6.12.

Pool päeva, ehk hommikupoolne päev möödus suhteliselt uniselt, sõime ja lugesime raamatut ja magasime. See ööpüük on ikka natuke raske, aga vajab harjumist, kui tulevad teised turistid ja tahavad näiteks 4 või 5 püüda, siis kyll vist magab terve päeva ja õhtu uuesti püügile. Tegime Ku lõuna ja peale seda käisin Franko juures, et leppida kokku täpselt, mis kell me lähme koopasse. Ma pakkusin välja, et pool 3 oleks ok aeg, siis on meil pärast ka natuke aega asju kokku panna ja logistikat teha, sest täna on meil 2 ööpüüki. Mina olen Frankoga ja Ku on André'ga ja yks auto millega saameasju vedada, ehk mete truu pirukas. Franko pakkus mulle veel ka Itaalia capotsiinot tumeda šokolaadiga ja kysis kas ma veini joon, sest talle lennukis anti ja tema ei joo alkohooli, ma ei ole veel kysinud mix aga ju vanust nii palju, et enam ei ole vaja. Aga capotsiino oli kyll väga hea, mis sest et lahustuv ja šokolaad, ta mitu korda rõhutas et on kypsetus šokolaad ja väga hea ja tõesti oli hea, kutsus vee lteine kordki meid kohvile. Poole kolme ajal hakkasime minema, meie kolmekesi ja Toki tuli ka kaasa, tee peal nägi Ku krabi metsas, saate aru siin on metsas kõike, isegi kui suurem vihmaperjood käes, pidavat olema kalu igast loikudes ja seal kus on vett, naljakas, aga eks ma näe kas see vastab tõele. Koobas väga meeldis Frankole, nägime koopakilke ja nahkhiiri, nii suuri kui ka väikeseid. Aga yhtegi boad ei olnud, mida ta kõige rohkem näha tahtis. Ilm oli ikka veel korralikult palav, kuigi oli juba neljal, tagasi jõudes olime ikka suhteliselt väsinud ja läbi higistanud ja Franko arutles, et tõesti see oli omal ajal hea koht kuuhu vange tuua, sest valgele inimesele see ikka väga raske kliima ja arvatavalt 80 vangidest jättis siia ka oma hinge tänu kliimale ja naeris et tahame ära tappa vanamehe, et tal vaja bussi või eskalaatorit :) Kodus tegin kiire pesu ja hammustasin natuke ja panin André asjad pirukasse ja sõitsin teise püügi kohta, et saaks kiirelt need asjad maha võtta ja Franko pyygi varustuse peale panna, aga pidin ka natuke ootama enne kui tuli André ja Ku. Nemad jäid sinna ja mina läksin teist varustust peale võtma ja kui jõudsin esimesele platsile oli juba seal mingid prantsuse mehed kes ei rääkinud sõnagu inglise keelt, vähemalt nad nii ytlesid, aga kui ma kurjal pilgul kysisin juba kolmandat korda, et kas te pyyate siin täna terve öö liblikaid, siis vastasid nad, et jah. Selge, ma sõitsin siis Franko juurde, et mis me siis teeme nyyd. On üks kolmas koht mida ma ei tea kuidas seal liblikatega on ja talle see kohta ka eriti ei meeldi, ning ma pakkusin talle teisi kohti, vanasid kullakaevanduse platse. Läksime vaatasime need yle ja yks talle sobiski, kerge pimedusega panime püünise yles ja Franko sõitis tagasi koju, et syya ja natuke veel puhata ja olla tagasi 8 ajal. Ma lõpetasin yksi püünise paneku ära ja lugesin raamatut senikaua kui Franko tagasi tuli. Selles kohas ei olnud eriti palju liblikaid, aga olid mõned, mida ta ei olnud saanud teistest kohtadest, ta naeris, et eile sõime šokolaadi, kreemi ja kooke, aga täna sitta, see käib nuud liblikate kohta, et ei olnud suurt midagi. Tegime jälle jaapanlaste kulul nalju ja ta rääkis veel endast, kuidas oma naisega kohtus ja et pulmi pidasivad nad Inglismaal Walse'is ja rääkis oma erinevatest töökohtadest, kus ta advokaat on olnud oma elujooksul ja yldse oma perest ja elust Itaalias – järjekordselt üks väga mõnus õhtu heas seltskonnas. Kuskil ühe ajal korjasime asjad kokku ja hakkasime tagasi sõitma, ma küll ütlesin et sõida kiirelt, sest kaste on maas ja pinnas on libe, nind muidu ei saa suurtest mägedest yles. Aga ta ikka ei sõitnud ja siis tagurdas peaaegu kraavi. Ma lykkasin ta välja ja lasime tagasi mäest enamvähem alla, et saaks hoo yles ja võiks kiirelt mäed läbida. Andsin talle aega sõiduks, aga ikkagi ma jõudsin mingitel hetkedel talle järele, vahetult enne koju jõudmist nägi autotuledes enda auto ja Franko auto vahel suurt punakatpruuni madu, nii oma meetrist ja väga kiirelt siksakitas yle tee, siin ikka liigub loomi palju ja praegu on alles vihmaperjoodi algus. Kodus tegin piruka tühjaks ja sõitsin teisele platsile, et pirukas Ku anda ja ise teisega koju sõita. Rääkisime paar sõna juttu ka, tundus et André'l lähks see ühtu hästi, olevat saanud igassuguseid liblikaid. Ma sõitin koju ja sõin ning läksin magama, ei olnud kyll väga und aga pidi minema, sest homme vaja U'ga minna linna, tal on füsoteraapia, sest selg on natuke haige.