Jaanuar / veebruar

Mis siis vahepeal juhtunud on? Põhiline mis oli, oli see, et kui algasid Tuneesias rahutused, siis kadus ka igasugune ühendus euroopaga meil ja ka internet ja selle taastamine võttis aega, ma arvan et kuu või isegi rohkem. Nagu siin ikka asjad käivad kas väga aeglaselt või siis üldse ei liigu. Nagu Silveri pakk, tuli väga aeglaselt ja siis ei saanud teist veel postkontorist kätte ja kokku läks kätte saamiseks 9 nädalat, või äkki ei olegi nii palju. Kuid piparkoogid ja jõuluterivtused veebruari viimastel päevadel on ka omamoodi mõnus :) . Kui André veel siin oli, ehk siis jaanuar, värvisime kõik võimalikke asju temaga, said üle tõmmatud kõik majad, uus veetorn ja sellele ka vana mahutu üles pandud, sest Ferd´i maja kylles olev torn hakkas juba otsi andma, eks termiidid teevad oma töö. Korjasime ka Kuldariga igast taimi, nii herbaariumi programmi jaoks kui ka eraldi, mitte programmide jaoks. Siis veel tuli siin idee, et Ferd vajab banaani istandust oma 50 taimega, mis seal ikka siis, võtsime natuke võsa maha pesumaja ja Angelique´i vahelt ja sinna istutasime. Alguse tegi ära André ja Kuldar lõpetas. Natuke on saand ka suurt istandust niitam kuid see vajab veel lõpetamist. Jaanuari lõpus käisid siin liblikaid püüdmas 2 ameeriklast ja üks kanadalane, kes oli André sõber, see kord siis natuke vanem sõber, 62 äkki, et ei tekkinud samu probleeme mis noortega. Siis oligi meil 3 valguspyyki korraga, mina ja Kuldar ameeriklastega ja André oma sõbraga. Logistika ja kõik muu õnnestus ideaalselt ja ei olnud mingit probleemi, kui aga Andréd ei oleks olnud siis vast oleks meil olnud natuke jama, aga eks see jääb teiseks korraks järgi proovida, või äkki tuleb siia vahepeal mõni uus eestlane. Need ameeriklased olid toredad mehed, sai nendega nalja ja üldse väga muhedad ja teadsid liblikatest ja kõigest sellest, kohe näha et tunnevad asja ja tegelevad sellega pikemalt. Maishe (üks ameeriklane) rääkis, et ta avastas enda jaoks liblikad 35 aastat tagasi ja sellest ajast peale nad on peaaegu iga aasta käinud Howard´iga liblikaid püüdmas maailma erinevates kohtades. Ja kui ma peaks kunagi sattuma ühendriikidesse ja NY´i siis kindlasti läheks neile kylla. See aasta on olnud üldse väga imelik, sest õiget vihmaperjoodi nagu ei olegi olnud, sajab aga harva, vahest on nii, et meil mäel sajab paar või siis 3 päeva ja peale seda on jälle ilus ja kui sajab siis sajab pikalt nagu Eestis laus vihma korral, aga mitte palju. Ainult ühel päeval sadas siin 205 mm ja varem oli vist mingi 100 ymber aga muidu ikka nii 25 ja vähem või siis üldse mitte. Nii nagu Kati rääkis või siis Florence et jaanuaris lihtsalt koguaeg sajab, siis seda see aasta ei ole olnud. Sellest tulenevalt vist on ka nii, et Titanus ei lenda, sest esimesel mustal kuul, saadi kätte ainult vist 15 ümber ja teisel mustal kuul (jaanuaris) 7 Titaanust ja 2 mingit sarnast aga haruldasemat. Oligi nii, et öö jooksul üle öhe Titaanuse ei tulnud, see oli väga imelik ja mehed ka imestasid et mis juhtunud on, Maishe rääkis ka, et on suure raha alla pannud ja Titaanust ka ei tule, kuid lõpuks ikka sai 2, tavaliselt saavad nad öö jooksul 2 ja rohkem, rekord on vist koguni 9 tükki öö jooksul. Enne ameeriklaste siis tulekut ja peale nende püüki tegin ka mina 2 püüki, et ehk ünnestub mul Titaanust saada, aga kus sa sellega ainult liblikaid, kui needki on väga ilusad ja tundub, et ma olen nad endajaoks leidnud ja nende püüdmine ei väga mõnus, olengi vaikselt hakanud endale kogu kollektsioneerima, nii päeva-, kui ka ööliblikatest. Siis veel viimastel püügi päevadel jäin kergelt haigeks ka, aga see möödus kiirelt rohtude mõjul, eks see oli, et püütsime Andréga läbi vihma ja olin täiesti märg ja natuke oli kylm ka ja nii tuligi see haigus kylge. Alergiatele olen ka saanud ravi, nii et neid vist enam ei tule, enne ööpüükide algust tuleb lihtsalt hakata rohte võtma ja siis ei ole probleemi. Eestist kaasavõetud ja hiljem toodud Clerantini tabletid on otsas ja siis üritasin saada siit apteegist seda aga neil on see retseptiga ja ei saa nii sama, kuid seal oli väga tore proviisor ja soovitas ühte teist rohtu, mis on sama toime ainega ja ma olen nyyd seda võtnud ja see töötab vaata et pareminigi kui see Clerantiin.

Vahepeal juhtus ka see, et mul arvuti klaver otsustas otsad anda ja tuli osta uus klaver, aga siin on müüa ainult prantsuse klaviatuure, kus tähed teise koha peal, panin küll põhja eesti oma aga natuke ikka keerulin, et kui midagi otsin, siis teisel kohal kui nupu peal :) . Kui kõik turistid olid lõppuks ära läinud ja saabus rahu ja vaikus, siis andis Fred meile mõned vabad päevad, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest tal oli vaja enne Pariisi minekut teha nii palju, et meil ei jäänud lihtsalt ega puhkuseks. Tükkeldasime ühke taime Quassia, see oli hirmus, pärast kõik kohad olid kibedad, huuled ja nägu ja näpud. Küll sai pestud neid korduvalt aga kui maitsesid siis ikka oli selline tugev mõrkjas maitse juures. Ükspäev oli vaja Fred´il ühtesi pipraid ja selleks tuli sõita Brasiiliasse, see oli oma moodi elamus. Maa sinna kyll pikk ei olnud, piiri kontrolli ka sammuti ei olnud piiril vaid mingi 100 km enne eraldus jõge oli dokumentide kontroll, sest sealt tuleb ainult üks tee ja kõik kes tulevad ja lähevad vaadatakse üle. Peale seda ei kontrollitud midagi, lihtsalt läksime jõe äärde ja seal ootasid paadimehed, et saaks meid Brasiiliasse viia. Soit oli edasi tagasi, sinna jõudes leppisime kokku mis kellaajal tahame tagasi minna ja oligi kõik. Brasiilia linnas ´, see oli vist neljapäeva hommik, käis selline elu, et ma ei ole sellist elu näinud isegi nädalavahetusel kuskil. Muusika mängis tänavatel ja rahvast oli palju igal pool ja kõik olid hästi avatud ja abivalmis. Brasiillased ise on väga lühikesed, ma tundsin endas seal ikka kohe pikkana ja hinnad on ka mitmeid kordi odavamad, kui meil siis French Guianas. Ma tahaks näha, mis toimub seal nädala vahetusel, eks tuleb ära käia, kui vihmad hakkavad üle minema ja koguaeg paistab päike, siis on ka samba toredam. Peale Brasiilias käiku tuli jälle hakata kiirelt herbaariume liimima Fredericu Prantsuse reisi ette valmistama. Kui aeg jõudis pakkimiseni siis oli meil nii aja kui ka ruumiga kitsasm Kuldaril ei tahtnud vaga libedalt joosta pakkide markeeringud ja Fred võttis esialgu 4 kotti kohta aga 2 tundi enne lendu oli selge, et asjad ei mahu ära ja tal õnnestus veel kiirelt üks lisa kott juurde osta ja kõik taimed said ilusti 5 kotti ära pakitud kogukaaluga 125 kg, kuid mis kaaluvad kuivatatud taimed, eks te ise arvake kui suured olid need kotid. Kui Fred sai lennukile saadetud oli paras aeg järgmine päev kontorit koristada, sest see segadus mis maha jäi ja taimede puru oli ka igal pool, mul kulus selleks vist kuskil 6 tundi ja sai korda ja puhtaks, uutele taimedele. Nädala lõpus läks ka Florence Pariisi, nii et me pidime valvama Chirilli ja tooma koolist ja ka täna kooli viima. Ruth´ile tuli ka asendaja lõpuks, jälle kord vist arvatavalt Brasiilia illegaal, sest kui me Brasiilias olime, siis Fred´i sõber kes pidi ta üle piiri tooma oli seal ja rääkis , et proa ei tule täna kuna midagi oli vahele tulnud, vist mingi sild oli katki. Muidu tore proa, arvan et Ruthist natuke vanem, aga samas ega nendest brasiiliannadest aru saa kui vanad nad on, hästi säilinud siin soojas. Praegu õpetabki Ruth talle kõiksuguseid asju, et varsti saaks ta ise hakkama ja Ruth saaks otsad kokku tõmmata, kui aus olla siis ma ei tea ta nimegi, aga Kuldar ütles ,et oli vist Rose või midagi sarnast.

Täna tuleb veel Chirilliga lõunale minnam sest Florence tuleb alles õhtase lennuga ja õhtu jälle järgi kooli minna. Nädalavahetusel kui käisin liblikaid püüdmas metsas, üks kindel liblikas lendab ainult metsa alla ja peaaegu vastu maad, ma siis luurasin neid, sest nägin korra ja ootasin et tuleksid tagasi ja ühe korraga kuulsin, et midagi liigub mu selja taga. Esimese hooga ehmatas kohe ja siis sain rahulikult jälgida kuid ilus must loom minust mööda läheb, ma esimese hooga ei osanudki kohe liigitada, kellega tegu on. Kuid kodus sai selgeks, et oli Jagurundi, nii et ma nägin siis esimese kiisu looduses ära. See oli ka huvitav, et ta ei märganud mind, ju tuul oli teiselt poolt ja ma olin vaikselt, sest ootasin ju liblikaid. Igaljuhul väga tore kogemus, kuid ainult pilti ei õnnestunud saada, lihtsalt vahel tuleb teha järele andmisi, kas otsida kaamerale midagi või siis püüda liblikaid. Viimasel ajal olen ma ainult liblikate püügiga tegelenud, kuna mu õige objektiiv läks juba dets. katki ja selle võikse kit-objektiiviga ei tee suurt midagi siis ootan ära kui Fred toob mulle Prantsusmaalt uue, siis vast hakkan ka uuesti loodus pilte tegema ja ka muid pilte ehk rohkem.

Üks pühapäev oli ka Chirilli sünnipäev, kus sõime lasanjet ja käisime pärast Patawa joal, see oli hästi tore kogemus, kuna ma sain sinna alles esimest korda ja vett oli palju ja vesi oli soe. Nii et sai supelda ja kividel turnida ja mõnusalt veel olla.

Selleks korraks vast kõik, sai vist kõik tegemised üles loetud. :)