14, ja 15. nädal möödus suuresti Quassia istutamise tähe all, maha sai pandud 2600 taime ja istanduses on vast tuhande taime jagu veel ruumi, seda vist istutame siis kui Kuldar on tagasi. Üks nädalavahetus käisin kohalikus veekeskuses ujumas ja nii sama mulistamas. Lasin seal alla liutorust, see oli nii põntsuline, et rohkem ma seda ei proovi, ei tea kuidas lapsed seal koguaeg suudavad alla lasta. Kuid seal on ka üks omajagu kõrge torn, seal tegin ka ühe peaka ära, et linnuke kirja saada. Mingi kohalik kutt tegi seal ikka igast vigureid, saltosid rohkem kui üks jne.... Kuid enamjaolt olid pühapäeval seal aint pered väikeste lastega, nii et pidi koguaeg vaatama kuhu ujud või kus sulistada.
Kui Kuldar oli läinud kodumaale puhkama, siis mina puhastasin esmaspäev ja teisipäev päikesepaneele, et meil ikka vooli oleks ja kuuma dussi alla saaks minna. Ega see siis ilma vahejuhtumiteta ei läinud. Alustasin vist mingi kella poole 10 ajal esmaspäeval, päike siras ja ilm oli ilus, paras natuke oma jumet jälle parandada. Aga enne kui arugi sain võttis päike juba mõnuga ja ma eriti ei viitsinud ka kreemi peale panna ja kuidas ma üksi ikka panen seljale, ning teiste tüütamine ei ole ju hea. Ühesõnaga kui ma kella poole 3 ajal lõuna tegin siis tundsin, et selg ja õlad on ikka mõnusalt saanud, tegelt ma tundin juba varem ja siis lasin lihtsalt jahedat vett peale endale, sest mõtlesin, et enam ei aita see kreem ka midagi. Muidu ma siin kannan koguaeg kella, aga see päev millegi pärast ma ei pannud teda käele ja see valge rant mis kellast oli on nüüd tuli punane ja teeb omajagu haiget, hea et kerge päevitus on koguaeg peal, siis ei ole ohtu väga ära põleda. Ning siis veel oli ka teine jama, käed läksid koguaeg millegi pärast katki, ju vist need paneelide servad on liialt teravad ja tähele panin alles siis kui juba haiget tegi hiljem, ning plaastreid ka ei anna sellistele imelikele kohtadele peale panna. Kuid muidu oli tore, paneelid said puhtaks ja Frederic ütles, et nagu uued, no vaeva ka nähtud ju.
Kolmapäev oli siis see päev kui Fredericuga tõime uude kanad, ehk siis tibud. Tüümeestest brasiillased tegid kanalasse eraldi ruumi väikestele tibudele ja mina puhastasin hommiku ilusti ära, küsisin ekstra saeveskist eriti kuiva saepuru tibude jaoks, sest muidu me oleme toonud alati vana ja märge ühe suure saepurumäe otsast. Siis veel vaatasin kuidas nad seal palke saevad ja noorem Cristian näitas oma väikest metssea poega millega ta jalutab nagu teised väikse koeraga. Lahe – iga ühel omad koduloomad, ma arvan, et mina tahaks kunagi endale iguaani koguloomaks, sellist parajat suurt ja rohelist, vot see oleks cool.
Frederik leidus nädalavahetusel uue koha, kust saab veel seda väärtuslikku puud, Quassiat. Neljapäeval pidin seda minema uurima, palju seal on ja palju saab sealt puitu ja noori istikuid. Aga kus sa sellega, hommiku ei läinud auto käima, aku oli millegi pärast ennast tühjaks laadinud, mis siis ikka, tuleb ju midaig välja nuputada. Krokodille ma ei leidnud ja siis tegin ühest paksust kaablist korkodillid ja üritasin laadida, aga peale 1,5 tundi oli voolu küll tulnud akusse, aga nii vähe et käima ei läinud ja mingi lühis oli ka, nii et ma siis otsustasin võtta oopis piruka pealt aku ja proovida,ning käivitus nagu naksti. Frederic ütles ainult, et kui linna lähed, osta uus aku, kuna see on vist vana ja ta ei mäleta millal see ostetud sai.
Siis vahepeal veel Rose midagi üritas seletada, aga ma ei saanud mitte midagi jälle äru ja mulle tundudb, et ta ise ei saa prantsuse keelest ise ka üldse aru ja räägib minuga portugali keeles. Sest Frederic üks päev just rääkis, et Rose'iga on väga keeruline suhelda, ta ei saa suurt portugali keelest aru ja Rose jälle prantsuse keelest. Aru ma ei saa, mix küll ta seal Brasiiliast neid immigrante inpordib kui ta ise ka ei räägi portugaali keelt, vist raha on selle taga, neile ei pea vist üldse maksma, piisab ainult katusest ja natukesest rahast, mis nad ka kindlasti saadavad brasiiliasse oma lastelastele, elu on karm. Ühesõnaga see Rose'ga suhtlemine hakkab mind juba väsitama, kuna ma ei saa midagi aru ja tema ei saa minust ka aru ja kui ma kas joomistan või siis teen puust ja punaseks, siis ma ei saa aru, kas ta ei taha saada aru või tõesti ei saagi, keeruline on see värk siin, aga küll me need 7 päeva saame hakkama, siis tuleb Kuldar ja räägib temaga, ma ei saagi aru kuidas ´Kuldar temaga räägitud saab vüi siis lihtsalt jätab endale mulje et saab kõigest aru.
Päev otsa sadas ka vahet pidamata vihma ja siis oli korraks jölle päike ja jälle vihm, vaatasin ühe filmi siin ka vahepeal ära, ning mingi hetk mõtlesin et peaks natuke midagi tegema ka kui vihma ei saja. Istutasin 3 puud maha hoovi peale, see aukude kaevamine siin on ikka karm tegevus, tuleb leida kvide vahele natukenegi migit pinnast mida saab eemaldada, sest ülejäänu on vist kunagine kivistunud laava või midagi sarnast. Kui sain taime maha ka mulla ja komposti segu ümber, olid kohe platsis kanad, kurat ma ei või, kaevan kõrval uut auku ja nemad kõrval südame rahugu kraabivad eelmist lahti, siis küll viskas maksa üle kopsu ja andsin ühele labidaga, see lendas suure kaarega minema ja teised ka eriti ei piiranud enam värskelt istutatud puid , aga kui kauaks, kes seda teab?
Õhtuti tuleb koerad iga kord kinni panna, seda rõhutas Frederic enne kui ära läks mitu korda, sest naabrite juures olevat nähtud jaaguari ja see eo tähenda koertele head, kunagi siin tegi jaaguar ühele koerale lõpu peale, kui ma nüüd õieti mäletan.
Hommiku helistas Frederic ja palus mul korjata Papaia lehti, no huvitav kuidas ma nad seal mitme meetri kõrguselt kätte saan? Aga nuputasin välja ja sain kätte, leidsin ka ühe iguaani, kes mõnusalt päikese käes lehtede peal peesitas. Ta kindlasti arvas, et mida see suur loom siin teeb ja segab teda, või oli isegi hirmul ,et nüüd on küll vist surmatund ukseees. Ma üritasin võimalikult vähe häisirda teda ja oma asjatoimetused ära teha selle papaia lehtedega. Kui linna hakkasin minema, siis ilmus ju muidugi järgmine mure, et raadio tahab turva koodi, aga kes seda teab kus see veel olla võiks, sest siin ei tea ju keegi midagi, helistasin Bernardile ja uurisin asja, ning linna jõudes käisin tema juurest läbi. Viisin ta lastele pühade puhul mõned šokolaadi munad ja saime selgusele, et tuleb minna Renaulti hooldusesse ja küsida uus kood. Kuid on ju Suur reede ja midagi ei ole avatud, siis selleks korraks jäigi asi nii, et kui ma läaupäev linna lähen siis käin sealt läbi. Pärast lõunal käisin veel metsas Remiré juures, et korjata Carapa Guianensise vilju ja koort, mõlemat 3 kilo. Õhtu lodge's üritasime Rose'ga teineteist mõista, aga kui palju sellest mina küll aru ei saanud, ma vähemalt siiralt loodan et ta minust sai aru, sest mina temast kyll mitte.
Laupäeval turul otsisin valmis mangosid, käisin ühe leti juurestteise juurde ja nuusutasin ja katsusuin, et kas ikka on piisavalt valmis või mitte ja loodan et sain sellised nagu otsisin, siis käisin veel poodides ja otsisin ühte kreemjat kätteseepi ja tuligi kontorisse jahedasse minna, sest väljas on jälle väga väga palav ja auto kont ja ei tööta õieti. Homme hakkame Rose'ga põrandaid pesema survepesuriga ja kui aega on siis üritan minna uurima, et kas nüüd ehk on Rambutanid valmis või on juba kõik ära korjatud sealt.
Ja sis tegin siin endale süüa, ehk soendasin lasanjet ja unustasin selle ära, ning läks natuke kõrbema aga sisu kannatas täitsa süüa, ei ole ikka mõtet end unustada neti avarustesse.
No comments:
Post a Comment