Terve 12. nädala esimene pool möödus desmodiumi puhastades, pestes ja tuues ning viies. Neljapäevaks kell 10.30 oli tellitud konteiner külmhoone juurde, et külmutatud desmodium konteinerisse pakkida ja saata Prantsusmaale. Desmodiumi puhastamine polnudki nii hull, kui siin Kuldar rääkis ja Haiti poisid ja nende isa tegivad ka head tööd. Kui toodud desmodium sai puhastatud korjasid Haiti poisid ära ka meie istandustest desmodiumi, nii et lõpuks sai konteiner täpselt täis. Aga kui oli käes aeg, et neljapäev hakata laadima, ei tulnud kuskilt konteinerit. Ootasime vist mingi kella kolmeni kui lõpuks toodi, peale selle kui Frederik oli käinud sadamas asja uurimis , mis toimub? Kuid siin ju see tavaline, et keegi ei tea, milla, kunas ja mis moodi asjad toimuvad ja see kes tahaks kiirelt tööd teha peab ootama. Kui lõpuks konteiner oli kohal, tegime alused paraja kõrgusega, et meie 150 kotti desmodiumi peale mahuks. Jällegi Kuldar rääkis, külmhoones on 10 kraadi sooja ja see on ikka siga külm, ekh 15 kraagi külmem kui õues või isegi rohkem, sest autos oodates päikese käes päävitus mul aknapoolne käsi täitsa ära. Öhtu saime veel Bernardi käest kätte teise auto ja viisime rendika Sixt'i tagasi. Reede tegime viimased tööd veel enne puhkust ära, viisin prügi mis oli kogunenud juba ei tea mis ajast ja Kuldar niitis muru ja viskas natuke kruusa. Peale lõunat veel linna, Kuldar tahtis netti ja mina poodi, sest kõik korralikud püksid ja plätud on läbi kulunud. Siin ju käin aint plätude ja lühkaritega ja need kuluvad, plätudega läks lihtsalt 9 euri ja olemas, aga pükstega nii lihtsalt ei läinud, ma arvan et käisin kõik Cayenne kesklinna poed läbi, kas ei sobinud liialt kõrge hind või siis jälle ei olnud päris see ja lõpuks ostsin ikka esimesest poest ära, enamvähem ja odavad ka. Kontorisse jõudes oli pesud pestud ja Kuldar ka internetis käinud, ma ka natuke veel uudistasin enne puhkust ja siis võiski juba öelda, et puhkus käes. Hommiku sõitsime Frederiku pere ja Chirilli sõpradega Regina'sse, seal oli väike eskursioon muuseumis, mis rääkis ühest väga vanast stivilisatsiooni talust, kus oli elektritootmis masin, mis töötas auru jõul ja sellega pressiti suhtkruroost mahla välja. Pärast seda sõit paadiga ühel jõel, et minna seda talu või kuidas seda nüüd ka nimetada vaatama tegelikult. Paadi süit oli mõnus, aga pärast kui kohale jüudsime tuli käia märjas metsas mingi pool km ja mul olid varbavahed, mis ei olnud oma ülesannete kõrgusel ja ma käisin paljajalu, see oli küll mõnus aga samas ka natuke adrenaliini rikas. Muid elukaid ma ei näinud mudast jooksmas kui ainult ühesõralisi krabisid ja muidugi palmiokkad olid ka ohtlikud, mida võis olla igal pool. Kõik läks hästi ja midagi ei juhtunud, kui ainult tagasi sõites jäel võttis päike nina agaralt. Pühapäeva hommiku 5.30 sõitsime Kouruo poole, et minna Kuradi saartele ( Ilse du Salut ) 4'ks päevaks puhkama, algul oli küll plaanis 5 päeva, aga kolmapäeval läheb 201. rakett kormosekeskusest ja siis tehakse saared inimestest tühjaks, sest rakett lendab üle saarte ja kui midagi juhtub siis on saartel ohtlik. Ühesõnaga 4 päeva ja 3 ööd süüa, puhata ja pildistada, nii meile Frederikc ütles, et jõuaksime jälle tagasitulles tööd teha. Kuradi saared koosnevad kolmest saares, kahele neist lastakdse inimesi ja kolmandalt on raktetikeskuse andurid ja juhtimis süsteemid. Meie jõudsime ainult põhi saarele Ile Royale, kus oli meie hotell ja kõik muud vajalikud asjandused puhkamiseks, aga sellele teisele saarele Ile Saint-Joseph'ile ei õnnestunud meil minna kuidagi. Kaks korda proovisime, küll oli katamaraan katki läinud saarele tulles ja viimane päev ei olnud lihtsalt aega nii palju, jääb järgmiseks korraks, tuleb lihtsalt minna mingi nädalavahetus puhkama. Saar ise oli väga ilus, palju kookospalme ja kookospähkleid kukkus ka koguaeg, ning Agutid jooksid ka saarel igal pool ringi kanade ja kukkedega segi. Mulle eriti meeldis see, kus ühe endise paadisilla juures sai ujumas käia ja seal ujus ka kilpkonn kohe sinu kõrval nii paari meetri kaugusel, see oli mõnud tunne. Päikest sai ka kõvasti võtta, nii et otsmiks ajas teisel päeval juba nahka, aga muijalt veel ei ole midagi tulema hakanud. Söögid olid supper head ja süüa sai ikka korralikult – hommik, lõuna, õhtu kolm käiku. Aga prantslaste hommiku söök on ju kohv, mahl ja sai moosiga, aga mul õnnestus seal ära rääkida, et ma saaks ikka hommikuti praemuna ja sinki ka, muidu suren nälga :) . Üks väga korraslik puhkus oli seal saartelmina jäin väga rahule ja Kuldar ka kuuldavasti, kuigi ühe päeva ta oli ainult toas, sest selg tegi tal natuke valu. Saarelt tagasi tulles läksime vaatama, siis selle 201. raketi starti, sellesk on Kouruo juures üks mägi mille otsas on plats kuhu rahvas kogunes ja oli üles seatud igast tehnukat. Enne starti loeti numbreid ja kui oleks pidanud startima ütles diktor: „Ollallaaaa...“ Ning starti ei toimunudki, midagi juhtus ja kõik peatati ja lükati edasi teadmata ajaks. Sellega läks siis ka nii, et tuleb minna uuele katsele järgmine kord, et ikka start ka ära näha, sest taevas lendamas olen näinud novembris raketti. Kodus olid Frederikul Haiti mehed abis Cectrumi lehti korjamas, neljapäev korjasid nad 3. istanduses kõik ära ja siis eraldasime lehed okstelt ja üritasime kuivatada, ning jämedamad oksad tegime istikuteks ja need läksid pottidesse juuri alla ajama. Ööse püütsin liblikaid ja üritasin saada ka Megazoma't kui tulutult, aga lendasid uued ja huvitavad Saturniidea'd, nii et öö oli tore. Järgmine päev magasi pikemalt ja Kuldar viis ära lõuna aeg ka Haitimehed ja peale lõunat üritasime kuivatada cectrumi lehti, aga ei tulnud suurt midagi välja, sest vihm ja suur õhtuniiskus tegid oma töö – korralik kompost. Mina läksin õhtu uuele katse, jällegi ei olnud Megazoma'sid ja sadas vihma ja üldse kole öö oli. Kell 3 vaatasin, et aitab, see peaks olema mulle ju mõnus ja torem ning pakkuma rahuldust, mitte vastik olema ja sellest tulenevalt kui vihm natukenegi hetkeks vähemaks jäi korjasin asjad kokku ja tulin tulema. Hommiku magasin rahulikult mingi 12'ni peale seda ärkasin ja sõin natuke. Pakkisin lõpuks ka oma reisikoti lahti ja sorteerisin pesu, et homme saaks kõik pestud ja ülejäänud päevast magasin kas hamakis või siis voodis, tõeline mitte midagi tegemise päev.
No comments:
Post a Comment