17.11.

Nii siis, pidu, ehk Ku synnipäeva pidu. Kogunesime kõik peamaja terassile, ehk siis perekonna maja terassile, ymber ymmarguse laua istus meid 6 inimest - Ku, K, mina, L, C, U. Omanik F. On ikka veel ärireisil, kas kustil Lõuna – Koreas, Mongoolias või Moskvas, ega keegi ka täpselt ei tea ja tagasi peaks tulema vist 27. nov. Aga ega ka seda tea, siin maal ei ole mitte midagi kindel, enne kui see juhtund ei ole. Meie tegime siis K'ga kartuli salati, U'i oli teinud valgešokolaadi koogi ja riisi ja mingit väga head cayenne'i kastet hiid grevettidega, ma arvan et seal oli ka karrit oma jagu sees, sest maitse ja värv hästi klappis, aga suoer hea oli. Ja siis veel jõime šampust ja sõime ja kuna L. ja C. Ärkavad väga vara siis me jutustam ei jäänud ja läksime K'le kylla ja mängisime lauakat „ Mees, kes teadis ussisõnu“ ja trimpasime veel natuke vana-tallinnat ja mingit punchi. Kella 10 ajal hakkas silm plinkima ja siis oligi aega magama ära kolida.

Hommik, nagu ikka, täna ma jälle ei viitsinud enne valget tõusta, Ku ka nagu ma aru olen saanud ei ole eriline hommiku mees. Siis kui hambad pestud ja kohv keedetud tuli ka K tagasi ja tõi meile eilsest järgi jäänud kooki ja ma tõin ka veel järelejäänud salati. Seda salatit jagub veel palju, aga kyll me temaga ka yhele poole jõuame, tähtis et halvaks ei lähe. Mingi 9 ajal läks Ku C'le järgi, tal täna oli kool aint 10'ni. K jäi valvama ja mina läksin herbaariumi jaoks taime otsima, mingi 2,5 tunnine jalutus käik ja kahtlustega tagsi, aga kahtlused olid ilma asjata, kuna yks õis mis oli 6 kroonlehega, oli nähtavasti ebard ja kõik klappis. Lõunaks sõime jälle salatit ja võikusid kõrvale ja peale seda väike uinak ja natuke ka raamatu lugemist, hakkan juba vaikselt seda hamakis pikutamist selgeks saama, ega see polegi nii lihtne, et pikali ja valmis, nagu ma algul arvasin. Mingi enne 2 tuli K meie juurde ja ytles „Poisid tööle!!!“ ja mis meil siis yle jäi, matseeted ja kotid autosse ja oma 600g kuiva materjali oli vaja koguda ehk siis kuna tegemist oli tervete taimedega siis vast kuivamis jagu nii 3 kuni 4 kordselt rohkem ja korjama läksime seda sama taime, mis ma hommiku herbaariumi jaoks näidiseid korjasin. Yhest kohast, sealt saeveski juurest saime aint yhe põõsa ja siis tuli minna teise kohta, sinna kust ma hommiku leidsin. Otsisime K ylesse ja minek, Ku jälle kuudus, talle täitsa meeldib kohe seal. Kohale jõudes sai vajalik jagu taimi kokku ja siis jälle autosse ja koju. Ilmad siin ikks väga kuumad, aga täna olin juba ilma särgita ka, vaja ikka enne vihma perjoodi jumet ka natuke saada, esimene nahk ka juba muidugi maha aetud, aint aga otsa eest, seljalt ja turjalt veel ei ole hakanud tulema, aga ma arvan et kus ka see pääseb. Koju jõudes oli siin yks F. sõber B., K läks maija ja mina hakkasin kohe korjatud taimi tykeldama, et neid oleks hea kuivatamist pakkendada ja Ku oli abis B'l. Siis mingi hetk, tuli Ku minu juurde ja ytles ,et aitab kyll, kuna B. nägi, et yks puu oli veel viltu vajunud tuulega, yle sõidu tee ja seal samas kohas suhteliselt kus eelminegi. Läksime siis sinna ja vaatasime, aga mulle tundus ikka kohe , et ega siin asja saa, tuleb ikka langetada samasse suunda, kus on kaldus, aga kuna on tegemist suure puuga ja kaldus metsa puit tee peale, siis tuleb see teise suunda saada, siine puittee on natuke asjalikum kui Eestis, siin on tehtud selline meetri laiuni ja käsi puudega, et ratastoolis inimesed saaks ka tsunglit avastada. Aga nyyd, selline asi, et ma siin kirjutan köögi laua peal ja teate, mis just juhtus, keko jalutas laeall sarika keal ja sittus minu kohal otse arvuti peale, hea et mulle pähe ei sittund, kuid see siin tavaline, loodus elab siin ikka korralikult, seda just märkasin päeval, kui ptsisin seda taime siis jalutasin nii öelda heinas ja seal ikka tõesti on elu, mitte nagu eestis, et äkki mõni sipelgas või mdagi, siin ritsikad igas suuruses ja liblikad ja putukad ja sipelga, need eriti julmad, ennast ei ole ollagi aga hammustab nii mis kole ja hein ka siin oopis teist sugune, tervav ja hammastega, mul jalad kõik ära kraabtud, ei ole vist kunagi sellised mul jalad olnud ja ega pikka pyksi siin ju jalga ka ei pane , kui just enda peale ikka väga tige ei ole. Nii kuhu ma siis jäingi nyyd, B ja Ku olid otsinu mingi vinsi, et tõmmata puu alumist osa teisele poole, et siis ehk läheb nii nagu B arvab, aga mul ei ole usku sellesse, kui kõik sai valmis, et nyyd läheb saagimiseks, siis muidugi ei töödanud korralikult B saag, see oli juba korralikum Husquarna 358 äkki, kui mul jäi meelde, tööle kyll läks aga mingi jama oli, et pöördeid yles ei võtnud, B kyll reguleeris ja siis arvas, et mingi tihend läbi ja saab liiga palju õhku peale, et läheb üoest läbi ja ostab uue tihendi, aga siin jälle selline asi, et enamajaolt aint yks korralik pood ongi ja ega ka seda tea kas parasjagu on seda tihendit ja kui ei ole siis ega jälle ei tea millal tuleb laev uue kaubaga, see ikkagi ju meretagune maa, kui midagi otsas siis ei tea keegi midagi ja ei oska öelda millal ja kunas, yheseõnaga nagu ma ennist ytlesin, et mis käes see kindel. Kui sai selgeks, et B saagi korda ei saa ja meie väikese kökatsiga ei hakka seda suurt puud jamama, läksin ma taimi edasi tykeldama, kui see tehtud siis väike lonks kohaliku limonaadi ja pesema. Päevane higi ja tolm maha pestud siis tegin syya, riisi kana ja karri kastmega. Siin kohe poes myyakse nii, et 2 topsi on koos, mi käib poolesk, ylemiseskuiv aine, ehk siis riis ja all kaste koos kõige vajalikuga. Riis keema ja kaste panni mõlemad valmis ja siis saime Ku syya, sest K sõi mingi lihakonservi hernestega ja šokolaadi, seda meil nyyd on siin palju, sest mina tõin ja siis veel K vanemad saatsid ja K sai ka veel paki sokolaadidega, et yhesõnaga, meie kapis on söök ja K kapis šokolaad. Kui söök soodud ja nõud pestud siis viisin kanadele vett, sellne tunne oli nagu neil oleks olnud vesi otsas kuu aega, kui ma kanala poole veega teel olin siis kõik juba jooksid minu poole ja kui vesi paika sai siis kõik 25 kana korraga tahtsid vett juua, 3 muna ka oli vahepeal munetud, need viisin suurde kööke ja siis oma maija tagasi, kysisine veel K'lt , et kas kanadele ka vaja tablette panna vette, ta aint naeris. Meil siin selline asi, et poest ei ole mõtet osta kallist vett ja kohalik ei ole ka väga hea, aga arjant on see, et kohalikule veele pannakse kloori tablett sisse ja siis kõlbab juua ja ei tee tervisele midagi. Lasin fotokast ka pildid arvutisse ja täna oli putukate päev, pildil olid, liblikad, ritsikad ja siis herilane, selline pirakas, nagu siin maal nad ikka on. Ja nyyd ongi juba pime, et veel natuke raamatut lugeda, ja magama minek, selline see elu on siis teisel pool ookeani.