5.12.

Hommikune ärkamine ei ole kerge, kui oled juba 2 päeva jutti püügil olnud ja saad nii kolmest magama, aga ajasin end välja, käisin pesemas ja tegin hommikuse kohvi. Lasin kanad välja, korjasin munad ja jalutasin Franko juurde, ta tegeles veel oma liblikatega, päeval ta sorteerib läbi öösel pyytud liblikad. Kuskil 9 ajal saimegi sõitma. Sinna on nii 1,5 tundi sõitmist, aga teed on ju siin mägised ja kurvilised, et keskmine kiirus on nii 60 – 70 km/h. See suvi on ka tee sinna korda tehtud, ehk siis täiesti uus korraliku asvaldkattega tee on tehtud. Frankole see meeldis, sest enne oli väga aukus ja konarlik. Tegime ka yhe peatuse, kus jalutasime ja ta sai yhe liblika, edasi sõites nägi ta tee ääres yhte maha kukkunud ööliblikat, ta naeris et tal sõites töötab koguaeg liblika ja linnu radar, just nagu mul isal loomaradar. Ta liblikaid pyyab, aga linde pildistab. Sõites muidugi on omal kohal jaapanlastest naljad seosest morhfodega ja nende pyydmisega, põhiline ikka see ,et kui näeme mõnda siis kohe teeme nalja, et Ku peata auto, näe morhfo ja Frankoe veel kas ytleb midagi jaapani keeles või lihtsalt ytleb selliseid jaapanimäraseid sõnu ja teeb miinikat, igal juhul meil on väga lõbus. Cacao's, esimese asjana vaatame turule ja järeldame et kõik on ikka väga kallis ja puhas turisti magnet, aga ka seal saab syya ja kohalikud söövad koguaeg. Edasi käime yhes pisikesed kaupluses ja siis liblikamuusiomis, kus on väljas igast liblikaid, putukaid ja elusaid ämblikke, väljas hakkas ka sadama nii, et me teemes seal kui kõik on vaadatud lihtsalt aega ka parajaks, kui vihm yle jalutam tagasi turule ja söömea seal, sellist ehtsat hiinakate tehtud suppi ja mingit erinevate asjadega riisi väga maitsev on ja saab ka harjutatud jälle pulkadega söömist. Franko räägib natuke kuidas hiinlased või siis mongid sattusid siia jne... ja räägib ja tavahiinlaste ja mongide vahest, yhesõnaga väga hariv ja tark jutt. Kui söök söödus siis veel vaatame yhte ehte myygikohta ja hakkamegi tagasi sõitma. Auto juures näeme veel Ku ja kysime kuidas jaapanlastel läheb ja räägime ka talle paar nalja seoses jaapanlastega, ning alustame koju sõitu. Mul on väga hea meel, et sain minna Frankoga Cacao'sse, sest ta on seal käinud korduvalt ja oskas igast huvitavaid asju rääkida juurde ja yldse on vöga tore temaga koos aega veeta. Tagasi teel näeb ta veel yhte liblikat tee ääres ja siis viimses kylas enne Kaw mäge helistab koju Itaaliasse naisele telefoniputkast ja sõidamegi tagasi koju. Kodus söön natuke meloni jäätist ja loen raamatut, ning jään hamakki magama, järgmine hetk kui silmad avan on juba ka Ku kodus. Ta räägib et täna tuleb vist 2 öist pyyki ja ma mõtlen, et kurat kas siis 3 öö jutti, aga ta ei ole kindel, sest täna tukeb kanadalane André ja tal on tunne et F ytles et ta tahab kohe ööpyyki saada, aga mee lhem kysime yle ja saame selguse, et see on hoopis homme kui ta tahab ööpyyki saada, nii et midagi läks tal esimene kord kõrvust mööda. See on hea, et saan siis ikka kodus olla, kirjutada oma vahepealsetest seiklustest ja puhata. Õhtu möödubki mul viimaste päevade meenutamise ja yleskirjutamisega. Et ikka hea uni tuleks tegin endale blogi kirjutamise kõrvale yhe rummi kokteili, see kohalik rumm on minu meelest täitsa mõnus, võrreldes Egiptuses jooduga, mis oli vist tehtud naftast on see ikka yks parimaid rumme mida saanud olen, aga vast tuleks proovida kõrvuti nende teiste heade rummidega, et osata öelda täit vastust. Yldsiselt oli täna väga tore päev, nägin ära Cacao, mis on kohaliku puuvilja ja käägivilja meka, sest need hiinakad kasvatavad seda kõike ja myyvad siin, nad on nagu ainukesed töökad inimesed. Ja Cacao'sse sõites nägin ka yhte suurt saekaatrit ja palgid millest siin lauda tehakse või siis prusse on ikka jämedad kyll.