin veel istanduses yhte taime toomas, et ära määrata kas see on meile herbaariumi vajalik taim ja tuli välja, et täitsa see mida vaja, K vähemalt nii ytles, ta meil kõikse targem. Kuskil kella kuue ajal täitsime uut ylesanned, meil tuleb nyyd igapäev kirja panna erinevate majade elektrinäidud, palju on akudes võõlu ja ka vihma tase, täna kyll korra tilgutas aga ei andnud yhtegi mm välja.

Meil nyyd elvad siin kaks konna, ei tea kas nad on pooldunud või on yks juurde kolinud, aga meie arvame seda viimast varjanti. Neil tegelt siin eriti hea elu, päeval kui palav magavad rahulikult ja õhtu kui pime ja tuli põleb, siis tulevad nad välja ja hyppavad ringi ning ootavad putukaid, kes lendavad kohale meie tulede peale ja mis vaev neil on, ainult putukad oma pika keelega kokku korjata. Meil on veel siin koduloomi, kekod, kes elvad pannide all seina peal. Meil on pannid seinapeal naelas ja nad elavad kenasti seal pannide all, aga enamjaolt öösiti, päeval vist läheb liiga palavaks, ju nad kolivad siis kuskile jahedamasse. Ja ega rohkem siin selliseid paikseid ei olegi, no muidugi need paarituvad raagritsikad, me juba lugesime sõnu neile peale, et tahaks poegi näha juba, ei ole vaja siin passida midagi, aga eks ole näga millal ja mis. Nind siis yks suur sisalik elab siin majajuures põõsaall, ma oletan et nii 50 – 70cm vahel, aga toredate värvidega, pea on pruunikas, keha on roheline ja sama on selline erk sinine – tore loomake. Ja ka muidugi kanad, aga nemad hulguvad siin igal pool ringi ja kätte ka yldse ei anna, et saaks pai näiteks teha. Need peaks olema siis kõik meie loomakesed, ehk pidevad loomad meil majas ja lähedal.

28.11.

Hommiku ärkasime nii poole 7 ajal ja hamba pesu ära ja kohe pagaripoodi, et saada värskeid hommikusi saiasid, ma võtsin yhe soolase juustu ja singiga see oli tõesti hea ja magusaks lehttaignast kreemi ja mandlilaastudega sellise saia ja see oli veel parem, aga mitte jälle nii hea kui Santoriinil yks šokolaadi saiake, nii et annab mul veel otsida, siinset või siis maailmaparimat saia. Hommikusöögiks oli mul yhesõnaga 2 värsket saia ja jäälatte, väga hea hommik. Tegelesime natuke arvutiga ja mingi hetk läksime K'ga ujuma, et jõuda enne tõusi, tegime kiirelt, sest vahetult enne tõusu haripunkti on lained kõige suuremad ja veel tohutu jõud. Rannas nii oligi, vesi oli nii kõrgel, et meie eelmine asjade koht oli vee all ja vesi ulatus kivideni. Läksime natuke kaugemale panime asjad ohutusse kohta ja ma leidsin mingi orandzi vilja, kysisin K käest, et mis see on, kuid temagi ei osanud kohe öelda, aint et tee pooleks ja maitse, siis saab teada ja nii ma tegingija saingi teada, selleks oli mango ja natuke yle kypsenud ja väga hea. Asjad seljast ja vette, natutima seda suurt vett, lainet ja jõudu, mis ookeanil on. Me olime vees mingi yle tunni, nagu K ytles, esimene advent, Eestis paks lumi maas ja meie ujume ookeanis ja õues on väga soe. Selline see jõuluaeg on, palav ja sea ookean. K mõrkas jälle yhte kollast vilja ja see oli mango muidugi ja neid me leidsime veel selle ajaga kui olime rannas tuli merest kadale 5 mangot, järgmiseks korraks tellisime ananasse randa, sest enne olema saanud kookost, nyyd mangot, oleks ju õiglane kui järgmine kord oleks rannas ananassid. Me fantaseerisime, et juu mingi suur mango laev sõiti karile ja last tuli vette visata ,et mitte uputada laeva, sest kust mõjalt ikka need mangod merre said. Rannas jalutades nägime veel ka yhte suur iguaani, nimega Iguane Vert, selline ilus roheline ja suur, nii alla meetri vist natuke, jälle yks loom juures mida näinud olen, siin ikka on mida juhtub vaatama.Tagasi kontorisse, tõime ka Ku'le mangot, kuna tema randa ei viitsinud tulla,sest tundis vist end natuke kehvasti. Proovisime veel natuek internetti, aga see on siin natuke heitlik, et kogu aeg ei ole, umbes nagu meil Kadrinas. Enne 12 pidime liikuma hakkama, sest pool 1 pannakse meie toidupood kinni. Toit ostetud ja kui tuli Ku kord tsekile alla kirjutada, oli tema arva yle 3000 euro, mis seal ikka, algkiri alla ja eks F ise tegeleb nende hiinakatega. Sõitsime koju, nägin esimest korda bossi, ehk F, selline tavaline mees, natuke tysedeam kui keskmine prantsuse mees on või mina olen näinud või ette kujutanud. Toas jõin mahla ja sõin yhe banaani, ning vajusin hamakki,tahtsin kyll lugeda, aga silmad vajusid kinni. Nii möödus oma paar tundi, kui tuli K ja tahtis minna jalutama aga F oli just tagasi koju tulnud ja ta tahtis meiega rääkida, aga ei andnud endast märku ja kui K läks metsa jalutama hõikas ta kohe meid enda juurde, naljaks nagu ta ei oleks tahtnud K suhelda. Siis F kysis, et kuidas mulle meeldib ja kas olen rahul ja pidasime plaani järgnevateks töödeks. Meil tuleb siis teha igast herbaariume ja koguda taimi nii paarisajast grammist kuni 100 kg'ni. Aga homme saame kätte ka järgneva kolme kuu turistide plaani ja siis on näha mida me yldse saame teha ja mida mitte, sest kui meil on ööpyyk ei pea päeval midagi tegema. Vaatasime Ku neid töö asju natuke ja oligi aeg käes,et mul natuke trykkida ja pildid arvutisse jälle tõmmata ja hakata kokku tõmmama seda nädalat.

27.11.

Ärkasime nii poole 7 ajal, et 8 saaks liikuma. F oli vastanud ja lubas meile kõike ja turiste ei tule, nii et me siis läksime linna, pesud ja arvuti kaasa. Kontoris panime esimese pesu pessu ja kiire interneti kontroll ja minek Cayenne'i sest turg on juba ju lahti. Mina olen viimasel ajal palju roolinud, sest see jätab kõige paremini teesid ja pööramisi meelde. Parkisime auto ära ja jalutasime turu poole, K käis ka apteegis ja kokku saame turul. Turul ma võtsin plaaniks, et nyyd tuleb hakata harjutama sala pildistamist, et kohalike saaks peale ja turgu ka, kuna ei ole väga viisakas ja turvaline kui valge inimene pildistab musti, sellega võib kaasneda mingeid jamasid ja kui kysida ilusti, ega nad ei taha, et neist pilte tehakse. Aga võib korda läinuks seda käiku nimetada, sain banaane, nii tavalisi beebisid, kui ka uut sorti punaseid, aga ka sellised Eesti mõistes väikseid, kuid natuke suuremad kui beebid. Maitse on neil ka veidike nagu magusam ja pehmem kui teistel siin, aga ma ei ole veel proovinud neid köögivili banaane ja suuremaid magusaid banaana, aga kyma ja jõuan. Enne tagasi minekut kontorisse, ostsime gillitud kana ja uurisime veel kust saaks valge hallitusjuustu ja Prant. pikka saia. Yhes kaupluses ei olnud ja mõtlesime, et ostame Matoury'st aga tee peal oli veel yks suur kaubanduskeskus ja turg, ehk K ytles et rohkem valgete turg, puhtam ja ka nii 50 cent'i kallim. Näiteks banaanid maksavad siin 1,50 eurot, prants. Pikksai 1,10, õlu Heineken 0,5 l 1,30 euri, kohalik õlu 1 euro , grillitud terve kana 10 eurot ja 2 l. mahl 3,50 eurot ja piim mis siin on see on nagu meil need Milla piimad maitselt, sellist tavalist jahutatud piima siin yldse ei ole ja tumedamast leivast ei ole siin haisugi ainult selline sepiku laadne asi, aga saiasid on iagsugu sorti ja maitsetega. Nii siis sealt kaubakast ostsime kahte erinevat saia ja yhe juustu ja sõitsime kontorisse ja tegime sellise korraliku ja mõnusa lõuna. Ja makstes nägin esimest korda ,et siin saab maksta ka tseki alusel, lahe, ei olegi enne mitte kuskil sellist asja näinud. Kõht täis, siis sai natuke puhata ja laadisin nii pilte yles kui ka blogi ja ritasin ka tõmmata yht filmi , mis kahjuks ebaõnnestus. Ujuma me see päev ei jõudnud, aga õhtu käisime Cayenne'is jalutamas ja öist elu vaatas. Seal on selline rannapark, kust merele ei näe, et kui see tehti aastakymneid tagasi siis ulatus ookean ilusti sinnani, aga aegade jooksus on mangroov kõik ala kinni katnud ja pargist paarisaja meetri kaugusel on nyyd alles vesi, mida ei ole näha vaid on aint kuulda. Seal juures on ka betangi platsid, kus linnarahvas saab õhtuti oma aega sisustada ja seda teevad kohe päris vanad inimesed ja yhed mehed mängisid dominud ja muidugi on veel nii ka, et palmideväljakul myyakse igast kiirsööki, mida teevad hiinlased või hindud ja siis seda tullakse autodega sööma sinna rannaparki. Jalutasime vanalinna peale ja ronisime yhele kõrgele mäele, kust näeb nii merele kui ka linnale ja ööse oli väga efektne. Selle mäega on nii, et kui esimene valge mees tuli siia, oli teinud kohaik indeaanlane endale kindluse sinna otsa ja rääkis valgel, et see väga hea koht vaade nii ookeanile kui ka maale ja hea kaitsta oma kindlust vaenlase eest, aga ta ei arvestand, et valge mees on ta vaenlane , mitte sõber ja nii saigi valge mees endale kindluse parimasse kohta siin maal. Mäe otsast alla tulles käisime vaatamas veel turgu kus pöeval käib korralik kauplemine on ööse näha väga vanasid joonistusi, mis on tehtud, siis kui see turuhoonegi. Ja sealt edasi lihtsalt jalutasime ilma mingisuguste eesmärkideta, et tutvuda linnaga, ehk minu puhul ja näha erinevat arhitektuuri. Ja kuskil peale 10't hakkasime kontorisse sõitma, ööseks jäime sinna ja ma magasin esimest korda kivipõrandal, all aint kaks fliisist tekki, hommikuks olin ikka suht kandiline, aga põrand on soe, nagu oleks põrandakyte, kuid see siin looduslik, koguaeg on soe.  

26.11.

Järjekordne hommik, kohv, mysli ja piim, ning hambapesu. Täna lähme hommiku koopasse, mida ma ykskord enne juba mainisin, panin isegi korralikult tossud jalga, et madudel oleks raskem varbast kinni haarata. Kaasa tuli haarata fotokas ja lamp, ning ka vesi ja oligi minek. Natuke aega nii pool tunnikest või rohkem jalutamist metsas ja olimegi kohal. Koobas nagu koobas ikka, yks suuremaid mida K ja Ku teavad või on nii öelda leidnud. Sest ega siin ei tea suurt midagi, ja yles ei ole suurt ka midagi kirjutatud, vaid tuleb palju lihtsalt metsas käia ja võid leida igast huvitavaid asju, nii loomi kui ka põnevaid kohti ja vaatamisväärsusi. Lampidega siis uurisime koopa seinu, et ehk õnnestub näha mõnda poad, sest nad elavad koopastes ja pyyavadsealt midagi ,näiteks nahkhiiri, neid on seal palju. Seisan koopas, lamp on kustutatud ja on hästi palav, kui on nahkhiired kes lendavad väga lähedalt mööda ja panevad õhtu liikuma ja selline ventilaatori tunne kohe ja tunned kuidas oleksid nagu yks osa loodusest. Nahkhiired ju orjenteeruvad kuulmise järgi ja sinult tagasi peegelduva hääle järgi saavad nad aru kus sa parasjagu seisad ja tänu sellele ka nad pyyavad igast putukaid jne... Koopas madu näha ei õnnestunud, aga olid mingid koopakilgidnii suuri kui ka väikeseid ja nagu ma ennist rääkisin, siis ka palju ja erinevas suuruses nahkhiiri. Mingi hetk, aga lõi Ku oma pea nii ära, et kohe veri väljas aga õnneks ei olnud suuremat häda, ainult kerge kriimustus, kuid valus ol kohe kõvasti. Kodus puhastasime vesinikuga ära ja korras ta oligi, magas ka teisepoole päevast ,et taastuda. Meie vaatasime veel koopas ringi K'ga ja hakkasimegi varsti tagasi kodu poole liikuma. Kodus tegime kerge lõuna ja puhkasime, et lasta palav aeg mööda, kuid täna on ikka korralikult palav ka, sest poole kolme ajal ikka kyttis korralikult. Siiski leppisime K'ga kokku et lähme ja otsime selle puu yles, millest meil on vili, see on seal kullakaevanduse tee ääres. Ma võtsin arvuti materjalidega kaasa, vesi ja vili ja minek oligi. Koerad tulid ka kaasa, T jooksis, aga P ta meil selline preili, et ega ta eriti jala ei käi, tuli autosse. Kohale jõudes T tahtis olla ainult varjus ja suurt midagi muud, me K'ga pakkusime talle pudelist vett, kuid see ei kõlbanud talle. Võtsime asjad ja hakkasime minema, koerad ees ja meie järgi, hoidsime silmad lahti, et ehk leiame midagi muud ka. Kortel oli muidugi väga lõbus, kui midagi kuulsid siis kohea ka jooksid ja ajasid taga mingit võikest kohalikku imetajat, nimeks tal Agouti. Jõudsime juba peaaegu raja lõppu kust Ku oli selle vilja leidnud, aga ei midagi, yhe puu leidsime ,aga sellel lehed nii kõrgel, et vaevu saime aru kas on see või mitte ja rohkem sealt rajalt me seda ei leidnud ja mul olid jalas plätud , ning K väga ei soovitanud mul seal väsas turnida, kuivand lehtede sees ja otsida vilju, peale sipelgate, need kõige suuremad mis siin on ja myrgised ka muidugi, jälle, võib olle seal kes teab mis loomi ja meed loobusime sellest. Ma jõtsin koha meelde ja teine kord kui Ku lähme, siis paneme paremad jalanõud ja saama asja uurida. Ja... unustasin juba, et kui läksime siis nägime ka raketti, mis lendas taevapoole ja hääl tuli alles minuteid hiljem. Täpselt nagu filmides, et kande raketid viivad põhi raketi tule jugadega ylesse ja siis hakkavad eralduma ja kaovad taeva avarustesse. Nii, et olen näinud ära ka kuidas rakett taevasse läheb, see nagu päris, oleks peaaegu juba nagu NASA, kui euroopas, ega vist ei ole väga palju inimesi kes on näinud raketti taevasse lendamas, kuid siin see tavaline, nagu mul Peetris elades nägin koguaeg lennukeid tõusmas ja maandumas. Tagasi tulles jalutasime veel ja uurisime puid ja taimi ja siis ma leidsin selle puu mida me sealt eemalt otsisime ka kohe suurema tee äärest, aga ta on alles väike, võtsime yhe näidise kaasa, et saaks määrata. Kodus sai määratud ja söödud, ning õhtu sisustasime lauamängu ja kaarte mängides. Eile tuli ka F (Frederic) koju ja ootasime teda, et saaks paar sõna vahetada, aga U ytles, et ta läks boulingut mängima ja tuleb hilja, nii et me läksime enne kui nad jõudis tagasi magama. Aga enne kirjutasime F'le kirja, et kas me võime linna minna nädalavahetuseks ja kas turisti tuleb nv'l jne. Mina lugesin veel enne uinumist ka paar peatykki raamatut ja kui silmad enam lahti ei seisnud uinusin ka.

Pildid!

Pilte panene yles aegajalt sellele lehele.

www.picasaweb.google.com/andres.urbas

25.11.

Kuna eile saime maga hilja, ehk siis mingi peale 2 ööse, oli ka ärkamine hilisem, ehk peale 8't natuke. Ku oli juba yleval ja sõi hommikut ja mina panin kohvi keema ja sõin hommikuks šokolaadi myslit piimaga, ma isegi ei mäleta millal ma eestis viimati sellist hommikusööki sõin, aga see oli väga hea. Kui hommikusöök söödud, pesin hambad ja leppisime K kokku, et lähme C'le järgi kella poole 11 ajal. Nii et ma sain rahulikult lugeda tunnikese raamatut ja pesemas käia ja oligi aeg minna. Ma pean ju enda asjaga kurssi viima, kus on õiged kohad ja millisest tee otsast tuleb ära keerata. Käisime ka Mc'is uurimas kas siin on vaba wifi't aga ei olnud, ja kuna meil ei ole kontoris ka netti, siis on kohe korralik neti põud. Ja K hakkab varsti ära minema ja tal ei ole infot, millal tal lennud toimuvad. Yhesõnaga Cayenne'is ei saanud netti tuli mei tagasi sõita, täna olid avatud kalerii uksed ja me K otsustasime sinna sisse vaadata ,aga ei saanud aru mis tänase kalerii eesmärk on. Parajal ajal sõitsime C'i kooli juurde ja võtsime ta peale, ning tuligi sõta koju. Kella 1 paiku jõudsime koju, oli nagu launa aeg ja tuleks vist jälle syya, kuid isu ei olnud nii meeletu ja ma pyhendasin oopis aega raamatule. Kuid nii kolme paiku soendasin ikkagi omale suppi ja peale seda tegin väikse jalutuskäigu siin samas lähedal ja pildistasin õitsvaid puid ja taimi. Pärast seda jälle raamatu manu, kuna see on väga huvitavaks läinud ja hakkab varsti lõppema. Mingi aeg lugesin ja kui juba parasjagu olin hamaksi tegelenud sellega, vaatasin et aitab ka. Tegin veel yhe jalutuskäigu siinsel laudrajal ja vaatasin kas midagi huvitavat silma ka jääb, aga ei midagi peale kiilide. Vaikselt hakkab ka pimedaks minema ja järjekordne päev on õhtas. Täna oli jälle selline vaikne päev, kus sai lugeda palju raamatut ja vaadata ringi kuumas päevas, kui see ka veel, et kui K käis metsas loomi otsimas leidis ta paarituvad raagritsikad ja tõi neid meile näidata. Emane on selline suur ja pruun, nagu oks ikka ja isane väiksem ja rohekas sinine, ehk siis värviline ja me panime nad yhte karpi ja nyyd loodame saada terve trobikonna raagritsikaid.

24.11.

Hommikuga meil kiiret ei olnud, kuna taimede määramine oli juba nii kirjuks teinud meil mõistuse ja silme esise, et kõik tundusid yhe sugused, tegimegi endale sellise toreda vabama päeva, yhe sõnaga vaba päeva. Magasime nii minu meelest mingi peaegu 10'ni, hommiku kohvi ja võikud ja hamakki raamatu manu, kui tuli uni lasin ka silma kinni, ning kui ykshetk kõht tyhjaks läks tegin endale suppi, viinerite ja munaga, tuli väga mõnus ja jagub ka homseks. Peale seda natuke vaatasin ikkagi taimi ja uurisin ja yritasin neid meelde jätta ja lugesin jälle hamakis raamatut, see raamat ka läheb nii põnevaks ,et igal võimalikul hetkel loen seda kui aga saan. Enne pimedat tegin nyyd väikse pausi ja kirjutan natuke oma tegemistest ja ööse, või siis õhtu, aga siinses mõtte ööse lähme autoga kuhugi kaugema jõe äärde, ehk näeme mingeid loomi või Caiman'e. Need on siinsed krokod, ei nimetata neid ei krokodillideks, ega aligaatoriteks vaid caiman'ideks. Neid on igas suuruses ja pikkuses, nii väikesied kui ka suuri 6 meetriseid. Ehk õnnestub näha kedagi ööse, aga jama on selles, et kuiva perjood on veel ja vett on jõgedes vähe, aga vast piisavalt. Tänane päev on selles mõttes läinud suurelt raamatulugemise ja puhkamise tähe all, kui see on huvitav ,et täna ei ole sadanud vihma, paaril korral on nagu myristanud, aga vihma ei ole sadanud. Aaa, praegu tuli meelde, et Ku ja K kinkisid mulle vihmavarju synnipäevaks, seda läheb siin vaja kui liigud kodu ymber, ei pea kohe märjaks saama, aga irooniaga on see roosat värvi, K hullult meeldib ja selline ilus. Nyyd veel mõned tunni ootust ja siis jõele loodust uudistama, sest öösiti on siin elu veel tihedam kui päeval. Poole 10 ajal panime pikad riided selge ja pakkisime enda autosse, täna oli minu kord kuudis olla ja seal ei olegi nii hull, väike tool ja istud nagu aiatoolil ikka, aint natuke väristab. Sõitsime autoga kullakaevurite platsile ja sealt jala edasi, taskulambid välja ja jalutama öisesse tsunglisse. Taevas on selge ja kuu valgustab nagu suur lamp, tähed on eriti eredad ja tähistaevas on yldse oopis teist pidi kui meil ja suurt vankrit me ei leidnudki ylesse. Pimedas jalutades nägi K esimesena mingeid silmi võsas, mis helendasid lambile vastu ja veel nägime ka mingit väikest putukat, mis vahete vahel lylitas oma laterna põlema. Esimese sillani jõudes kuulasime seal loodus hääli ja vaatasime mis jões huvitavat on näha, aga suur ei midagi. Kuid loodus on öösiti ikka suhteliselt elav, hästi palju huvitavaid hääli on öösiti ja täiskuuga on eriti tore, sest on ka natuke valgem kui muidu. Edasi liikusime teise silla poole, vahepeale jäi veel ka kaevurite tee ehitamiseks tehtud tasandik , kuhu on istutatud uusi puid ja on selline lagedam koht keset tsunglit. Mulle see koht eriti meeldis, sest seal olid huvitav vaadata, kuidas palmide ja teiste troopiliste puude taga kuu valgustas neid ja see oli tõeliselt ilus vaateilt, yritasin ka pildile midagi saada, aga pime on ja ei jää midagi peale suurt peale kuu, ehk suure valge täppi. Teisele sillale jõudes läks K kohe ojale jalutama lootes sealt midagi huvitavat leida, kuna vesi on madal ja tal on kummikud jalas, on see parim võimalus kedagi huvitavat silmata, ehk isegi caiman'i. Me Ku uurisime nii sama ringi ja kuulasime loodus hääli, ma vaatasin ka lambiga ingeid taimi mis tundusid suht tuttavad ,et võiksid olla herbaariumist, aga põrast arutades ,ei olnud need see, mis ma arvasin. Ykshetk K kiljatas ja hyydis: „ madu!!!“ Ku läks kohe uurima, et mis mõõtu isendiga on tegu ja kas on myrgine või ei ole, sest K arvas algul, et äkki on anakonda või poa'line. Madu oli tal olnud kohe kummiku juures ja napilt oleks isegi peale astunud, kui madu liikus natuke edasi ja jäi eemale meid vaatama, eks ta ka ehmatas natuke ära. Kuid jäi päris hea koha peale passima, nii et K ja Ku said ojast teda hästi vaadata, mul ei ole veel kummikuid ja mina vaatasin oja äärelt ja nägin ka omajagu. Madu, mida me jälgisime oli omajagu suur, nii yle meetri või sisegi pooleteise meetri kanti ja mustriline. K sai teda korralikult pildistada, aga mina kuna ei saanud oija minna, siis ei sanud korralikku pilti, aga paar sellist läbi võsa tehtud ikka sain, kui madu hakkas ennast rohkem rõngasse kerima ja kaitse positsiooni sisse vütma, otsustasime ,et nyyd on juba kyllalt pildistatud ja teda häiritud ja tulime oja juuret yles sillale tagasi ja K ytles, et me nyyd natuke oleks seal, sest ta väriseb sellest ehmatusest. Ja veel see ka, et siinsed maod võivad hyppata oma meetri jagu edasi ja kõrgele, et yhesõnaga suht ohtlik värk kui ka on veel myrgine, koju jõudes me määrame kindlasti ka selle mao ära ja siis on näha, mis maoga tegemist oli. Kui K oli natuke kogund ennast, hakkasime tagasi jalutama õises vihmametsas, kui olime jälle jõudnud sellele kaevurite platsile vaatasime tähistaevast ja uurisime erinevaid tähtkujusid ja yldse tähti. Mina ei tea eriti tähistaevast suurt midagi, peale suure vankri, mida me ka leida ei sootnud. Kuid K tundub teadvat ja ta näitas mulle kus asub yks ja teine tähtkuju ja täht, see oli huvitav ja mõtlesin, et oleks mõistlik otsida tähistaeva kaart ja sellega vaadata siinselt taevast ööse. Tagasi auto juurde kõndides, olin mina esimene oma suhteliselt viletsa lambiga ja midagi uut ei näinud,aint helid mis metsast kostusid olid võimsad. Põhiliselt on kuulda erinevate konnade krooksumisi, mingeid linde ja ka möirahve kuulsime. Öiset jalustus käiku võib täitsa kordaläinuks nimetada, me kyll caiman'i ei näinud ja jaaguari ning pumat ka mitte, aga nägime suurt madu, mida koju jõudes määrama hakkame. Tagasi sõitsin ka kuudis ja hoitsin võret kinni, et see ei kriuksuks, sest selle heli on nii kõrvu lõikav, et valus kohe hakkab. Kodus lauataga võtsime raamatud välja ja tuli välja et see madu ostus bothrops atrox'iks, mis on siin yks myrgisemaid madusid ja ta oli suur ka, nii et minu esimene madu mida nägin oli suur ja myrgine, et kui ta oleks mind hammustanud, siis mu ylesandeks oleks olnud ta surmata ja endaga kaasa võtta ,et saada võimalikult õige vastumyrk ja praegu K ytles,et mingid prantsuse teadlased, kes iin on käinud rääkisid, et kui bothrops'ilt hammustada saada on suht tõenäoline et sellest jäsemest jääb ilma või saab ka surmavalt myrki, et tõenäosus protsent on 20 sinu kasuks ja ylejäänud 80 räägib selle poolt, et jääd oma jäsemest ilma kui just surma ei saa ja me nägime seda madu nii meetri kauguselt ja K oleks äärepealt talle peale astunud. Kui olime selle teadmise omandanud, et tegu oli ikka väga myrgise maoga ja viga ei saanud, oli meil plaan magama minna. Kuid mul on raamat nii põnevak läinud ,et ma ei sanud ikka kohe magama minna ja lugesin paar peadtykki enne magama jäämist.