Jaanuar / veebruar

Mis siis vahepeal juhtunud on? Põhiline mis oli, oli see, et kui algasid Tuneesias rahutused, siis kadus ka igasugune ühendus euroopaga meil ja ka internet ja selle taastamine võttis aega, ma arvan et kuu või isegi rohkem. Nagu siin ikka asjad käivad kas väga aeglaselt või siis üldse ei liigu. Nagu Silveri pakk, tuli väga aeglaselt ja siis ei saanud teist veel postkontorist kätte ja kokku läks kätte saamiseks 9 nädalat, või äkki ei olegi nii palju. Kuid piparkoogid ja jõuluterivtused veebruari viimastel päevadel on ka omamoodi mõnus :) . Kui André veel siin oli, ehk siis jaanuar, värvisime kõik võimalikke asju temaga, said üle tõmmatud kõik majad, uus veetorn ja sellele ka vana mahutu üles pandud, sest Ferd´i maja kylles olev torn hakkas juba otsi andma, eks termiidid teevad oma töö. Korjasime ka Kuldariga igast taimi, nii herbaariumi programmi jaoks kui ka eraldi, mitte programmide jaoks. Siis veel tuli siin idee, et Ferd vajab banaani istandust oma 50 taimega, mis seal ikka siis, võtsime natuke võsa maha pesumaja ja Angelique´i vahelt ja sinna istutasime. Alguse tegi ära André ja Kuldar lõpetas. Natuke on saand ka suurt istandust niitam kuid see vajab veel lõpetamist. Jaanuari lõpus käisid siin liblikaid püüdmas 2 ameeriklast ja üks kanadalane, kes oli André sõber, see kord siis natuke vanem sõber, 62 äkki, et ei tekkinud samu probleeme mis noortega. Siis oligi meil 3 valguspyyki korraga, mina ja Kuldar ameeriklastega ja André oma sõbraga. Logistika ja kõik muu õnnestus ideaalselt ja ei olnud mingit probleemi, kui aga Andréd ei oleks olnud siis vast oleks meil olnud natuke jama, aga eks see jääb teiseks korraks järgi proovida, või äkki tuleb siia vahepeal mõni uus eestlane. Need ameeriklased olid toredad mehed, sai nendega nalja ja üldse väga muhedad ja teadsid liblikatest ja kõigest sellest, kohe näha et tunnevad asja ja tegelevad sellega pikemalt. Maishe (üks ameeriklane) rääkis, et ta avastas enda jaoks liblikad 35 aastat tagasi ja sellest ajast peale nad on peaaegu iga aasta käinud Howard´iga liblikaid püüdmas maailma erinevates kohtades. Ja kui ma peaks kunagi sattuma ühendriikidesse ja NY´i siis kindlasti läheks neile kylla. See aasta on olnud üldse väga imelik, sest õiget vihmaperjoodi nagu ei olegi olnud, sajab aga harva, vahest on nii, et meil mäel sajab paar või siis 3 päeva ja peale seda on jälle ilus ja kui sajab siis sajab pikalt nagu Eestis laus vihma korral, aga mitte palju. Ainult ühel päeval sadas siin 205 mm ja varem oli vist mingi 100 ymber aga muidu ikka nii 25 ja vähem või siis üldse mitte. Nii nagu Kati rääkis või siis Florence et jaanuaris lihtsalt koguaeg sajab, siis seda see aasta ei ole olnud. Sellest tulenevalt vist on ka nii, et Titanus ei lenda, sest esimesel mustal kuul, saadi kätte ainult vist 15 ümber ja teisel mustal kuul (jaanuaris) 7 Titaanust ja 2 mingit sarnast aga haruldasemat. Oligi nii, et öö jooksul üle öhe Titaanuse ei tulnud, see oli väga imelik ja mehed ka imestasid et mis juhtunud on, Maishe rääkis ka, et on suure raha alla pannud ja Titaanust ka ei tule, kuid lõpuks ikka sai 2, tavaliselt saavad nad öö jooksul 2 ja rohkem, rekord on vist koguni 9 tükki öö jooksul. Enne ameeriklaste siis tulekut ja peale nende püüki tegin ka mina 2 püüki, et ehk ünnestub mul Titaanust saada, aga kus sa sellega ainult liblikaid, kui needki on väga ilusad ja tundub, et ma olen nad endajaoks leidnud ja nende püüdmine ei väga mõnus, olengi vaikselt hakanud endale kogu kollektsioneerima, nii päeva-, kui ka ööliblikatest. Siis veel viimastel püügi päevadel jäin kergelt haigeks ka, aga see möödus kiirelt rohtude mõjul, eks see oli, et püütsime Andréga läbi vihma ja olin täiesti märg ja natuke oli kylm ka ja nii tuligi see haigus kylge. Alergiatele olen ka saanud ravi, nii et neid vist enam ei tule, enne ööpüükide algust tuleb lihtsalt hakata rohte võtma ja siis ei ole probleemi. Eestist kaasavõetud ja hiljem toodud Clerantini tabletid on otsas ja siis üritasin saada siit apteegist seda aga neil on see retseptiga ja ei saa nii sama, kuid seal oli väga tore proviisor ja soovitas ühte teist rohtu, mis on sama toime ainega ja ma olen nyyd seda võtnud ja see töötab vaata et pareminigi kui see Clerantiin.

Vahepeal juhtus ka see, et mul arvuti klaver otsustas otsad anda ja tuli osta uus klaver, aga siin on müüa ainult prantsuse klaviatuure, kus tähed teise koha peal, panin küll põhja eesti oma aga natuke ikka keerulin, et kui midagi otsin, siis teisel kohal kui nupu peal :) . Kui kõik turistid olid lõppuks ära läinud ja saabus rahu ja vaikus, siis andis Fred meile mõned vabad päevad, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest tal oli vaja enne Pariisi minekut teha nii palju, et meil ei jäänud lihtsalt ega puhkuseks. Tükkeldasime ühke taime Quassia, see oli hirmus, pärast kõik kohad olid kibedad, huuled ja nägu ja näpud. Küll sai pestud neid korduvalt aga kui maitsesid siis ikka oli selline tugev mõrkjas maitse juures. Ükspäev oli vaja Fred´il ühtesi pipraid ja selleks tuli sõita Brasiiliasse, see oli oma moodi elamus. Maa sinna kyll pikk ei olnud, piiri kontrolli ka sammuti ei olnud piiril vaid mingi 100 km enne eraldus jõge oli dokumentide kontroll, sest sealt tuleb ainult üks tee ja kõik kes tulevad ja lähevad vaadatakse üle. Peale seda ei kontrollitud midagi, lihtsalt läksime jõe äärde ja seal ootasid paadimehed, et saaks meid Brasiiliasse viia. Soit oli edasi tagasi, sinna jõudes leppisime kokku mis kellaajal tahame tagasi minna ja oligi kõik. Brasiilia linnas ´, see oli vist neljapäeva hommik, käis selline elu, et ma ei ole sellist elu näinud isegi nädalavahetusel kuskil. Muusika mängis tänavatel ja rahvast oli palju igal pool ja kõik olid hästi avatud ja abivalmis. Brasiillased ise on väga lühikesed, ma tundsin endas seal ikka kohe pikkana ja hinnad on ka mitmeid kordi odavamad, kui meil siis French Guianas. Ma tahaks näha, mis toimub seal nädala vahetusel, eks tuleb ära käia, kui vihmad hakkavad üle minema ja koguaeg paistab päike, siis on ka samba toredam. Peale Brasiilias käiku tuli jälle hakata kiirelt herbaariume liimima Fredericu Prantsuse reisi ette valmistama. Kui aeg jõudis pakkimiseni siis oli meil nii aja kui ka ruumiga kitsasm Kuldaril ei tahtnud vaga libedalt joosta pakkide markeeringud ja Fred võttis esialgu 4 kotti kohta aga 2 tundi enne lendu oli selge, et asjad ei mahu ära ja tal õnnestus veel kiirelt üks lisa kott juurde osta ja kõik taimed said ilusti 5 kotti ära pakitud kogukaaluga 125 kg, kuid mis kaaluvad kuivatatud taimed, eks te ise arvake kui suured olid need kotid. Kui Fred sai lennukile saadetud oli paras aeg järgmine päev kontorit koristada, sest see segadus mis maha jäi ja taimede puru oli ka igal pool, mul kulus selleks vist kuskil 6 tundi ja sai korda ja puhtaks, uutele taimedele. Nädala lõpus läks ka Florence Pariisi, nii et me pidime valvama Chirilli ja tooma koolist ja ka täna kooli viima. Ruth´ile tuli ka asendaja lõpuks, jälle kord vist arvatavalt Brasiilia illegaal, sest kui me Brasiilias olime, siis Fred´i sõber kes pidi ta üle piiri tooma oli seal ja rääkis , et proa ei tule täna kuna midagi oli vahele tulnud, vist mingi sild oli katki. Muidu tore proa, arvan et Ruthist natuke vanem, aga samas ega nendest brasiiliannadest aru saa kui vanad nad on, hästi säilinud siin soojas. Praegu õpetabki Ruth talle kõiksuguseid asju, et varsti saaks ta ise hakkama ja Ruth saaks otsad kokku tõmmata, kui aus olla siis ma ei tea ta nimegi, aga Kuldar ütles ,et oli vist Rose või midagi sarnast.

Täna tuleb veel Chirilliga lõunale minnam sest Florence tuleb alles õhtase lennuga ja õhtu jälle järgi kooli minna. Nädalavahetusel kui käisin liblikaid püüdmas metsas, üks kindel liblikas lendab ainult metsa alla ja peaaegu vastu maad, ma siis luurasin neid, sest nägin korra ja ootasin et tuleksid tagasi ja ühe korraga kuulsin, et midagi liigub mu selja taga. Esimese hooga ehmatas kohe ja siis sain rahulikult jälgida kuid ilus must loom minust mööda läheb, ma esimese hooga ei osanudki kohe liigitada, kellega tegu on. Kuid kodus sai selgeks, et oli Jagurundi, nii et ma nägin siis esimese kiisu looduses ära. See oli ka huvitav, et ta ei märganud mind, ju tuul oli teiselt poolt ja ma olin vaikselt, sest ootasin ju liblikaid. Igaljuhul väga tore kogemus, kuid ainult pilti ei õnnestunud saada, lihtsalt vahel tuleb teha järele andmisi, kas otsida kaamerale midagi või siis püüda liblikaid. Viimasel ajal olen ma ainult liblikate püügiga tegelenud, kuna mu õige objektiiv läks juba dets. katki ja selle võikse kit-objektiiviga ei tee suurt midagi siis ootan ära kui Fred toob mulle Prantsusmaalt uue, siis vast hakkan ka uuesti loodus pilte tegema ja ka muid pilte ehk rohkem.

Üks pühapäev oli ka Chirilli sünnipäev, kus sõime lasanjet ja käisime pärast Patawa joal, see oli hästi tore kogemus, kuna ma sain sinna alles esimest korda ja vett oli palju ja vesi oli soe. Nii et sai supelda ja kividel turnida ja mõnusalt veel olla.

Selleks korraks vast kõik, sai vist kõik tegemised üles loetud. :)

25.12 - 12.01

Jõulu esimene püha, tahtsime minna turule, aga oli kinni ja sellest tulenevalt läksime randa ja saime seal kauem olla. Vesi oli mõnus ja lained ka suured, helistasin ka koju, et oma perekonnale jõulu tervitusi saata ookeani kaldalt jalad vees. Puhkasime ja nautisime päeva rannas ja enne koju minekut võtsime kontorist asjad ja korra veel ka poes ja koju, sest õhtu on poistega esimene ööpüük. Sellega hakkab meie töö jälle peale, mis kestab kuni 5 jaanuarini välja.

Pühapäev magasime natuke pikemalt ja veidike asjatamist ja õhtul uuesti ööpüügile. See kord ma üritan end rohkem hoida ja vahetada rohke riideid ja iga kord peale püüki pesemas käia, et vältida uuesti seda rõvedat löövet.

Nädala algul tegelesime herbaariumiga ja ööpüükidega ja üritasin suurema osa kiirelt valmis teha.

Kolmapäev lähen linna F'ga sest tal on vaja natuke autot remontida ja tulevad ka sõbrad Eestist – Merit ja tema sõber Kaisa.

Hommiku tegin natuke veel kodus tööd enne kui minema hakkasime, sest esimesed herbaariumid hakkavad valmis saama ja F tahab neid Pariisi saatma hakata. Päeval palavas kontoris tööd, sest konditsoneeri ei ole veel ära parandatud ja see vist juhtub allas millagi jaanuaris, sest ega enne siin ju asjad ei liigu, see ju Guiaana. Nelja ajal läksime F'ga tüdrukutele järgi, lennujaamas leidsin nad kiiret yles, tydrukud – mustas ja paksult riides, see oli väga harjumatu, siin ju näed inimesi aint lühikeses riides ja suhteliselt värvide küllaselt. Koju sõites käisime läbi poest ja ostsime esmavajaliku kraami ära ja sõitsimegi Kaw mäele. Ku oli juba pannud püügi üles ja minu kord oli püügil valvata ja tüdrukud olid pikast sõidust väsin ja tahtsid ka ainult puhata, sest homseks oli meil parajalt tihe plaan mõeldud looduses. Püük läks rahulikult ja nii 5 ajal sai koju.

Hommiku lasti mul magada kuskil kümneni, hommiku kohv ja oligi aeg minna vaatama jugasid. Panime auto alla parklasse, et oleks võimalik rohkem kõndida ja rohkem näha ja ka muidugi varbad vihmametsa joa vette panna, sest ega sellist võimalust just väga palju ei tekki põhja-eurooplasel. Tüdrukud nägid esimesi morphosid ja isegi väga lähedalt ja ilusat loodust, ning joas oli ka vett rohkem, kui me viimati Ku käisime. Peale juga jäi meil veel aega ja läksime jalutama suure puu juurde lootes , et ehk on vett nii palju et seal ka on väike juga, aga ei. Kuid ilus loodus, väike koobas, suur puu ja õitsevad lilled. Õhtu jälle ööpüügile, sest poisid tahavad püüd ja tüdrukud otsustasid ja vaatama tulla esimest korda öist liblikapüüki. Täna me olema Ku kahes kohas, tema on augus ja mina Andréga üleval. Kuna oli väga selge ja tähistaevas ilus ja hästi selge, otsustasin minna tüdrukutele jala järgi, et nad näeksid ja kuuleksid öist metsa ja näeksid imelist tähistaevast. Neiud olid end korralikult sisse pakkinud ja asusimegi tagasiteele. Nad küll kartsid rohkem ajast aga ka said nautida imelist öist loodust. Püügi platsil nägid nad palju ööliblikaid ja neile nagu ma aru sain väga meeldis. André rääkis ka neile ühtteist ja näitas erinevaid liblikaid. Tagasi viisin tüdrukud ikkagi autoga, sest neil ei jagunud väga palju julgust enam. Vahepeal enne lõpetamist käis ka veel Ku uurimas kuidas meil läheb ja kas me oleme saanud mõnda Titanust või mitte, aga ei ole saanud, millegi pärast täna ta ei lenda. Kui me Andréga ära lõpetasime viisin asjad ära ja andsin auto Ku ja ka tema lõpetas suht kohe.

Hommiku lasid tüdrukud meil magada jälle nii üheksa, kümneni. Täna on selle aasta viimane päev siis ja meil on plaanis natuke yhtteist muretseda ja kontoris natuke asju teha ja ka randa minna. Kontoris asjad joones, hakkasime sõitma ranna poole, aga ilm oli suht tuuline ja sadas, kuid Ku otsustas ikkagi korra rannas ära käia. Meie tavalisest rannast ei olnud enam midagi järgi, siinsed tormid on selle totaalselt muutnud ja ookena on tõusnud kõrgmale. Nii et läksime natuke kaugemale, tegime tormisest rannast pilte ja otsustasime, et lähme käime natuke linna peal ka. Remirés leidsime mingi suuremat sorti kaubakeskuse ja vaatasime sinna sisse, sest Meritil oli tekkinud vahepeal mingit sorti kõhutõbi – turistikas. Sealt saime Meritile rohte ja tüdrukud ka jalutasid poodides, ning imestasid, et kui palju on igast ilusaid kleite mida Eestist ei leia. Teel koju käisime veel ka poest läbi ja ostsime šampust ja igast juuste. Õhtul on ka ühime pidusöök, kuhu on kutsutud kõik peale turistide, nii et ka minu külaised saavad osa Guiaana aastavahetusest. Me jõudsime Ku kokkuleppele, et tema on täna Kris´iga püügil ja mina saan olla tüdrukutega. Merit proovis natuke sööke, aga tal oli ikka nii vilets olla ,et ei jäänud meiega kauaks lauda, vabandas F'i ees ja läks puhkama, kuid tahtis et me teda ikka 12 ajal üles ajaks ja kaasa võtaks püügiplatsile, kus võetakse vastu uus aasta. Söök oli hea ja šampus sammuti, väga tore aastavahetus oli pererahvaga, peale 12 istusime veel natuke tüdrukute majas ja muljetasime. Mingi aja pärast läksime magama, et homme jõuaks linna ja teha seal yhteist ikka.

Hommiku ajasin Ku 9 ajal üles, et sõitma hakata, tüdrukud on siiani väga tublid olnud, hommikuti on agaralt üleval ja teevad kohvi ja üldse väga toredad. Tänane uue aasta esimene päev näeb ette küige pealt minna Cayenne'i vaatam kas turg on lahti ja tüdrukutele üldse näidata Cayenne'i. Turg oli kinni, aga käisim kõik muud vaatamisväärsused läbi ja ilm oli muidugi palav, nii et heledat neiud põletasid endale riided ikka korralikult selga. Kui linnas tiirud tehtud läksime veel ka randa, et saaks ikka sooja ilmaga ka ujumas käia. Sõitsime kaugemale randa ja lained olid suured ja mõnusad. Merit ütles, et ta ei oleks uskunud et sellisesse lainesse ta ujuma läheb kui ta tegi seda ja oli uhke enda üle, et sellega hakkama sai. Ujumas käidud ja kohustuslikud fotod rannas tehtud seatsime sammud tagasi koju, kuna meil on ju õhtu jälle ööpüük. Neiud olid päevaga rahul ja ootasid juba suure huviga homset päeva Cacao's ja loomaaias.

Hommiku sõitsime siis Cacao'sse, et käia liblikate muuseumis, vaadata natuke Cacao peal ringi, käia turul ja muidugi süüa seda imehead hiina nuudlisuppi. Kui seal said asjad ühelepoole seatsime sammud autoga loomaaia poole, kuna mina olin ööotsa püügil olnud ja maganud vist ainutl mingi tunnikese siis autos ma üritasin ikka natuke magada ka, kuid ega sellest eriti midagi välja ei tulnud. Loomaaias oli mul põhiline eesmärk näha jaguari ja see ka õnnestus ja mitte lihtsalt näha vaid üks jalutas mõnusalt ja demistreeris end ja teine vedeles mõnusalt ja tõstis pead natuke – väga väga ilus suur kiiru, sellist silitaks küll. Nägime ka küiki muid siinseid kohalike loomi, mida vüib ka looduses kohata, aga hea on ära vaatata, et hiljem oskad loodusest kokku panna kes võis nyyd seal metsas olla. Aga ühed suured sead Tapirid olid lahedad, sellised londiga ja muhedad tegelased, kuid metsas on nad ühed ohtlikumad, sest võivad rünnata. Mulle endale meeldiski kõigerohkem jaguar ja igast erinevad ahvid ja ka tüdrukud jäid hästi rahule ja neile hullult meeldis. Tagasi sõitis Ku kiirelt, et jõuda õigeks ajaks kohale ja hõivata koht ööpüügiks. See kord on Ku püügil ja ma üritan tüdrukuid tegevuses hoida, viimased ööd on nad ka alati püügil käinud nii mõned tunnid.

Esmaspäev, lõunast sõidan tüdrukutega linna, et Kaisa saaks veel migit staffi osat, sest ta sõidab täna koju. Ise läksin kontorisse ajalehti vahetama ja ka natuke printida oli vaja. Tüdrukutele linna järgi minnas sadas päris tugevalt ja nad olid ka korralikult märjad nagu silgupojad. Tagasi kontorisse sõites käisime veel Super U'st läbi ja ostsime sööja, sest mul on kõht tühi, kontoris vahetas merit oma piletid ümber ja Kaisi natuke pakkis. Ma helistasin ka Ku, et ta läheks kindlasti neljaks platsile, sest ma ei jõua tagasi selleks ajaks, siis viisime Kaisa lennujaama ja saatsime ta ära ja ise sõitsime tagasi mäele. Ku olid juba asjad üleval ja kõik oli korras, ma sõin kiirelt ja märkisin elektrit ja läksin püügile. Ööse käisid veel ka Ku ja Merit platsil ja meil oli lõbus.

Merit läheb tagasi 9. jaanuaril, nii et meil on aega igast huvitavaid asju teha, plaan on minna Kourou'sse ja käia palju metsas ja lasta Meritil püüda liblikaid. Suure harjutamise peale tuli tal see lõpuks väga hästi välja, tagasi minnes oli tal korralik kogu, nii morphosid kui igast teisi liblikaid ja André andis talle ka veel ilusaid ööliblikaid ja André õpetas meile veel ka kuidas liblikaid sirutada, et kui Merit Eestisse läheb saaks ta oma liblikad ilusti ära sirutada. Üks päev käsisime hommiku jalustamas ja nägime siinset küige suuremat vöölast, ehk hiidvöölast, kes võib olla kuni meeter pikk pluss veel 50 cm saba, see oli suur aga hea ja tore kogemus, ning eriti tore oli, et ka Merit teda nägi. See hommik sai Merit ka hulga liblikaid ja väga oterda kogemuse. Pärast viisime prügi ära ja käisime jalutamas loodusrajal, seal nägime kohe algul pisikest värvilist konna ( kõigi laste lemmik konna ) ja muidugi ka morphot, koolibriid, hulgalilselt sisalikke ja tee peal ühte suurt madu, millele ma oleks peale äärepealt astunud, kuid märkasin õigel ajal, aga jah Merit nägi aint saba, kuid sedagi. Edasi jalutades ükshetk tegi mingi suur suur loom sellist röhitsemist ja jooksis suure raginaga minema, me arvasime, et see võis olla Tapiir, ehk tasandikutapiir võis siis ameerika tapiir. See ehmatas Meritit ikka meeletult, sest enne seda saime ju teada ,et Tapiir on üks ohtlikumaid loomi siin, sest ta võib rünnata inimest ja teisel loomad enamjaolt ei ründa ja pigem põgenevad. Vaikselt sai Merit hirmust üle ja saime edasi jalutada ja nautida kui seda saab nüüd nautimiseks nimetada uudistada loodus rada. Tagasi sõites nägime ka veel väikseid ahve, Tamariine, kellel on kollased käpad, tänane päev oli väga looma rohke ja tore, mul endal on kohe väga hea meel ,et nägime nii palju erinevaid loomi ja et ka Meritile meeldis. Siis üks päev käisime veel linnas, André oli ka ja ma pidin natuke tööd tegema ja kui André ja F saavad asjad ostetud siis lähme Cayenne'i aga muidugi André ei arvestand meiega või siis unustas ära jne. Et me tulime F'ga tagasi ja mul oli jälle vaja juukselakki, sest lööve on tagasi aga väiksem, sest esimest sümptomitega ma hakkasin kohe tablette võtma ja need aitavadki – järelikult on mu alergia mingite ööliblikate vastu, ei tea kas see on hea enne vüi mitte aga loodan, et see millekski tõsisemaks ei lähe. Neljapäeva õhtu tuli välja, et hall auto on katki ja on teenenduses kuni esmaspäevani, nii et meil ei ole autot, kuid Ku ja Merit tulid ikka ise selle peale , et lasta F meile rendikas võtta ja et ma saaks ikka Kourou'sse minna. Ku tõi auta reede ära ja siis me käisime Meritiga Cayenne'is poodides ja õhtu jautasime palmide väljakul ja sõime kuuma vürtsikat liha saiasid, need olid väga head ja mingi het hakkasime tagasi minema, nii et Merit nägi ka ära pimeda Cayenne'i. Laupäev muidugi sadas siin mäel, aga me ei heitnud meelt ja sõitsime küige pealt Cayenne'i turule ja jalutasime natuke ,ning saime märjaks ja otsustasime, et sõidame ikkagi Kourou'sse, kui sajab siis vaatame autoaknast ja käime kohvikus ja kui on kosmosekeskus lahti käime ka seal, aga kui ilus, siis lähme randa. Kohale jüudes muidugi sadas ja kuidas veel, Merit ja Ku läksid ikkagi randa vaatama, aga mina mitte, sest ma ei tahtnud rohkem märjaks saada, hakkasin juba vaikselt kuivama. Siis sõitsime kosmosejaama juurde aga selle muuseum oli kinni, ning tagasi Kourou'sse tegime peatuse kohvikus ja sõime natuke ja istusime. Enne tagasisõitu, mõtles Merit, et võiks minna vaatama kas nüüd äkki on muuseum lahti ja oligi, nii et saime ka kosmosemuuseomis ära käia, ehk Euroopa NASA's. Väga tore ja hariv muuseum oli, nägi rakettide makette ja muud kosmosega seotut. See nähtud asusimegi tagasi teele, André oli juba platsi sisse vütnud ja mina jäin sinna nii kauaks, kui André sööb ja panevad üles F'le püünise kullakaevanduse mäele. Õhtu saatsime jälle mööda liblikaid püüdes ja hommiku kui ma lõpetasin käisin pesemas oli kell juba kolmveerand kuus ja ajasin Meriti üles ,et teha viimane jalutuskäik metsas ja ta kuuleks na näeks varahommikust metsa, mis ärkab. Nägime ka hommikust liblikat, aga kätte ei saanud, sest ta oli kiire võis siis mina liiga aeglane, nagu tavaliselt. Merit pakkis oma asjad kokku ja ütles F'le aitähh kõige eest ja läksime linna, et ära käia veel ühel mäel kus on võimalik näha laisikuid, keda me ka nägime, nii et Merit nägi siin palju ja koges tõelist ekvatoriaalset vihmametsa. Peale seda läksime alla randa, ujusime ja jalutasime ja võtsime natuke päikest, vahepeal sadas ja vihma, aga suuri laineid ei olnud oli ilus rahulik ookean. Täna hakkab ka karneval ja Merit lootis et näeb ka selle alguse ära, aga kahjuks nii ei läinud ja kuumi lihasaia ka ei saanud ja ka poed olid kõik kinni, leidsime ainult Remire'st ühe hiinaka, mis ka hakkas end sulgema. Kui kõik sai joonde sõitsime lennujaama ja saatsime Meriti ära ja sellega lõppeski tema puhkus Lõuna – Ameerikas, Prantsuse Guiaanas rahvakeeli Rohelises Põrgus, külas idaeurooplastel. ( Roheline Põrgu selle pärast, et siin on kõik kõige mürgisem maailmas ja oht saada mõnelt mürgiselt loomalt või ämblikult pureda väga kõrge ja tüdrukutel läks hästi, et nad said tagasi lennukile, sest kui sa juba siin maandud, siis on väga suur tõenäosus, et sinuga võib midagi juhtuda halba. Ja kui oled milleltki mürgiselt hammustada saanud siis on teada ,et sul on aega haiglasse jõudmisesks 2 tundi ja sealt edasi ei ole enam midaig ilusat, vaid lootus ,et ehk jääd elama. ) Ta jäi oma puhkusega väga rahule ja meie saame sukelduda oma tavapärasesse argielu rutiini.

Esmaspäev ma magasin vist mingi 10'ni, need magamata tunnid tuleb ju kuidagi tasa saada ja päev otsa värvisime Andréga ühete maja ja saime selle värvitud, selline hästi tavaline päev, aga päikest sain natuke liiga palju, nii et õhtu pidin enda natuke tohterdama ja pühapäev ja rannas tegi natuke päike liiga.

Teisipäeva hommiku tegelesin natuke herbaariumi asjadega, sest F läheb kolmapäev Pariisi ja selleks ajaks on vaja kõik valmis panna. Enne linna minekut tegin veel pooleteise tunnise liblika jahi ja sain kätte ühe erilise ja värske morpho ja mingi punase liblika, mida Andrél ei olnud ja ta vahetas selle mul ära ühe teise ilusaga. Linnas viisin ühe geneks parandusse ja tegelesin viimaste pakkidega herbaariumist ja oligi aega tagasi sõita, sest meie bensukas on remondis, tegi F meile Stupani pensukasse arve, et me saaks kütust võtta see aeg kui ta on Pariisis. Võtsin U peale ja sõitsime koju. Ku ja André olid tegelenud vahepeal teiste genekatega, mis on seisnud siin aastaid aga ei saanud uhtegi tööle. Õhtu tahab André teha kullakaevanduse platsil proovi püüdmist, et kas on seal midagi või mitte, kui ei old seal midagi. Kella 12 ajal korjasime Andréga sealt asjad kokku ja tulime magama ära. Hommiku läks Ku linna F lennukile saatma ja meie Andréga värvisime pesumaja ja käisime ka suures koopas, et ehk õnnestub näha suuri skorpione ja tarantleid, kuid ei midagi, ainult kooparitsikaid nägime ja ka muidugi Coq de Roche´ (Rupicola rupicola). Aga sinna peame veel tagasi minema, et näha neid skorpione ja tarantleid. Tagasi tulles värvisime pesumaja edasi ja saime peaaegu valmis aga vihma sadas nii palju, et segas väljast värvimise lõpetamist ja see jääb homseks.

22. - 24.12.

Hommik algas vihmaga, kuid samas mitte väga suure vihmaga, nii et me Ku otsustasime minna ikkagi taimi korjama. Vihma trötsides, ledsime esimese taime ja kui see sai ajalehe vahele, olid muidugi ajalehed märjad, nii et me jõudsime otsusele ja praegu ajalehe vahele ei pane vaid kirjutame andmed ja pildistame ning jätame tee äärde, et kui tagas tuleme siis korjame kaasa. Tagasi tulle muidugi unustasime mingi 7 taimest 2 ikkagi metsas ja avastasime alles kodus ajalehtede vahele pannes. Ja muidugi ka liblikad trötsisid vihma ja lendasid, sest sadanud juba paar päeva. Tagasi minnes, neid kahte taime tooma võtsin ka liblikavõrgu kaasa, et saada mõni ilus morhfo, aga võrku jäi ainult üks katkine, mille lasin vabas ja ütlesin, et to teeks beebisid, mis oleks ilusad ja terved :). Leidsime ka oma taimed üles ja Andréle ühe raagritsika, sest mina neid praegu koguda ei viitsi, pigem anname teistele. Taimedega ühelepoole saades panime asjad autosse ja sõitsime linna, ajalehti vahetama ja herbaariumit kleepima. Kuna André pesi meie maja, otsustasime ,et ei hakka siin sööma vaid ostame midagi hiinakast ja laseme mikros soojaks ja selleks oli see kord , hakkliha kartulipudru vorm, millele panime omakorda veel korralikult juurtu peale, see sai väga hea. Algul vahetasime koos ajalehti ja hiljem hakkasin mina herbaariumi tegema ja muidugi proovisime ka seda printimis värki, see nust väga hästi ei õnnestunud ja ajas mind üks jagu närvi, vaja ju need planketid trükkida liimi paberile jne... ja veel läkski natuke sassi ka , mida nägin alles hiljem, Ku nimi läks nätuke valesti, aga ma arvan, et see vast ei ole suur mure, teen mõned parandused ja asi klaar. Nii kaua kui üks hetk sai Ku omal asjad vlamis, ehk siis kõik ajalehed vahetatud oli kell juba mingi 7 õhtu ja hakkasimegi tagasi minema koju. Kodus tegime kiirelt koristuse, sest André oli saanud maja pestud ja ka oli kuivanud natuke, kuid just mitte palju.

Hommik, Ku kimas metsa taimi korjama ja mina trükkisin andmeid arvutisse, nii ühe projekti omasi kui ka teise omad. Sain kõik andmed kella 12 sisse ja kuna õues oli ilus ilm mõtlesin ,et teen ühe jalutus tiiru ka enne kui linna lähme, ehk saan mõne ilusa liblika, aga oli vist liiga palav, sest endalgi oli raske liikuda, keskpäev ei ole õues liikumiseks õige aeg, ainult hea aeg süüa ja hamakis puhata. Tagasi jõudsin kella üheks ja oligi kohe mineks linna, põhimõtteliselt terve tee ma magasin ja kontoris ei tööta ka kont, nii et seal on isegi veel palavam kui õues, aga mis teha tuleb hakkama saada. Vahetasin kiirelt ajalehti ja Ku viis U ja DJ linna ja tuli tagasi kontori ja jätkas vahetamisega ja mina elie pooleli jäänud herbaariumiga. Varsti oligi aeg juba tagasi minna ja ma sain peaaegu enamus taimed liimitud mis olid kuivad juba. Koju jõudes tuli hakata tegema pipar kooke,sest eile sai ka tainas valmis ja paras õhtune aja sisustus, Ku tehtud tainas ja koos küpsetasime, tema tegi igast südameid ja ühe kuuse ja mina enamjaolt täiskuud, pool kuud ja ka kolmnurkasi. Tulid väga head ja andsime nii pererahvale kui ka U'le. Koristasime asjad kokku ja õligi kell nii palju et magama minna paras aeg.

Hommiku mõtlesin ,et kui ilm hea lähen jalutan, aga 6 ajal sadas jälle, kuid 8 ajal oli ilus ja Ku alles mingi 8 ajal ärkas, nii et paras oligi minna teha üks tiir, enne kui prügi viima lähen. Sain kätte paar väikest ja ühe peaaegu terve morfo. Tagasi tulles oli juba väga palav, korjasin munad ära ka hakkasin prügi kaubikusse ajama, seda sai terve kaubiku täis F ka veel andis köögist. Konteineriteni jõudes haises juba terve auto ja laadisin kiirelt maha ja helistasin Angelikale Parisi ja soovisin häid jõule, ning hakkasingi tagasi sõitma. Enne kodu oli Ku ühe puu juures askeldamas ja aitasin teda, ning saime 4 uut taime. Mina tulin autoga koju ja tema jalutas ja üritas veel midagi leida. Kodus rääksin paar sõna Andréga juttu kes, värvis päiksepaneelide konstruktsioone. Ta oli sel ajal kui mina olin ära maja mingi vahendiga üle lasknud ja kui küsisin Ku käest, et mis värk on siis team ei tea suurt midagi ja ta kautas veel ka Centrali elektrimaja võtme ka ära, nii et otsis ka seda taga. Ma siis uurisin André käest kas on mürgine või mitte ja mesin põrandad üle ja koristasin vannituba. Kui see sai tehtud oli ka Ku uuesti tagasi ja uurisin mis lihaga saab ja sealt ei tulnud suurt mingit vastust, ma kohe ei saa aru mis toimub. Nii et siis ma ise võtsin asja oma kätte ja hakkasin tegema, sest muidu on mul tunne, et kõik jääbki tegematta, ta tegeles oopis mingi suht mitte vajaliku asjadega. See unelemine ja kuskil ära olemine hakkab vaikselt ära tüütama, et ole mingit konkreetsust. Tõin siis köögist nõud ja ütlesin, et nyyd hakkad liha tegema ja ma ise hakkasin kartulit ja porgandit ette valmistama. Sest kui ma rääkisin, et teised ka tahavad teha, siis ega see talle kohale ei jõudnud. Õhtu kella 8 ajal on pidulik õhtusöök ja enne sööme siis meie ise ja Ku läks jälle uuesti taimi korjama ja lubas olla tagasi kella poole viieks, ta nagu põgeneks millegi eest ja kui küsin tal midagi ,siis ega ta ei osaka suurt midagi vastata. Kella poole 5 oli liha valmis ja hurmavalt hea, natuke hiljem sai ka kartul, porgand ja kohalik vorst valmis, ning ka kapsas sai pannil soojaks aetud ja meie jõulu õhtusöök võis alata, Ku jõudis ka nii nagu lubas ja söögi kõevale tegime ka klaasi Vana Tallinnat – väga hästi klappis. Istusime ja mõnulesime, pärast veel piparkooke peale, no midagi paremat siin kuumal maal ei oskagi tahta, äkki ainult verivorstil võiks rohkem tangu sees olla. Nüüd veel pesema ja siis tuleb see suur pidulik õhtusöök. Kaasa võtsime me õhtusöögile külakostiks piparkooke ja viimase Eesti Kalevi šokolaadi. Rahvas kogunes peale kahekast ja tegime tervitus šampuse ja terve õhtu jooksul joodigi siin ainult külma šampust, sest see jahutab ja on mõnus. Süüa oli palju, alustati erinevate pähklitega ja kala, ning kalamarja võileibadega, Tegiseks kui kõik lauas juba olid, oli see prantsuse eri rood foigraa, ehk pardimaksapasteet  erinevate kastetega, päris huvitav oli. Kolmandaks oli grillitud kana ahju kartuliga ja mingi seene salatiga ja huvitav küll, aga ka magusa õuna vormiga. Siis juba hakkas kõht täis saama, peale seda tuli veel juustu ring värske prantsuse pikasaiaga ja kõige lõpuks jäätisetort. Käis ka jõuluvana ja tõi kõigile kinke, meie Ku saime käekellad, väga tore. Mingi 11 ajal vaatasime et nüüd on paras magama minna, sest kõht tahtis ainult külili ja üle voodi serva alla rippuda :) 

16. - 21.12.

Nagu ikka hommikupoolikud mööduvad meil genekate tööle panekuga ja taimede korjamisega. Nii ka täna hommiku vaatasime, et Andrél oleks vool ja läksime ise taimi korjama. Ma liblikavõrku kaasa ei võtnud, et segab aint ja siis ma muidugi näen ka palju liblikaid, kuna ilus päikseline ilm ka. Peale lõunat pidime koos Ku linna minema, et jõuaks rohkem tehtud, aga André on kuskile metsa ajama pannud ja ei saa Lodge'i üksinda jätte,ning Ku otsustaski jääda koju. Me läksime U ja DJ'ga linna, viisin nad kiirelt enda korterisse, et saaksid seal ise edasi majandada. Sõitsin tagasi Matoury vahetasin ajalehti herbaariumil nii palju kui jõudsin ja läksime F'i juurde autot ära viima F'ga ja järgi U'le ja DJ'le. Tee peal rääkisime natuke ka juttu, ma küsisin, et kas mu 2 sõpra võivad siia külla tulla, kaks tüdrukut ja tal ei olnud midagi selle vastu ja ka raha jõuludeks. Nii et peale jõule tueb mulle külla Merit ja ta sõbranna Kaisa, tahavad ka vihmametsa näha. Kui olime peale võtnud U ja ta mehe sõitsime ka läbi bensiinijaamast, et mind näidata selle juhatajale, kui ma järgmine kord kütust võtan ei oleks probleemi allkirja andmisega. Sest meil kõik siin käib allkirja vastu, kütust ja asju tanklast võtame allkirja vastu ja hiinakast süüa ja muud staffi ka allkirja vastu ja hiljem siis F maksab neile seal ära. Kontoris saime nii kokkuleppele, et F l'hem ise koju ja mina jään kontorisse ajalehti vahetama ja tulen õhtul F'ga koju, see oli hea, sest siis on mul piisavalt aega kõik ajalehed ära vahetada , mida on palju. Aga muidugi mul ei läinud ka nii kaua aega ja ma ei võtnud ju kaasa ka arvuti toitejuhet, nii et arvuti suri suht kiirelt ära ja ma passisin seal nii sama ja rääkisin telefoniga Meritiga ,et täpsustada tema siia tulekut. Õhtu kui ootasin kokkulepitud ajal F'i, ei tulnud teda ja helistasin talle, et ootan teda ja ta ütles, etläheb veel aega , kuna on oma kontoris. Nii ma ootasin teda veel nii tunnikese. Vahepeal väljas kus meie kontor on, on ka inimeste kodud ja seal elab üks suur pere väikeste lastega. Kohalikud lapsed on nii jutukad ja viisakad, et ma ei tea kohe, aint nad räägivad aint prantsusekeel, kui siiski üks poiss ütles ka paar lauset inglisekeeles. Lõpuks tulika ka F ja saime kodu poole sõitma hakata, ma rääkisin talle ka sellest, et Eestis on palju lund ja see on probleem ja tema ka, et Pariisis sammuti on lumi probleem, kuid see võõras mure meile, sest meil ei saja lund, ainult vihma ja varsti juba väga palju. Kui juttu enam ei jagunud, kuulasime mingit 70'ndate rocki ja tee läks kiirelt. Kodus veel lobisesime meie terassil Andréga ja oligi õhtu käes. Järgmine päev mina ja André järvisime ühke meie külaliste maja, milleks kulus 6 tundi ja päike paistis koguaeg ja ei old üldse sellist tunnet, et oleks vihmaperjood, äkki oopis on kuumaperjood. Aga maja saime värvitud, André sai ka natuke päikese poolt põletada ja päev möödus lõbusalt. Tügasime natuke ka DJ'd, sest ta on selline naljakas mees, tahab koguaeg midagi teha, aga see ei õnnestu tal paraku alati suurepäraselt ja siis me ka ei lasknud teda enda juurde värvima, sest muidu hakka veel äkki üle värvima tema tehtud osa. Elie tulid ka mingid turistid, kes tahavad nädalavahetuse vaikust, nii et DJ ei saa ka muru niita mis tal eile pooleli jäi. Kui aga turistid korraks ära läksid, pani DJ kohe trimmeri tööle ja läks niitmiseks, aga kui tal pael otsa saab kutsub alati Ku, et ta uue pale paneks, viimane kord ma ütlesin Ku, et näita talle kuidas paela pannakse, ehk saab ise ka hakkama, aga eks elu näitab kas saab, sest ega must mees peagi kõike ise oskama :) Kui maja oli värvitud, puhkasin hetkeks ja läksime Andréga liblikad püüdma, ehk õnnestub midagi huvitavat leida. Ta sai oma kärpse püünisest palju 40 dollarisi kärpseid, saata aru üks kärbes maksab 40 dollarit, siis veel suurest Gaimanide tiigist vesiskorpione ja mingeid suuremaid sipelgaid. Libikaid eriti ei olnud, kuid mõned ikka. Reede õhtu, väike söök, ajasime juttu ja tegin ka klaasi rumm colaga, väga hea on, mulle see kohalik rumm kohe meeldib.

Laupäev läksime Cayenne'i turule ja muidugi pesime ka pesu, aga kuna on jõulu eelne nädalavahetus, siis mõtlesime et tuleb ikka muretseda sea liha, praekapsast ja ka natuke piparkoogi vahendeid. Endale mõtlesin, et ostan ühe taskunoa ja pulk taskulambi. Esimest ei leidnud kuskilt, aga viimase sain hiinakast odavalt, sest marketist leitsin ka, kuid seal maksis pulktaskulamp 39 eurot ja ma pidasin seda natuke kalliks, aga eks näis võibolla kunagi hiljem. Ostsime omale ka ühe uue poti, millega on paras keeta vett ja riisi näiteks ja toaletti uue põranda pühkimis asjanduse, ma ei teagi kuidas selle nimi on, aga eesmärk tal on vesi ära lükata. Taskunoaga tegelen siis peale jõule. Kui poe toimetused ühelpool ja liha külmas kontoris, oli aeg minna rand. Vesi oli väga kõrge, et me ei saanudki tavalisest kohast randa vaid pidime minema natuke ringiga ja tõesti vesi oli kõrge ja lained – olid ikka ma ei teagi kohe 3 – 5 meetrit ehk tõesti suured ja murdusid võimsalt rannas ja milline jõud neil oli. Ma jäin ka paarkorda nende sisse, keerutas nagu pesumasinas trummel ja siis lükkas mööda liiva randa ja kohe ka tõmmas oma jõuga tagasi merre. Hästi mõnus oli, aga ka samas väsitav, koguaeg oli vaja võidelda loodusejõuga. Ma mõtlesingi ,et kui ookeani äära olla siis vaja ikka näha igast varjante ära, mida ookean pakub rannas. Ujutud oligi aeg asuda tasi kontorisse, et panna viimane masinatäis pesu ja natuke netis kolada. Õhtul kodus nii sama istusime ja pidasime Andréga homset plaani, et ta tahab minna Cacao'sse ja meie lähme kaasa, kuna seal on mega hea hiinakate nuudlisupp ja muidu tore ja André tahab vaadata, mis on pakkuda liblikate müüjatel. Hommiku enne 8't oli André meie juures ja muidugi Ku ei olnud jälle valmis õigel ajal, kuid ta tegi kirelt ja varsti saimegi minema hakata. Ma sõitsin ja aeg läks kiirelt, kuna André tahtis ka poes pärast käia, siis arvasime et me ei jõua tagasi enne kella poole kahte ja ta ostab oma asjad ära Cacao'st. Cacao's kõigepealt tahtis André poest saada Pepsit kuna õues on jälle mega palav ja auto kont muidugi ju ei tööta väga hästi, mina võtsin ka ühe Coca ja vaatasime ühte suveniiri poodi ja André uuris, et kas müüjad teavad diileritest midagi, kuid ei. Läksime sinna siis, mida teadis Ku, aga see mees oli Cayenne'is ja pidi tulema alles millagi hilja tagasi. Käisime ka teises suveniiripoes ja uurisime sealt, ning saime veel ühe koha kus tagasi minnes peatume. Nüüd oli paras aeg supiks ja tõesti see supp on nii hea, et paljalt selle pärast tasub minna Cacao'sse, Andréle ka see väga meeldis. Natuke veel jutustasime ja käsime ka poes, et André saaks omale vaja mineva kauba ära osta. Ma ostsin endale tee peale ühe pudeli vett ja võiski tagasisõit alata. Palavus on autos ikka tappev ja kui klaas on lahti siis puhub jälle mitte just kõige meeldivam tuul peale. Aga jõudsime tagasi Ruora'sse peale ühte, nii et André sai ka oma vorstid, mida ta ostis vist mingi 8 juppi, ma mõtlesin, et kui ta neid ni palju ostab, siis proovin ka, kas ikka on hea ja tõesti oli hea, selline Eesti keskmine pool suitsuvorst. Tagasi jõudes korra veel puhkasin, kuna kõht oli veel ikka sellest supist täis. Ku sia korralduse, et tuleb minna korjama saeveski juurde ühe liaani õisi ja tema läks seda tegema ja mina panin kiirelt kõikidesse püünistesse banaane, sest õhtu tulevad uued turistid. Enne viite läksime linna, et vahetada veel ajalehti ja minna 7.45 lennujaama. Tegimegi nii ja kui lennujaamas olime, siis muidugi lennuk hilines ja sõitsime uuesti tagasi, sest F autol on diisel otsakorral ja vaatasime kas tankla on lahti, aga ei, siin on kõik õhtuti kinni ja ööse ka kohe kindlasti. Helistasime F ja ütlesime et tankla kinni ja tema, et meil ei ole vaja lennujaama minna, kuna tuli ainult üks turist, sest teine oli lennukist maha jäänud. Selged pildid, sõitsime siis koju rahulikult, tee peal nägime veel aedniksipelgaid, kes vedasid mingi puu lehti üle tee endale pessa. Kodus valasime ka F autole diislit veel juurde, et ta saaks hommiku linna.

Hommiku, aga läks F linna hiljme, sest C'l on kooli vaheaeg ja F'l on puhkus, nii et ka F ei kiirusta tööle. Päeval meie korjasime jälle taimi ja vaatasime nii sama ringi, ning ootasime F ja teisi tagasi, et saaksime linna minna oma ajalehti vahetama ja esimesi herbaariume tegema hakata. F'le ütlesime, et meil läheb kauem täna nii kahekasini ja see ei olenud mingi probleem. Linnas kõigepealt vahetasime ajalehed ära, ma käisin ka enne viite postkontoris, et F ise ei käi ju oma kirjade järel ja meile ei olnud ka keegi midagi saatnud. Kui see tehtud sai, proovisin ma ühendada oma arvutit printeriga ja Ku pani lauale jalgu alla. Laud on, jalad ka, aga seisab ikka pukkide peal, sest ei ole polte ja mutreid ja kedagi kes selle kokku paneks. Printeri installimine võttis mingi tunnikese, ning vahepeal saime juba hakata ka esimesi herbaariume lehti tegema, ehk siis taimi paberile kleepima. Vahe peal helistas F, et uue kuti pagas tuleb õhtuse lennukiga ja kui meile sobib siis tooksime me ära selle. Sättisime oma asjad nii, et oleme ilusti kell pool 8 lennujaamas, aga mida ei ole on lennuk ja jälle hilineb üle poole tunni, nii et sõitsime kontori juurde tagasi ja vaatasime nii sama autos natuke netis ringi, ei viitsinud üles sisse minna ja net levib ju nii kui nii välja ka. Uuesti olime kuskil poole 9 ajal lennujaamas ja saime kiirelt ka pagasi kätte ja olimegi ju valmis sõitma kodu poole. Enne netis ringi vaadates saime teada, et täna ööse on täielik kuuvarjutus ja seda näeb Põhja Ameerikas ja ka meile ulatub veel see serv kus on näha, nii et mingi 5 ajal tuleb endale jalad alla ajada, kui muidugi on ilma. Turist oli õnnelik et sai oma pagasi kätte ja meie läksime magama, et olla ööse üleval ja vaadata kuuvarjutust, mingi 5 ajal ärkasin ja siis sadas ladinal vihma ja ei olnud mingit kuu varjutust võimalik näha, sest igalpool olid aint pilved – kahju.

Täna lepisime juba hommiku Ku kokku, et tema läheb U'it linna viima ja mina vaatan mis siin teha kannatab, kuna vihma sajab ja palju, öö ja päevaga sadas kokku 42 mm, see selline keskmine vihma perjoodil. Taimi väga korjama ei kiskunud, kuna sadas ja nii ma otsustasingi,et lähen vaatan mis André teeb ja äkki on tal abi vaja. Aitasin tal veel natuke värvida ja nii sama ajasime juttu, kuid ega see värvimine vihmaga õige asi ei ole. Mingi peale ühte tegime lõuna ,et natuke keha kinnitada ja ma pikutasin ka ja pärast seda aitasin veel Andréd. Hiljem käisin veel liblikaid püüdmas, kuna vihm oli natuke taandund, kuid hetkeks aint, siiski õnnestus mul saada üks väike kollane ja teine pruun silmadega ja üks ritsikas. Tagasi tulles vaatasin, et tee peal on loigud ikka väga suureks läinud ja ärajooksu kraavid lehti täis, nii mõtlesingi, et oleks mõistlik need puhtaks teha, vihma küll sadas, aga soe on ja lasin siis labidal käia, natukenegi voolavad tühjemaks. Õhut elektri pinget mõõtmas käies oli näha, et ega kui päikest ei ole, ei ole ka voolu ja ongi aeg genekas jälle uugama panna, e põhi kohad saaks oma voolu kätte, sest muidu hommikuks on vool otsas. Kui päike voolu ei tooda ,siis tuleb selleks kasutada generaatorit ja vool on ikka olemas, alati ei ole vaja sõltuda elektritraadist, kuid jah, suure vooluvõtuga asju nagu keedukann, föön, miksier jne ei saa kasutada ,sest siis akud kohe tühjad. Tänane päev oli suht selline rahulik ja vihmane nagu ka Eestis kui sajab, ega siis suurt teha ei viitsi, koguaeg selline unekas peal, kuid kui siin sajab on vähemalt soe. Ma mõtlesingi just kui, seda elektri asja tegime, et ega vist Eestiski suvel vihmaga ja pimedas vist ilma särgita saa käia, sest külm on, aga siin on soe.

15.12

Hommik, ärkasin kell 7.30 ja täna ei olnud Ku üles ärganud, aga ma ei hakanud teda ajama, panin kohvi tulele ja tegin tuunikala võileibu. Meil tekkis kerge arutelu ka mida teha, aga ma ütlesin, et ei ole midagi, lähme saepuru tooma ja teeme kanala korda, et sellega saaks ühelepoole, Ku üritas juba mitu päeva seda edasi lükata. Saime sellega ühele poole, sadas küll vihma ja mul oli seljas mingi oranz kilekas, mis kleepus mu külge ja mingid osad jäid ka nii kinni, et isegi pestes ei tulnud maha, aga kulusid maha päevaga. Kanad ka seal kanalas ei tahtnud õue minna kui me seal asjatasime ja nende sitta välja viisime, tahtsid aint muneda ja passida meil ees. Kui sai vahetatud neil saepuru, siis oli ikka puhas ja mõnus neil vast küll. Käisime kiirelt pesemas ja muidugi sooja vett ka ei olnud, kuna vihma on sadanud 2 päeva ja päikest ei ole olnud, see tähendab, et kuuma vett ei ole. Linna sõitsin mina, mulle täitsa meeldib see mägitee, hea kurviline ja kitsas. U oli ka meil kaasas, ta hakkas koristama teist korterit, mille F ära annab täna ja mina vahetasin ajalehti, milleks kulus 2,5 tundi, Ku käis mootorsae poes, et trimmerile ühte juppi saada ja sealt öeldi, nagu ikka jaanuaris tuleb, ehk. Tagasi kontorisse jõudes koristas ta natuke ja oleme ka netis natuke. Ning siis kui hakkasime ära minema, avastasime ,et F oli vist unustanud oma võtmed kontorisse ja tal oli ka telefoni aku tühi, kuid saime ta ikkagi lõpuks L'i kaudu kätte ja tal ikkagi olid veel ühed võtmed ja võisime hakata tagasi sõitma. Tagasi sõitis Ku, sest ta ka tahab ikka sõita ja mis mul selle vastu saaks olla. Tagasi jõudes oli nälg juba silmnägemist võtmas ja ma tegin kiirelt meile riisi ja munakastet soolasingiga. Peale seda sööki tuli kohe selline väss ja hamaki tunne, et lasin kiirelt silma pooleks tunniks kinni ja peale seda korjasime 4 taime herbaariumi ja oligi õhtu käes, käisin veel ka jalustamas, ega ei leidnud suurt midagi, ainult ühe väiksema musta punase kirju liblika. Tagasitulles panin selle jäässe ja rääkisime veel André'ga juttu, ta rääkis Kanadast palju ja üldse asjalikku juttu.

14.12.

Täna ma ei viitsinud kohe mitte enne kella poole 8 välja ronida, Ku juba käis uksetaga kloppimas, et üle, üles, aga mul oli söök ja asjad tehtud oluliselt kiiremini kui temal, ta natuke selline uimane ka minu meelest ja asjad ei püsimeeles ja kellaaegadest ka ei pea kinni väga tõpselt, ühesõnaga peab väga tihti tema järgi ootama. Eile rääkisime F sellest saekaatri asjast, et on vaja tuua kanadele uut seapuru, aga saekaater on vahepeal mahamüüdud ja F ütles, et ta helistab ja see ei ole probleem aga Ku hommiku ikka raiub nagu rauda vastu, et nii ikka ei saa vaja teada tõpselt, mis ja kuidas – ajab vahel kergelt närvi aga ma suht rahulik ja saan kõigega hakkama, nagu öeldakse ma kõige sööja. Hommiku poole korjasime veel kolm taime, ning nüüd on tõesti kõik ajalehed siin otsas,ehk on F linnas tegelenud sellega ja toonud juurde. Ma tegelesin enne lõunat ja peale lõunat taimede andmete arvutisse toksimisega, see selline nüristav töö, aga täna hea, sest koguaeg sadas vihma alates kella 11'st. Mingi hetk käisin ka André'l abis natuke asju teise maja juurde vedamas ja oligi aeg jälle seal maal, et prasaeg pessu minna ja valmistuda siin vihmases, aga soojas vihmametsas järjekordseks ööks.

13.12.

Ööse põhimõtteliselt ei maganudki, kuna ma arvan et päevane ja eelmine öö magamine annab tunda, ei ole seda und nyyd ka nii palju. Rahutu ja raske öö, ning veel üks konn ka tuhnis mu maasolevates kilekottides – raske. Hommikune kohv tegi head ja natuke ka jogurtit. Tänane plaan on siis järgmine, et näidata ära André'le kuidas ta saab hakata maju pesema, ehk kuidas survepesur tööle käib ja milliseid generaatoreid on vaja tööle panna, et igale poole voolu jaguks, see elektri värk on siin keeruline, ei ole veel korralikult meelde jäänud, aga teen endast kõik, et see juhtuks kiirelt. Muidugi mis mind eriti hämmastab on see, et kogu elektri süsteem mis on siin majade vahel jookseb mööda maapinda või siis juba kergelt muru all kohati ja on pikendusjuhtmetega. Kui kuskil midagi läbipõleb, siis pannakse uued otsad ja läheb edasi ja need panijad oleme muidugi meie. Kui André sai tööle, korjasime meie prügi autosse ja läksime seda ära viima ja kuna olime juba üksiti mää alumisel küljes, korjasime sealt nii palju taimi kui paljudele meil oli ajalehti, sest see ka siin probleem, ütlesime küll F'le et uuriks ja tooks, aga eks ole näha. Saime mingi 5 taime korjatud ja lehtede vahele ja tagasitulles vaatasime ka üle ühe oja, kus nüüd vihmadega on ka vett tulnud ja päris ilus oli, kuid mul ei olnud kaamerat kaasas. Kaamerast rääkides läks mul katki objektiiv, ühesõnaga andsin selle F ja ta vaatab kas saab kuskil parandada, aga nii kaua on mul Kit millega saan ka edukalt pilte teha. Sinna oja juurde peab tagasi minema siis kui vett on rohkem, et oleks vaatepilt võimsam, ning sellest teen ka pilte ja jagan ka teiega. Tagasi jõudsime ilusti lõunaks, tegime natuke süüa ja muidugi siis läks ära vool peamajast, DJ paneb seal roogu katuseks sisse poole. Otsisime ja leidsime, et ta oli läänud naela otse elektri juhtmesse ja mitte ühe korra vaid ikka kohe kahte erinevasse kohta ja ise muidugi ei jaga sellest midagi ja ütles, et ei seal ei saa olla midagi viga. Saime siis lõpuks asjad lapitud, muidugi ei ole ju siin ka isoleeri, ega suurt midagi, see ju French Guiana. Peale seda jama pikenes meie lõuna siesta aeg kella kolmeni ja peale seda läksin ma appi André'le ja Ku tegeles öösel hoovis maha kukkunud puuga. Kuskil peale 5'te oligi paras aeg lõpetada, õhtased tegemised veel ära teha ja pesemas käia, natuke sügada end ja uurida punne, nagu hakkaksid kergelt tagasi tõmmama, aga ei saa aru ka. Õhtu jõin veel ühe õlle, et ehk tuleb nyyd hea uni, on saanud ju päeval rabeleda ja õhtul üks õlu, ehk teeb head.