4.12.

Kuna magama sain hilja, oleks tahtnud pikemalt magada, aga täna ju laupäev ja vaja turule minna Cayenne'i, siis ikka pidin end nii poole 8 ajal välja ajama, et peale 8 saaks minema hakata. Asjad kokku, kiire kohv ja linnapoole sõitma, F veel kysis et kuidas tunne on, kas väsind ka eilsest, siis ytlesing ei natuke on väsimust ja Ku sõidab, ehk saan veel natuke silma looja lasta. Kontoris pani Ku oma tumeda pesu pessu ja ma vaatasin natuke netis ringi ning läksimegi turule, enne käisime ka yhest poest läbi, mis myyb postkaarte ja marke, sest teised kohad myyvad ka postkaarete, kuid marke ei muu ja Eestisse saatmise mark maksab mingi 50 eurosendi ymber, ma täpselt ei mäleta ja margil peal ka ei ole lihtsalt on ,et selle margiga võib saata 20g'st kirja ja see mark kehtib kogu euroopasse saatmiseks. Saatsin ka oma esimesed kaardid ära ja nagu olen aru saanud on need ka kohale jõudnud vähemalt yks nendest. Varsti peabki panema jõulukaardid posti, sest siit post liigub nii 5 päevast kuni 3 kuuni. Aga tegelikkuses nii 2 nädala ringis. Kaardid ostetud, tuli ligi mingi vend kes tahtis natuke sente et vett osta, me ytlesime, et ei ole sente, juu abiraha juba otsas või ei ole veel selle kuu oma kätte saanud, siin see väga hea kui ma enne rääkinud ei ole siis 600 euri makstakse abiraha. Suhteliselt ju hea summa, ei ole vaja sul siin maksta sooja eest ega suurt midagi muu eest, lihtsalt tuleb leida koht kuhu vihm peale ei saja ja hamakki saab riputada ja muud ei olegi vaja, elu lõunamaal ikka ime lihtne ja muidugi rumm on ju nii ime odav ja kookas kasvab igalpool, ole aint mees ja korja yles, ning kõht ongi täis ja rummile pealekas ka olemas :) , aga jah kohalik töötu ju ei viitsi hamakist välja tulla ja on ka valgete meestega nii, et kes tulevad siia äri tegema, algul kõik ok, teevad ja kõik toimub ime hästi, kui mingi hetk avastavad nad ka hamakki ja rummi ning poole mõnusam on ju olla hamakis pikali ja ryybata rummi ja las teised teevad tööd ja palavas kes ikka ennast liigutada tahab, sama on ka suhteliselt meie bossiga, see peab olema ikka mingi suurem asi mis ajan F liigutama. Turul käin ma algul ringi ja yritan jälle inimesi pildistada, sest see tundub mulle huvitav, saada neid pildile ilma ,et nad ei teaksid ja oma igapäevastes tegevustes. See suht ka õnnestus või eks igayks ise otsustab, ma olen kõik enamvähem pildid ka netti yles pannud, et oleks ka teistel mida vaadata ja näeksid mida mina siin. Käisime ka kalaturul ja mida ma sealt otsisin, oli muidugi hai ja seda ma ka leidsin, sellised 60cm kuni meetri vahel. Ku mõtlesime, et peaks otsima mingi retsepti või kysima U käest kas ta oskab teha ja ostma, ning proovima selle hai liha ära. Muud kalad on siin kõik valge lihaga ja oli vist yks mingi punaks ka, mulle meenutas kergelt mereahvenat. Kalaturult lahkudes ostsime endale veel lõunaks krevetipalle (rasvas kypsetatud taignaskrevetid), ja suundusime tagasi turule. Ma ostsin kollaseid ja punaseid banaane ja 4 mangot, ning rauapoest ostsime veel yhe korrailku tabalukku vanale kullaaevanduse tee väravale. Autosse jõudes oli see muidugi nii palav, et kohe oli. Läks meelest veel see ka, et turule mines, oli yks kohalik proua oma autoga mingisse auku tänaval sõitnud ja välja enam ei saanud, me kohe Ku mõtlesime at aitama proua välja august ja nii tegimegi. Kuid seal oli ka kohe see hetk Bernard, kellega me F juures puud maha võtsime, kolmekesi tõstsime auto august välja rääkisime paar sõna juttu ja läksime edasi. Ning enne veel nägime Dantelli, sain ka temaga tutavaks, kui ta vist väga ei taha enam siis F juures töötada. Enne kontorisse tagasi minekut käime ka veel rannas ujumas, ma ikka yritan nii teha ,et kui Cayenne'i satub siis yritan ka ujumas käia, sest ookeani vesi teeb ju aint hea, natuke soolane on aga lained on selle eest jälle väga suured ja mõnusad, ning vesi on eriti pehme ja mulle hullult meeldib, täiuslikkusest on puudu aint roheline läbipaistev vesi, kuid ei ole hulli, alati ei saagi ju kõik olla täiuslik. Rannas ujudes jälle taban end mõttelt, mida olen ennegi siin arutand, et selle nimel tasub teha mis tahes tööd, et saaks millal vaid aega ja tahet minna randa ja ujuda ookeanis ja korjata kookost. Huvitav mitu korda kohalik yldse ookeanis ujumas käib, äkki vist kordagi, sest vesi ju soolane ja lained ka, parem ikka käia ujulas. Ega rannas ei ole mina veel kunagi näinud palju rahvast, kuigi käime kas laupäev või pyhapäev päeva aeg. Mõned valged, arvatavalt turistid jalutavad rannas, paar inimest ujub ja mõned mehed pyyavad kala, K rääkis et Rai'sid pyyavad. Nii tunnikese ujume ja supleme lainetes, kalda pool on suured lained, aga kui tahta natuke nii ikka ujuda, siis tuleb rannast eemale minna, seal ei ole sellist suurt ja järsku lainet mida järsk kallas teeb. Täna ei olnud rannas ei mangosid, ega ka ananasse, mida malootsin et ehk on, kuid korjasin kookoseid. Ku on siin olnud juba nii pool aastat ja siis kysisingi temalt kui spetsialistilt, milline on hea ja valmis kookos, kuid ta jäi mulle vastuse võlgu. Ma ise arvan, et paar korda veel ja siis ma olen juba suht hea kookose spets, et või isegi juba peale vaadates öelda milline on hea ja milline mitte, praegu veel vaja ikka loksutada ja kuulatada ja arvata. Rannas käivad kookost söömas ja veel väikesed imetajad Acouchi'd, närivad augu sisse, joovad vast mahla ära ja söövad ka kookose ära, siis teised kes rannas tegutsevad on inimesed, nad matseetega löövad lihtsalt mingile kohale augu sisse ja korjavad või joovad mahla, aga kookos on alles ja siis olen mina ja korjan terveid ja kypseid kookoseid. Rannas olid ka venelased, ma arvan, sest keel mida nad rääkisid tundus nagu vene keel ja kindlasti on nad seotud kosmosejaamaga, sest kuidas nad muidu siia satuvad, sest turismi hooaeg on läbi ja preagu juba alanud ka vihmaperjood. Korjasin mingi 8 kookost, need rätikusse ja siis minema. Autoga sõites oli ikka naljaks , muidu hea vaikne, aga kurvides kookosed taga pakaasnikus veeresid ringi. Kontoris tegime teed ja kõrvale olid meil ju krevetipallid, laadisin internetti pilte, et oleks vanematel ja süpradel mida vaadata ja ka blogi panin yles, mida vast on hea lugeda piltide kõrvale kui kellegil on viitsimist. Rääkisin juttu õega, et nad teevad piparkooke ja ka T. oli esimesed piparkoogid valmis saanud, see kohe tekitas nende isu, peame ikka varsti siin ka Ku neid tegema. Natuke vestlesin veel R. Ja S., nad uurisid kuidas mul siin läheb ja mina jälle seda kuidas neil Eestis. R kurtis et lumi ja kylm tekitavad aint masendust ja alkohol ei aita ka enam selle vastu. Eks ma pean talle siita saatma yhe musta naise, vast see viib talt masenduse. Siis Cayenne'is on pood Top Shop, see iga kord kui seda silti näen meenutab mulle S'it, aga see siin lihtsalt poes nimi nii öelda, mis ei kuule firma brändi kus S töötab. Õde ka kurtis, et lähendeva sessi pärast tal hakkab tekkima stress ja tahab ka sooja kohta, ma soovitasingi talle, et tehku sauna ja joogu kuuma glägi, ning kõrvale värsked omatehtud piparkoogid, sellist mõnu jälle ei saa siin. Eks igal kohal siin maamunal ole omad plussid ja miinused. Nii kui valge pesu sai pestud ja herbaariumitel ajalehed vahetatud, mida tegi Ku hakkasime tagasi sõitma, oli vaja veel käia poes, et järgmise nädala varud oleks olemas ja siis võis minna koju. Ma mõtlesin et, tuleb hea ja rahulik laupäev, saan puhata ja lugeda, muidu nagu ei saaks lugeda, aga Ku ytles , et tal vaja homme minna jaapanlastega Cacao'sse hommiku 8 ja et mina läheks püügile, no mis seal ikka. Asjad autosse, riided selga ja kookosed, mis rannast korjasime kaasa, et paras seal aega parajaks teha ja kookoseid koorida. Kodus läks veel kiireks ka, võtsime elektri andmed ära, kanadele lamp põlema, kiirelt paar võikut ja minema. Pyynist yles pannes selgus, et lina oli liiga must ja saatsin Ku lina vahetama, ise vedasin pikenduse genekani ja panin kõik asjad tööle. Ku'i tagasitulles panime ka lina yles ja Ku jalutas koju tagasi, et hommikuks end välja puhata. Mina hakkasin koorima kookoseid, neid on ju 9 oopis ja see ei ole yldse kerge tegevus, abiks on matseete, täpsus ja jõud, siis saab nad kooritud. Linale oli tulnud ka yks suur põrnikas või mardikas, mina ausaltöeldes neil veel vahet ei tee, aga kyll varsti ka saan nii targaks, korjasin selle enne ära kui ta mine lendab Franko'le ja tal oli pärast hea meel, see oli vast kui ma õieti mäletan ta mine Megazoma või midagi sellist. Raamatu lugemisest täna ei tule suurt midagi välja, kuna mul on tegemist kookostega ja Franko võttis mulle kaasa ka elektroonilise sudoku, lahendasin neid ja muidugi me ka suhtlesime ja naersime jaapanlaste yle. Kuna ta on avokaat ja suhtleb väga palju, ning räägib igast huvitavatest asjadest, siis aeg läheb ruttu ja saan ka huvitavaid asju teada, näiteks kuidas mõõta jõe laiust arikmeetiliselt ja puude pikkust ja siis ta rääkis veel Itaaliast hästi palju ja tundub, et mul tuleb ikka kunagi seal ära käia, sest tema juttu uskudes olen väga paljust ilma jäänud. Ta kutsus ka mind kaasa Cacao'sse ja Ku'it ka, aga kuna Ku läheb hommiku 8 ajal jaapanlastga, siis meie lähme kuskil 9 ajal kahekesi. Ja Franko ei saa muidugi ei ynber ega mööda jaapanlastest ja morhfodest, need on suured ja erksinised päevaliblikad, mida nad pyyavad ja kuidas ta neid naerab ja tögab sõbralikult see on nii naljaks, Franko on yldse väga tore mees, mulle igaljuhult väga meeldib temaga suhelda. Yksõhtu pyygil, vist eile rääkis ta yhe hea jutu sellest kuida jumal maailma lõi 7 päevaga. Esimestel päevadel lõi ta kõik sugu loodust, siis putukaid, siis mingeid loomi ja lõpuks kui oli viimane päev käes, oli kord mehe, härja ja koera käes, aga midagi neile ei jagunud, ning jumal andis neile võimaluse elada kõigil 40 aastani, mehele sobis väga, härg ytles, et 40 aastat see on liig, ta ei taha ega jõua nii palju tööd teha, et ta annab 20 aastat ära, mees kohe, et tema võtab need endale, nii ja koer ka ytles et 40 aatat liiga palju, kas ta hagub siis ei sobi peremehele , või kui ei siis ei sobi kogu aeg aint lykata ja tõugata, et annab ka 20 aastat ära ja mees kohe, et mina mina ja saab ka koera 20 aatat endale. Nii härg elab 20, koer 20 ja mees 80 aastat. Aga mehe elu 40 kõik tore ja hea, järgmised 20 aastat 40 – 60 on yks ainult töö rygamine ja teiste orjamine, nagu härjal, ehk härjaaastad ja järgmised 20 aastat 60 – 80 on see et siis sa oled vana ja keegi ei taha sinuga eriti tegeleda, oled aint lykata ja tõugat ja sa ei meeldi eriti kellegile, ehk koera aastad. Yhesõnaga 40 aastat on need head ajad, siis on suur töö tegemine 20 aastat ja kui oled juba yle 60 oled teistele koormaks ja pead ise vaatama kuidas endaga hakkama saad, et kui oleks leppinud sellega, et 40 aasta, siis need kõige paremad aastad mehe elus. Päris huvitav lähenemine. Täna sadas jälle vahepeale vihmma ja tuli ka liblikaid oma jagu, ning ööse mingi poole 2 ajal sõitsid mööda yhe systasõitjad ja pidasid kinni ja rääkisid Frankoga jutu ja peale 2'te korjasime oma varanduse kokku ja võisime lugeda oma päeva kordaläinuks, Franko sain paar liblikat endale ja vägapalju oma sõpradele. Ta on tegelenud liblikate pyygi ja kolleksioneerimisega yle 50 aasta ja omab 20 000'st kogu liblikatest ylemaailma, tal on French Guianast kuskil 5000 erinevat liblikat kogutud 9 aasta jooksul kui ta on siin käinud. Aga ta ytleb, et kõige ilusamad ja liblikad on Indoneesias, et siin on suured ja ilusad sinised morhfod, aga seal jälle rohelised ja kollased. Leppisime kokku, et hommiku poole 9 ajal saame kokku ja hakkame minema Cacao'sse.