25.12 - 12.01

Jõulu esimene püha, tahtsime minna turule, aga oli kinni ja sellest tulenevalt läksime randa ja saime seal kauem olla. Vesi oli mõnus ja lained ka suured, helistasin ka koju, et oma perekonnale jõulu tervitusi saata ookeani kaldalt jalad vees. Puhkasime ja nautisime päeva rannas ja enne koju minekut võtsime kontorist asjad ja korra veel ka poes ja koju, sest õhtu on poistega esimene ööpüük. Sellega hakkab meie töö jälle peale, mis kestab kuni 5 jaanuarini välja.

Pühapäev magasime natuke pikemalt ja veidike asjatamist ja õhtul uuesti ööpüügile. See kord ma üritan end rohkem hoida ja vahetada rohke riideid ja iga kord peale püüki pesemas käia, et vältida uuesti seda rõvedat löövet.

Nädala algul tegelesime herbaariumiga ja ööpüükidega ja üritasin suurema osa kiirelt valmis teha.

Kolmapäev lähen linna F'ga sest tal on vaja natuke autot remontida ja tulevad ka sõbrad Eestist – Merit ja tema sõber Kaisa.

Hommiku tegin natuke veel kodus tööd enne kui minema hakkasime, sest esimesed herbaariumid hakkavad valmis saama ja F tahab neid Pariisi saatma hakata. Päeval palavas kontoris tööd, sest konditsoneeri ei ole veel ära parandatud ja see vist juhtub allas millagi jaanuaris, sest ega enne siin ju asjad ei liigu, see ju Guiaana. Nelja ajal läksime F'ga tüdrukutele järgi, lennujaamas leidsin nad kiiret yles, tydrukud – mustas ja paksult riides, see oli väga harjumatu, siin ju näed inimesi aint lühikeses riides ja suhteliselt värvide küllaselt. Koju sõites käisime läbi poest ja ostsime esmavajaliku kraami ära ja sõitsimegi Kaw mäele. Ku oli juba pannud püügi üles ja minu kord oli püügil valvata ja tüdrukud olid pikast sõidust väsin ja tahtsid ka ainult puhata, sest homseks oli meil parajalt tihe plaan mõeldud looduses. Püük läks rahulikult ja nii 5 ajal sai koju.

Hommiku lasti mul magada kuskil kümneni, hommiku kohv ja oligi aeg minna vaatama jugasid. Panime auto alla parklasse, et oleks võimalik rohkem kõndida ja rohkem näha ja ka muidugi varbad vihmametsa joa vette panna, sest ega sellist võimalust just väga palju ei tekki põhja-eurooplasel. Tüdrukud nägid esimesi morphosid ja isegi väga lähedalt ja ilusat loodust, ning joas oli ka vett rohkem, kui me viimati Ku käisime. Peale juga jäi meil veel aega ja läksime jalutama suure puu juurde lootes , et ehk on vett nii palju et seal ka on väike juga, aga ei. Kuid ilus loodus, väike koobas, suur puu ja õitsevad lilled. Õhtu jälle ööpüügile, sest poisid tahavad püüd ja tüdrukud otsustasid ja vaatama tulla esimest korda öist liblikapüüki. Täna me olema Ku kahes kohas, tema on augus ja mina Andréga üleval. Kuna oli väga selge ja tähistaevas ilus ja hästi selge, otsustasin minna tüdrukutele jala järgi, et nad näeksid ja kuuleksid öist metsa ja näeksid imelist tähistaevast. Neiud olid end korralikult sisse pakkinud ja asusimegi tagasiteele. Nad küll kartsid rohkem ajast aga ka said nautida imelist öist loodust. Püügi platsil nägid nad palju ööliblikaid ja neile nagu ma aru sain väga meeldis. André rääkis ka neile ühtteist ja näitas erinevaid liblikaid. Tagasi viisin tüdrukud ikkagi autoga, sest neil ei jagunud väga palju julgust enam. Vahepeal enne lõpetamist käis ka veel Ku uurimas kuidas meil läheb ja kas me oleme saanud mõnda Titanust või mitte, aga ei ole saanud, millegi pärast täna ta ei lenda. Kui me Andréga ära lõpetasime viisin asjad ära ja andsin auto Ku ja ka tema lõpetas suht kohe.

Hommiku lasid tüdrukud meil magada jälle nii üheksa, kümneni. Täna on selle aasta viimane päev siis ja meil on plaanis natuke yhtteist muretseda ja kontoris natuke asju teha ja ka randa minna. Kontoris asjad joones, hakkasime sõitma ranna poole, aga ilm oli suht tuuline ja sadas, kuid Ku otsustas ikkagi korra rannas ära käia. Meie tavalisest rannast ei olnud enam midagi järgi, siinsed tormid on selle totaalselt muutnud ja ookena on tõusnud kõrgmale. Nii et läksime natuke kaugemale, tegime tormisest rannast pilte ja otsustasime, et lähme käime natuke linna peal ka. Remirés leidsime mingi suuremat sorti kaubakeskuse ja vaatasime sinna sisse, sest Meritil oli tekkinud vahepeal mingit sorti kõhutõbi – turistikas. Sealt saime Meritile rohte ja tüdrukud ka jalutasid poodides, ning imestasid, et kui palju on igast ilusaid kleite mida Eestist ei leia. Teel koju käisime veel ka poest läbi ja ostsime šampust ja igast juuste. Õhtul on ka ühime pidusöök, kuhu on kutsutud kõik peale turistide, nii et ka minu külaised saavad osa Guiaana aastavahetusest. Me jõudsime Ku kokkuleppele, et tema on täna Kris´iga püügil ja mina saan olla tüdrukutega. Merit proovis natuke sööke, aga tal oli ikka nii vilets olla ,et ei jäänud meiega kauaks lauda, vabandas F'i ees ja läks puhkama, kuid tahtis et me teda ikka 12 ajal üles ajaks ja kaasa võtaks püügiplatsile, kus võetakse vastu uus aasta. Söök oli hea ja šampus sammuti, väga tore aastavahetus oli pererahvaga, peale 12 istusime veel natuke tüdrukute majas ja muljetasime. Mingi aja pärast läksime magama, et homme jõuaks linna ja teha seal yhteist ikka.

Hommiku ajasin Ku 9 ajal üles, et sõitma hakata, tüdrukud on siiani väga tublid olnud, hommikuti on agaralt üleval ja teevad kohvi ja üldse väga toredad. Tänane uue aasta esimene päev näeb ette küige pealt minna Cayenne'i vaatam kas turg on lahti ja tüdrukutele üldse näidata Cayenne'i. Turg oli kinni, aga käisim kõik muud vaatamisväärsused läbi ja ilm oli muidugi palav, nii et heledat neiud põletasid endale riided ikka korralikult selga. Kui linnas tiirud tehtud läksime veel ka randa, et saaks ikka sooja ilmaga ka ujumas käia. Sõitsime kaugemale randa ja lained olid suured ja mõnusad. Merit ütles, et ta ei oleks uskunud et sellisesse lainesse ta ujuma läheb kui ta tegi seda ja oli uhke enda üle, et sellega hakkama sai. Ujumas käidud ja kohustuslikud fotod rannas tehtud seatsime sammud tagasi koju, kuna meil on ju õhtu jälle ööpüük. Neiud olid päevaga rahul ja ootasid juba suure huviga homset päeva Cacao's ja loomaaias.

Hommiku sõitsime siis Cacao'sse, et käia liblikate muuseumis, vaadata natuke Cacao peal ringi, käia turul ja muidugi süüa seda imehead hiina nuudlisuppi. Kui seal said asjad ühelepoole seatsime sammud autoga loomaaia poole, kuna mina olin ööotsa püügil olnud ja maganud vist ainutl mingi tunnikese siis autos ma üritasin ikka natuke magada ka, kuid ega sellest eriti midagi välja ei tulnud. Loomaaias oli mul põhiline eesmärk näha jaguari ja see ka õnnestus ja mitte lihtsalt näha vaid üks jalutas mõnusalt ja demistreeris end ja teine vedeles mõnusalt ja tõstis pead natuke – väga väga ilus suur kiiru, sellist silitaks küll. Nägime ka küiki muid siinseid kohalike loomi, mida vüib ka looduses kohata, aga hea on ära vaatata, et hiljem oskad loodusest kokku panna kes võis nyyd seal metsas olla. Aga ühed suured sead Tapirid olid lahedad, sellised londiga ja muhedad tegelased, kuid metsas on nad ühed ohtlikumad, sest võivad rünnata. Mulle endale meeldiski kõigerohkem jaguar ja igast erinevad ahvid ja ka tüdrukud jäid hästi rahule ja neile hullult meeldis. Tagasi sõitis Ku kiirelt, et jõuda õigeks ajaks kohale ja hõivata koht ööpüügiks. See kord on Ku püügil ja ma üritan tüdrukuid tegevuses hoida, viimased ööd on nad ka alati püügil käinud nii mõned tunnid.

Esmaspäev, lõunast sõidan tüdrukutega linna, et Kaisa saaks veel migit staffi osat, sest ta sõidab täna koju. Ise läksin kontorisse ajalehti vahetama ja ka natuke printida oli vaja. Tüdrukutele linna järgi minnas sadas päris tugevalt ja nad olid ka korralikult märjad nagu silgupojad. Tagasi kontorisse sõites käisime veel Super U'st läbi ja ostsime sööja, sest mul on kõht tühi, kontoris vahetas merit oma piletid ümber ja Kaisi natuke pakkis. Ma helistasin ka Ku, et ta läheks kindlasti neljaks platsile, sest ma ei jõua tagasi selleks ajaks, siis viisime Kaisa lennujaama ja saatsime ta ära ja ise sõitsime tagasi mäele. Ku olid juba asjad üleval ja kõik oli korras, ma sõin kiirelt ja märkisin elektrit ja läksin püügile. Ööse käisid veel ka Ku ja Merit platsil ja meil oli lõbus.

Merit läheb tagasi 9. jaanuaril, nii et meil on aega igast huvitavaid asju teha, plaan on minna Kourou'sse ja käia palju metsas ja lasta Meritil püüda liblikaid. Suure harjutamise peale tuli tal see lõpuks väga hästi välja, tagasi minnes oli tal korralik kogu, nii morphosid kui igast teisi liblikaid ja André andis talle ka veel ilusaid ööliblikaid ja André õpetas meile veel ka kuidas liblikaid sirutada, et kui Merit Eestisse läheb saaks ta oma liblikad ilusti ära sirutada. Üks päev käsisime hommiku jalustamas ja nägime siinset küige suuremat vöölast, ehk hiidvöölast, kes võib olla kuni meeter pikk pluss veel 50 cm saba, see oli suur aga hea ja tore kogemus, ning eriti tore oli, et ka Merit teda nägi. See hommik sai Merit ka hulga liblikaid ja väga oterda kogemuse. Pärast viisime prügi ära ja käisime jalutamas loodusrajal, seal nägime kohe algul pisikest värvilist konna ( kõigi laste lemmik konna ) ja muidugi ka morphot, koolibriid, hulgalilselt sisalikke ja tee peal ühte suurt madu, millele ma oleks peale äärepealt astunud, kuid märkasin õigel ajal, aga jah Merit nägi aint saba, kuid sedagi. Edasi jalutades ükshetk tegi mingi suur suur loom sellist röhitsemist ja jooksis suure raginaga minema, me arvasime, et see võis olla Tapiir, ehk tasandikutapiir võis siis ameerika tapiir. See ehmatas Meritit ikka meeletult, sest enne seda saime ju teada ,et Tapiir on üks ohtlikumaid loomi siin, sest ta võib rünnata inimest ja teisel loomad enamjaolt ei ründa ja pigem põgenevad. Vaikselt sai Merit hirmust üle ja saime edasi jalutada ja nautida kui seda saab nüüd nautimiseks nimetada uudistada loodus rada. Tagasi sõites nägime ka veel väikseid ahve, Tamariine, kellel on kollased käpad, tänane päev oli väga looma rohke ja tore, mul endal on kohe väga hea meel ,et nägime nii palju erinevaid loomi ja et ka Meritile meeldis. Siis üks päev käisime veel linnas, André oli ka ja ma pidin natuke tööd tegema ja kui André ja F saavad asjad ostetud siis lähme Cayenne'i aga muidugi André ei arvestand meiega või siis unustas ära jne. Et me tulime F'ga tagasi ja mul oli jälle vaja juukselakki, sest lööve on tagasi aga väiksem, sest esimest sümptomitega ma hakkasin kohe tablette võtma ja need aitavadki – järelikult on mu alergia mingite ööliblikate vastu, ei tea kas see on hea enne vüi mitte aga loodan, et see millekski tõsisemaks ei lähe. Neljapäeva õhtu tuli välja, et hall auto on katki ja on teenenduses kuni esmaspäevani, nii et meil ei ole autot, kuid Ku ja Merit tulid ikka ise selle peale , et lasta F meile rendikas võtta ja et ma saaks ikka Kourou'sse minna. Ku tõi auta reede ära ja siis me käisime Meritiga Cayenne'is poodides ja õhtu jautasime palmide väljakul ja sõime kuuma vürtsikat liha saiasid, need olid väga head ja mingi het hakkasime tagasi minema, nii et Merit nägi ka ära pimeda Cayenne'i. Laupäev muidugi sadas siin mäel, aga me ei heitnud meelt ja sõitsime küige pealt Cayenne'i turule ja jalutasime natuke ,ning saime märjaks ja otsustasime, et sõidame ikkagi Kourou'sse, kui sajab siis vaatame autoaknast ja käime kohvikus ja kui on kosmosekeskus lahti käime ka seal, aga kui ilus, siis lähme randa. Kohale jüudes muidugi sadas ja kuidas veel, Merit ja Ku läksid ikkagi randa vaatama, aga mina mitte, sest ma ei tahtnud rohkem märjaks saada, hakkasin juba vaikselt kuivama. Siis sõitsime kosmosejaama juurde aga selle muuseum oli kinni, ning tagasi Kourou'sse tegime peatuse kohvikus ja sõime natuke ja istusime. Enne tagasisõitu, mõtles Merit, et võiks minna vaatama kas nüüd äkki on muuseum lahti ja oligi, nii et saime ka kosmosemuuseomis ära käia, ehk Euroopa NASA's. Väga tore ja hariv muuseum oli, nägi rakettide makette ja muud kosmosega seotut. See nähtud asusimegi tagasi teele, André oli juba platsi sisse vütnud ja mina jäin sinna nii kauaks, kui André sööb ja panevad üles F'le püünise kullakaevanduse mäele. Õhtu saatsime jälle mööda liblikaid püüdes ja hommiku kui ma lõpetasin käisin pesemas oli kell juba kolmveerand kuus ja ajasin Meriti üles ,et teha viimane jalutuskäik metsas ja ta kuuleks na näeks varahommikust metsa, mis ärkab. Nägime ka hommikust liblikat, aga kätte ei saanud, sest ta oli kiire võis siis mina liiga aeglane, nagu tavaliselt. Merit pakkis oma asjad kokku ja ütles F'le aitähh kõige eest ja läksime linna, et ära käia veel ühel mäel kus on võimalik näha laisikuid, keda me ka nägime, nii et Merit nägi siin palju ja koges tõelist ekvatoriaalset vihmametsa. Peale seda läksime alla randa, ujusime ja jalutasime ja võtsime natuke päikest, vahepeal sadas ja vihma, aga suuri laineid ei olnud oli ilus rahulik ookean. Täna hakkab ka karneval ja Merit lootis et näeb ka selle alguse ära, aga kahjuks nii ei läinud ja kuumi lihasaia ka ei saanud ja ka poed olid kõik kinni, leidsime ainult Remire'st ühe hiinaka, mis ka hakkas end sulgema. Kui kõik sai joonde sõitsime lennujaama ja saatsime Meriti ära ja sellega lõppeski tema puhkus Lõuna – Ameerikas, Prantsuse Guiaanas rahvakeeli Rohelises Põrgus, külas idaeurooplastel. ( Roheline Põrgu selle pärast, et siin on kõik kõige mürgisem maailmas ja oht saada mõnelt mürgiselt loomalt või ämblikult pureda väga kõrge ja tüdrukutel läks hästi, et nad said tagasi lennukile, sest kui sa juba siin maandud, siis on väga suur tõenäosus, et sinuga võib midagi juhtuda halba. Ja kui oled milleltki mürgiselt hammustada saanud siis on teada ,et sul on aega haiglasse jõudmisesks 2 tundi ja sealt edasi ei ole enam midaig ilusat, vaid lootus ,et ehk jääd elama. ) Ta jäi oma puhkusega väga rahule ja meie saame sukelduda oma tavapärasesse argielu rutiini.

Esmaspäev ma magasin vist mingi 10'ni, need magamata tunnid tuleb ju kuidagi tasa saada ja päev otsa värvisime Andréga ühete maja ja saime selle värvitud, selline hästi tavaline päev, aga päikest sain natuke liiga palju, nii et õhtu pidin enda natuke tohterdama ja pühapäev ja rannas tegi natuke päike liiga.

Teisipäeva hommiku tegelesin natuke herbaariumi asjadega, sest F läheb kolmapäev Pariisi ja selleks ajaks on vaja kõik valmis panna. Enne linna minekut tegin veel pooleteise tunnise liblika jahi ja sain kätte ühe erilise ja värske morpho ja mingi punase liblika, mida Andrél ei olnud ja ta vahetas selle mul ära ühe teise ilusaga. Linnas viisin ühe geneks parandusse ja tegelesin viimaste pakkidega herbaariumist ja oligi aega tagasi sõita, sest meie bensukas on remondis, tegi F meile Stupani pensukasse arve, et me saaks kütust võtta see aeg kui ta on Pariisis. Võtsin U peale ja sõitsime koju. Ku ja André olid tegelenud vahepeal teiste genekatega, mis on seisnud siin aastaid aga ei saanud uhtegi tööle. Õhtu tahab André teha kullakaevanduse platsil proovi püüdmist, et kas on seal midagi või mitte, kui ei old seal midagi. Kella 12 ajal korjasime Andréga sealt asjad kokku ja tulime magama ära. Hommiku läks Ku linna F lennukile saatma ja meie Andréga värvisime pesumaja ja käisime ka suures koopas, et ehk õnnestub näha suuri skorpione ja tarantleid, kuid ei midagi, ainult kooparitsikaid nägime ja ka muidugi Coq de Roche´ (Rupicola rupicola). Aga sinna peame veel tagasi minema, et näha neid skorpione ja tarantleid. Tagasi tulles värvisime pesumaja edasi ja saime peaaegu valmis aga vihma sadas nii palju, et segas väljast värvimise lõpetamist ja see jääb homseks.